Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778) 1) Kirjutas klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi jne. 2) Klassitsist 3) Teosed stiililt teravmeelsed ja elavad Diderot (1713-1784) 1) Toimetas suurt valgustuslikku ,,Entsüklopeediat". 2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma.
Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist. Bhagavadgita Üks tuntumaid hindu kirjandusteoseid pakub reinkranatsioonist vabanemiseks kolm teed: teadmiste tee, omakasupüüdmatu tegutsemise tee ja pühendumiste tee. Nende õpetuste keskseks kujuks on jumal Krishna. ja need teed on seotud Krishna õpetuste ja temale pühendumisega. Kokkuvõte
Siis pöörduti tagasi Rooma ja oodati 33 päeva. Kui vastust ei saadud, kandsid fetiales Senatile ja rahvale ette olukorrast, kes otsustasid sõja kuulutamise. Peale sõja kuulutamist läks pater patratus viimast korda vaenulikku linna ja viskas üle piiri põetatud otsaga verise noole. Rahu sõlmimisega kaasnesid samuti keerulised tseremooniad. Rahvaste õiguse (ius gentium) alused kujunesid välja Rooma riigis. Neid mõisteid analüüsis Cicero oma traktaatides ,,Riigist" ja ,,Kohustustest". Saadiku funktsioone peeti väga oluliseks ning saadikuteks valiti väärikaid inimesi. Kunagi ei läkitatud teise riiki saadikut üksinda. Tavaliselt oli delegatsioon kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad. Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus. Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu, sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud
filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge. Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele. Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike
Nüüdisajal kasutada olev Cicero kirjanduslik pärand koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alalt ja ligi 800 kirjast. See ületab mahutl iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni, kuid ei moodusta veel Cicero kogu kirjandusliku loomingut aniikajal oli käibel umbes 150 Cicero kõnet, samuti filosoofilisi teoseid ja kirju, mis pole meie ajani jõudnud. Cicero kui kõnemehe praktiline tegevus põhines printsiibidel, mida ta käsitleb oma retoorika- alastes traktaatides, esijoones dialoogis ,,De oratore" (,,Kõnemehest"). Cicero käsituses pole kõnemees lihtsalt advokaat, vaid riigitegelane, kellel peab olema mitmekülgne haridus. Täiuslik kõne on see, milles üksikküsimus tõstetakse üldiste printsiibide tasemele. Polemiseerides rooma atikistidega, väidab Cicero teoses ,,Orator" (,,Kõnemees"), et täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile. Kõnemees seab endale
30) Mille võrdkuju on ,,Tartuffe"? 31) Mis oli Robinson Crusoe jaoks kõige tähtsam? Defoe järgi on see ka kodaniku tsivilisatsiooni allikas. 32) Milline isikuomadus lasi Sancho Panzal mõelda, et ta saabki don Quijote'lt oma lubatud varanduse? 33) Mida sümboliseerivad liliputid ,,Gulliveri reisides"? 34) Ebaõiglus komöödiale; ,,Don Juan"; Näidendid proosas; Peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid oma teostes. 35) Tema peateos on ,,Jumalik komöödia"; Kasutas traktaatides rahvuskeelt. Esikteos on ,,Uus elu". 36) ,,Wilhelm Tell"; Ilmutas saksa kirjandust; Esikdraama ,,Röövlid"; Luuletaja; Väljendas oma teostes usku kunsti üle, mis aitasid ühiskonda normaalselt parandada. 37) 17.sajandi Prantsuse suur mõtleja. ,,Mõtlen järelikult olen Cogito, ergo sum." 38) ,,Lauakõned"; Usukuulutaja; tema mõte seisnes individuaalse usu rõhutamises. Reformatsioon. 39) ,,Don Quijote" autor, suri Shakespearega samal aastal. Sattus mitmel korral vangi ja
Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad: kirjanike kaastöö ajalehtedele, kirjanduslikud klubid, professionaalse kirjaniku tüüp, ajakirjandus – üldise arvamuse väljendaja kirjanduses mõõdupuuks tavaline inimene kirjaniku ja lugeja vahekorra muutumine lugemisoskus (raamatukogud) tõlkimine huvi eksootiliste maade vastu
subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti: 1. emotsiooni väljendus; 2. väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: 1. kehaline komponent; 2. hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine. Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonikäsitluse ajaloost: Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele
Hispaania renessansikirjandus Itaalia renessansi mõju rekonkista 711.a. 1492.a. maa erinevad osad vabanesid ükshaaval eri ajal ja erinevates tingimustes, igas provintsis oma eriseadused, kombed, tavad 2 perioodi: I vararenessanss (1475-1550), II kõrgerenessanss (1550-1625) Hispaania renessansikultuurile avaldas mõju hispaanlaste kõrge rahvuslik iseteadvus. Renessansiajastu ideed avalduvad peaaegu eranditult kirjanduslikes teostes, mitte teoreetilistest traktaatides, vähem pööratakse tähelepanu teose vormile, tähtis koht usulisel temaatikal. Romaan enne Cervantest:1)rüütliromaan keskaegsete süzeede taaselustamine uute kultuurisuhete ja arusaamade tingimustes "Gallia Amadis" (14.sajandi algus); 2)pastoraalromaan peateemaks armastus Jorge de Montemayor "Diana" u 1560.a.; 3)pikareskne romaan ehk kelmiromaan Fernando de Rojas "Celestina" (1499) "Tormese Lazarillo elu"(1554)
"A la mort / Monstra te esse matrem" "Fortune destrange plummaige/Pauper sum ego" 14 "Que vous madame / In pace in idipsum" Tabel 5. Motett-sansoonide teosed 15 3 MÕJU Josquini kuulsus levis 16. sajandi jooksul ja kasvas eriti tema surmajärgsetel aastakümnetel. Gioseffo Zarlino kasutas veel 1580-ndatel oma kompositsiooniteemalistes traktaatides Josquini loomingu näiteid. Barokiajastu saabudes tema mõju vähenes. 18. ja 19. sajandi inimeste jaoks jäi ta Rooma koolkonna suurkuju Giovanni Pierluigi da Palestrina varju, kelle muusikat peeti polüfoonia tipuks. 20. sajandil hakkas Josquini populaarsus siiski jälle tõusma, kuni uurijad on teda jälle hakanud pidama ajastu suurimaks ja edukamaks heliloojaks. Richard Sherr kirjutab oma teose "Josquin Companion"
pärast, seda hingesttulevam see igatsus on. Keskaja lõpul on elu põhitooniks mõru raskemeelsus. Vastukaja julgest elurõõmust ja usaldusest jõu vastu suuri tegusid sooritada, nagu see läbistab renessansi ja valgustusaja ajalugu, on 15.saj pr-burgundia õhustikus vaevukuuldav. Kas elu oli tookord tõesti õnnetum kui muidu? Seda võiks vahetevahel uskudagi. Kust ka ei otsiks tolle aja pärimuses, ajalookirjutajate ja kirjanike juurs, jutlustustes ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid
Võrdle Vergiliuse ,,Georgicat" Hesiodose didaktilise eeposega ,,Tööd ja päevad". ,,G" (e ,,Põllundusest") on didaktiline poeem. ,,G" sisu: kuidas taastada itaalia väikemaapidamine, et linnalogardid maaelu tuksi ei keeraks. Teema Roomas pärast kodusõdu väga aktuaalne. ,,G" koosneb 4st raamatust: 1. On pühendatud põllundusele, 2. Puude kasvatamisele (eriti viinamarjakultuur), 3. Karjandusele, 4. mesilastele. See on tavaline materjali paigutuse skeem antiiksetes põllumajanduslikes traktaatides. See pole õpperaamat! V jutustas teoses põllutöö moraalsest väärtusest, selle rõõmude näitamisest, sellise eluvormi ülistamisest. Teos on eriline, sest ta esitas spetsiaalset ainet ühenduses üldisemate maailmavaateliste küsimustega. Hesiodos ,,Tööd.." kujutab endast realistlikku pilti talupoegade karmist eluolust ja raskest sotsiaalsest seisundist, V aga kujutab maaelu idealistliku utoopiana
ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Kahe meie ajani säilinud ajaloo-alase teose autor. ,,Märkmed Gallia sõjast" jutustab võitlusest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse
rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1) uuris inimelu reegleid. Ta arvas, et ühiskonna seadused on Jumalast ning ülistas monarhiat, mis on Jumala ees vastutav. Tema põhilised tööd rää- givad inimloomusest, poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms. – Jean-Jacques Rousseau (1712–78) — idealiseeris pärismaalasi (elavad õi- get elu looduse harmooniaga)
Euripidese süzeed ei olnud mitte juhuslikud tema eeskujuna. Seneca võttis Euripidese kired ja tegi need kangemaks ja saigi hullumeelsuse. Tema kangelaste seas on näiteks Herakles, kes tapab oma naise, Medea, kes tapab oma lapsed. Ükski stoik selliseid asju aga kunagi ei teeks. Igal kangelasel on alati olemas murdepunkt risttee: kas minna ideaali suunas või valida hullumeelsus. Stoikud suhtusid enesetappu kui väga normaalsesse toimingusse. Oma traktaatides annab soitsismile positiivse omaduse, tragöödiates negatiivse omaduse. Õpetus sellest, milline ei tohi olla tõeline stoik. Stoikud pidid õpetama nii kõne kui ka tegudega. Seneca teod läksid tugevasti lahku tema tegudest. Niisiis pole imestada, et Nerost sai see, kes temast sai. Ta kasvatas Nerost oma tragöödiate verise hullumeelse. Nero pidas ennast geniaalseks näitlejaks. Nali oli selles, et ta arvas seda tõsimeeli ja siiralt. Esines
annaabi.ee 
