sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 2005. aastal võeti Riigikogus vastu „Säästev Eesti 21 arengustrateegiga, mille sisuks on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia kuni aastani 2030. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei keskendu vaid keskkonnalastele probleemidele, vaid määrab Eesti arengu erinevates valdkondades ja üldistel teemadel nagu: individualism-solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus- traditsionaalsus jne. (Riigiteataja 2005) Selle kava põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? 6 Kokkuvõte Jätkusuutlik areng ehk säästev areng tähendab tänapäevases maailmas sellist arengut, mille tulemusena tagatakse käesoleva põlvkonna heaolu ilma tuleviku põlvkondade võimalusi ohtu seadmata
argumenteeritult. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord. Paratamatu. 25. Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused. Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord. Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA. Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud. Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa. 5 26
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan
arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte üksnes ökoloogilistele küsimustele suunatud strateegiaga. Lähteülesande kohaselt on SE21 ühiskonna tervikkäsitlus, mis ei süüvi ühegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid määratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt üldistel skaaladel, nagu: individualism- solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditsionaalsus jne . SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks
teadusliku progressi negatiivseid külgi. 15. Määratlege modernsus vastanduses traditsionaalsusega. Kuidas kajastub see vastandus poliitilistes süsteemides? Modernsus:· maailm muutub ja areneb paremuse poole · arengut juhivad universaalsed seadused · maailma võib ja tuleb seletada mõistuse abiga · juhiroll peab kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Juhtimine oleneb kõrgemast kvalifikatsioonist, mitte põlistest suhetest Traditsionaalsus: · igasugune muutus on taandareng · normid sätestab igipõline kord · maailmakord on pandud paika transtsendentse autoriteedi poolt · juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa.. Traditsionaalsus on modernsuse poolt loodud pilt, mis kajastab seda, missugune oleks modernsuse alternatiiv. 16. Määratlege modernsus vastanduses postmodernsusega. Kumb neist sisaldab rohkem sisepingeid? Modernne moistus kinnitab, et teadmine on kindel, objektiivne ja hea. Modernses maailmas
"tõeline filosoofia on kristlik religioon" hilisel keskajal kujunes probleem kuidas filosoofiat religioonist lahutada W.Occam (1285-1345) A. Thomas (1225-1274) tähtsaim religioosne filosoof , tänapäevase katoliku kiriku ametliku ideoloogia autor Keskaegset filosoofiat isel. Fundamentaalne(põhjapanev) sõltuvus deoloogiast(usuteadus) Keskaja filosoofid olid enamasti mungad ja deoloogid Keskaja fil. Isel.: Retrospektiivsus minevikku suunatud, Traditsionaalsus mineviku pööratus "Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem" kõige tähtsam teadmiste allikas on piibel, selgitades piibli tõelise mõtte saame eksimatu vastuse kõigile küsimustele filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid, keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja) kolm eraldi tasandit 1) semantiline või etümoloogiline analüüs annab võimaluse moraliseerida
· 1764 ketrusmasina "The Spinning Jenny" leiutamine Inglismaal tööstusrevolutsiooni algus Inglismaal 18. sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil
Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 22 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. 21. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalismlike usulisi liikumisi
Mõistuse võimulepääsu nimel andsid modernsuse toetajad liiga suure kaalu tehnoloogilise ja majandusliku arengule. Samas need siiski ei lahenda kõiki probleeme. Modernsus eeldab igalt ühiskonna liikmelt modernset meelelaadi, kuid on inimesi, kes ei taha ise otsustada, mõelda. Neil võib olla instinktiivne soov otsuste tegemine delegeerida kellelegi teisele. Mõni liider võib saavutada ülekaalu nende toetusel, kelle eesmärk on modernsuse teel tagasi pöörata. Modernsus vs traditsionaalsus: Traditsionaalsus (kus on traditsioonil on juhtiv ja kontrolliv jõud) Modernsus toetub väitele, et maailma muutumine on areng paremuse poole. Uuendused on midagi millest inimesed saavad kasu. Traditsiooniline mõtteviis igasugune muutumine on taandareng. Kõik hea ja parem on juba väljaselgitatud, ja kõik muutuv teeb olemasolevat korda halvemaks. Trad. normid, mille järgi peame käituma on igipõlise korraga paika pandud ja sätestatud. Modernsus omakorda, maailma Trad
subkultuurisõgavustest? Mood on üks etseetilistest vabadustest, mis aitab alternatiive leida kui kunst. Mood ei ole mäng - see on kunstivorm ja sotsiaalne süsteem. Moe mõttetus, mis Veblenile ei meeldi, teebki selle mõttekaks. Perfonks ongi asja point. 21. Kuidas muutus identiteet modernismi diskursuses (näiteks Anthony Giddensi ja Ulrich Becki käsitluses)? Anthony Giddens (1991) võtab kokku modernse muutuse identiteedis: 1. post-traditsionaalsus: identieedid ei ole üheselt antud ega väljendatud 2. elumaailmade pluraliseerumine: erinevates sfäärides ja kontekstides oma 3. metodoloogiline kahtlus (vs mõistuse kindlus): tõde on kontekstuaalne, autoriteet ja ekspertiis ajutine 4. vahendatud kogemus: läbi liikuvuse , kommunikatsiooni ja meedia näeme väga palju teisi elumaailmu (5.) Uus teema: majanduslikustumine. Materialism ja tarbekaubastumine võimaldab veelgi enam valikuid.
Hugo on autor kes elab 83aastat mis oli 19.sajandil pikk aeg elamiseks. Ta jõuab kaasa minna tolleaegsete arvutute vooludega mis siis olid Prantsusmaal. Ta oli jõuline ja tegus ning kirjutas oma viimaste eluaastateni. Tema luulet võib leida uutest almanahhidest ja teostest mis välja antakse. Võib öelda et ta on sajandi mees ja tema loomingust võib leida kõike, kuigi teda romantikuks ja romantismi kehastuseks nimetada saab, kuigi on ka ilmekamaid kehastusi. Temas on teatav traditsionaalsus. Ta üritas kahte esimest romantilist ringi omavahel siduda. Hugo puhul tuleb rõhutada et tema näidendid on mingis mõttes 19.sajandil epohhi loovad. Alphons de Lamartine (17901869). tema puhul tulevad teemamuutused hästi esile. Alfred de Vigny. pesuehtne romantik. Nii vorm kui kujundid vastavad romantismile. Kirjandusse tuleb 20ndatel. Kirjutas luulet, romaane ja draamasid. Peamine motiiv on väljapaistva tegelase kannatused, st geeniuse piinad. De
ainuõiged ja ilmeksimatud. Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Seega on võimalik fundamentalismi määratleda kui uskumise viisi, mida iseloomustavad kindlad ainutõe uskumused, kinnihoidmine väljakujunenud
Ehkki juttu tuleb identiteedist ja tarbimisest, on identiteedi ja teiste eluvaldkondade seosed seal kõrval samuti olulised. Neid on vähe uuritud. Moderne Æ postmoderne Traditsiooniline identiteet (sugulus, küla, alluvus, sugu, vanus jne): indiviid oli grupi osa. Identiteet kui selline (individuaalne) ei eksisteerinud. Moderne Lään identiteet: sisemised, individuaalsed omadused, tahe, pingutus. Anthony Giddens (1991) võtab kokku modernse muutuse identiteedis: 1. post-traditsionaalsus: identieedid ei ole üheselt antud ega väljendatud 2. elumaailmade pluraliseerumine: erinevates sfäärides ja kontekstides oma 3. metodoloogiline kahtlus (vs mõistuse kindlus): tõde on kontekstuaalne, autoriteet ja ekspertiis ajutine 4. vahendatud kogemus: läbi liikuvuse , kommunikatsiooni ja meedia näeme väga palju teisi elumaailmu (5.) Uus teema: majanduslikustumine. Materialism ja tarbekaubastumine võimaldab veelgi enam valikuid.
annaabi.ee 
