Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
; varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. 2. Sõnastage Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni korral. Suhteline nihe on elastsel deformatsioonil võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega 3. Defineerige nihkemoodul ja väändemoodul. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Väändemoodul võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadis üheradiaanilise väändenurga. 4. Nimetage nihkemooduli ühikud ja leidke ühikutevahelised seosed. Paskal ehk N/ruutmeetrikohta – jõud, mis on kehal ühe ruutmeetri kohta. 5. Mis on mehaaniline pinge? Mis on tangentsiaalpinge? Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega. 6. Mis on nihke põhjuseks? Nihke põhjus on keha suunatud liikumine. 7
Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kullaproov näiab kulla sisaldust kullasulamis.
voolud, mida nim. pöörisvooludeks Kahjulikud induktsioonivoolud · Trafo südamikud (pöörisvoolude vähendamiseks tehakse trafode südamikud õhukestest lehtedest) Kasulikkus · Magnetsummuti (osutis tekivad pöörisjooned, mis takistavad osuti liikumist) · Induktsiooniahi (tekitatakse pöörisvoolud ja selle tagajärjel soojenevad) · Magnetkandjatelt info lugemine (erineva magneetumisega piirkonnad tekitavad elektromotoorjõu) · Elektrikarjus (traadis on vool, loom läheb vastu traati maandab, tekib voolukatkestus, magnetväli muutub, indutseeritakse elektronotoorjõud, mis on tunduvalt suurem kui juhtme toitepinge) Endainduktsioon. Induktiivsus Endainduktsiooniks nim. nähtust, kus juhtmes induktsioonielektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas Juhtmesüsteemi vastavaid omadusi kirjeldab induktiivsus
uurimisalal ka kõige viimased lahtised küsimused. 1821. a. tõestas Faraday eksperimentaalselt, et – nagu ta oma päevikutes kirjutas – „magnetnõela kõik harilikud tõukumised ja tõmbumised vooluga juhtme poole on pettekujutlused; liikumine ei ole tõmbumine ega tõukumine ega üldsegi taandatav mingite külgetõmbavate või eemaletõukavate jõudude toimele, vaid põhjustatud traadis olevast jõust, mis püüab magnetnõela pöörata, selle asemel et ühte tema poolustest traadile lähendada või traadist eemaldada. Sellest järeldub kestev ringliikumine nii kaua kui patarei töötab. Mul õnnestus niisuguse liikumise olemasolu näidata teoreetiliselt ja ka eksperimentaalselt; mul läks korda panna traat ringlema ümber magnetpooluse ja magnetpoolus ümber traadi.“ Sellega oli Faraday põhimõtteliselt leiutanud eektrimootori,
8.1) koosneb vertikaalsele vardale muhvi 4 abil kinnitatud horisontaalsest vardast silindriliste koormistega 5, mille nihutamisega saab muuta pendli inertsimomenti. Horisontaalse varda ühes otsas on plastiliiniga täidetud kausike 11 ja teises otsas vastukaal 6. Pendel on kinnitatud kronsteinile traadi 1 abil. Pendli alumisele otsale on riputatud traadi 9 abil massiivne koormis 10, mille pööramisega vertikaaltelje ümber saab pendli seada vajalikku asendisse. Pendli pöördumisel tekib traadis elastsusjõud, mille moment püüab pendlit tagasi viia tasakaaluasendisse. Võnkuva pendli stabiilsuse suurendamiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud koormised 3 ja 8. Pendli pöördenurga mõõtmiseks on vertikaalsele vardale kinnitatud peegel 7, mida saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat
muutmata. Mida väiksem on pinge, seda suurem on vool. Põhilised osad: südamik mähised jahutussüsteem Jõutrafo: autotrafo, mõõtetrafo: pingetrafo, voolutrafo impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17. Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis
Väitis et on olemas kaht liiki elektrilaenguid(Erinimelised tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Et tavaline aine on neutraalne, sest sisaldab kumbagi märki laenguid võrdsel hulgal. Charles Coulomb (1736-1806) - formuleeris seaduse, mis lubab arvutada kahe laengu vahel mõjuva jõu suuruse F. Robert Millikan (1868-1953) – kuulus õlitilga katse 1910, Alessandro Volta (1745-1827) - Aastal 1800 asetas happega purki vask- ja tsinkplaadi, mis olid omavahel traadiga ühendatud. Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on
Pilt 4. CD-plaatide kahjustuvus küpsetuskambri eri piirkondades. 16 4.2. Mikrolaineahjudes keelatud olevate ainete käitumine. Katse 1. Metalli käitumine mikrolaineahjus. Katseks asetati küpsetuskambri keskele traadirull. Eesmärk oli vaadelda selle käitumist mikrolainete mõjul. Juba pärast esimesi sekundeid võis täheldada valgus- ning plasmaefekte traadirulli erinevate keerdude vahel. Peenikeses traadis võib metalli temperatuur tõusta väga kõrgeks ning võivad tekkida lokaalsed laengute kogunemised metalli pinnal olevatesse konarustele ning teravatele osadele. Kui tekkinud lokaalne elektriväli ületab gaaslahenduse potentsiaaliläve (õhus ~ 40 kV/cm), siis toimub laengu ülekandumine läbi õhu. Õhu molekulid ioniseeritakse ning tekib nn plasmakanal, mille abil saavad vabad elektronid liikuda kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Kuna
Enamasti kasutatakse vasetatud pinnaga traati. Selline traat on puhtam ja ei oksüdeeru kergesti, samuti paraneb elektriline kontakt. Keevitustraadi süsinikusisaldus peab olema alla 0,14%. Suurema süsinikusisalduse puhul väheneb keevituskaare püsivus tunduvalt. Enamkasutatavaid keevitustraate süsinik- ja madallegeerteraste keevitamiseks tähistatakse: SG1, SG2, SG3. Mida suurem on number, seda suurem on mangaani ja räni sisaldus traadis. Täidistraatide tähistuses järgneb tähtedele SG täidise liik: (näit SG R1 rutiiltäidisega). Harilikku keevitustraati turustatakse 15 kg ja 5 kg rullides. Täidistraati 4,5 kg ja 0,8 kg rullides. 21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik. surve Punktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid
pöörisvoolusid, mis ühes osas liituvad voolule ja teises osas vähendavad seda mida suurem on pooli diameeter, seda väiksem on) + pooli varjestuses indutseeritud pöörisvoolude takistus + raudsüdamiku takistus + pooli karkassi ja pooli traadi isolatsiooni kaod. 1) Ro - Pooli traadi takistus alalisvoolule ehk aktiivtakistus. 2) Rp - Pinnaefektist tingitud lisatakistus traadis. 3) Rl - Kõrgsageduslikule voolule poolis avaldab mõju veel takistus mis on tingitud lähedusefektist. (lähedusefekt seisneb selles, et lähedalasuvate voolujuhtide magnetväljad indutseerivad vastastikku lühisvoolusid, mis liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis). 4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli
sihis, on tegemist ristlainetega. Perioodi jooksul tehakse üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E / )1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B / )1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p / )1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k
Perioodi jooksul tehakse üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E /)1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B /)1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p /)1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust
Soojuskütusekindlad hermeetikud vedelate diakoolide alusel. Y-30M kasutatakse metallide (peale vase ja hõbeda) ja teiste materjalide ühenduskohtade hermetiseerimiseks, mis töötavad atmosfääri tingimutes, kütuses, lahjade hapete ja aluste keskkonnas pikaajaliselt temperatuuril 60...+130 C ja lühiajaliselt kuni +150 C. 36. Süsinikterased ja nende kasutamine. Süsinikterased on kasutusel nende odavuse ja tehnoloogilisuse tõttu. Süsiniku sisaldus traadis on tavaliselt 0,4-1,0%. Suurema süsiniku sisaldusega traat on juba jäigem ja tugevam. Materjali väike plastsus raskendab materjali töötlust survemeetodiga. Enne traadi tõmbamist toorikut töödeldakse termiliselt, kuumutades teda austeniitstruktuuri saamiseks ja jahutatakse sulas plii- või soolavannis. Sellega saavutatakse tõmbamiseelseks lähtestruktuuriks peeneteraline perliit. Toorikuid tõmmatakse külmalt kasutades mitut tõmbeastet.
oksiide-AL2O3 -Titaan Ti-, hea taandaja, tekitab metallis nitriide mis vähendavad lämmastiku sisaldust metallis. - Räni-Si- hea taandaja, kasutatakse kattematerjalis koos kvartsliivaga. Kiirenda räbu pinnale jõudmist ja vhapniku eraldumist keevisvannist (mullidena) - Süsinik C- reageerib keevisvannis hapnikuga , tekib CO süsinikoksiid, mis ei lahustu vaid tõuseb pinnale mullidena tekitades poore õmluses. - Mangaan Mn- kasutatakse laialdlaselt elektroodi katetes ja traadis. Vähendab kahjulike lisandeid: väävlit FeS+ Mn = MnS +Fe...... ELEKTROODI katete paksus on 0,7- 2,5mm. Suhtena D/d elektroodi varda ja katte vahel M-õhuke kate C-keskmine kate D- paks kate G- ülipaks kate Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Teraste keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi 4 rühma: - EN 499 - legeerimata ja madallegeerterastele, - EN 1599 - kuumustugevatele terastele, - EN 757 - kõrgtugevatele terastele,
Need on põhjustatud ebatäpsest gradueerimisest. Sellist süstemaatilist viga saab vähendada, kui kontrollime mõõteriista mõne teise tunduvalt täpsema mõõteriistaga ja koostame vastava parandite tabeli. 3. Efektid, millede olemasolu on meile teadmata. Sellised efektid võivad esineda juhtudel, kui kasutatakse uut mõõtmismeetodit või kui on tegemist äärmiselt keeruliste mõõtmistega. Lihtsaks näiteks oleks traadi eritakistuse hindamine juhul, kui traadis on mingi pragu või mittehomogeensus. Sel juhul ei kirjelda traaditüki takistus õigesti materjali elektrijuhtivust. Hälbest vabaneda saab randomiseerimise teel, s.t. püütakse süstemaatiline hälve muuta osaliselt või täielikult juhuslikuks. Traadi näite puhul tuleks mõõta paljude traaditükkide takistus ja leida nende keskväärtus. 6.2. Juhuslikud efektid Juhuslik viga on põhjustatud mõõtetulemust mõjutavate parameetrite stohhastilisest muutumisest.
Perioodi jooksul tehakse üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E / )1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B / )1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p / )1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x ,
Kui aga võnkumised toimuvad laine levimise suunaga ristuvas sihis, on tegemist ristlainetega. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). 11 Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x
tegemist ristlainetega. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. 13 Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
Kui aga võnkumised toimuvad laine levimise suunaga ristuvas sihis, on tegemist ristlainetega. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
Soovitati nt ehitatud ökomaja mõõta, võrrelda talumaja, kortermaja, mõõta võrseid hommikul ja õhtul, lisada kõrguste, laiuste, pikkuste, vahemaade, jõgede pikkuse ja mäe ümbermõõdu mõõtmine. Pakuti, et iga lasteaed võiks valida endale ühe talu, mida igakuiselt külastatakse ja puult oksi võttes võiks ka eelnevalt puult luba küsida. Paar õpetajat leidis, et tegevustesse võiks lõimida rohkem mänge: toreda ideena pakuti välja elektri kulgemise mäng traadis (mis ka metoodilisse materjali lisati) ning rahvamängud („Me lähme rukkist lõikama”, „Kapsas”, mängu „Värvipood” asemel võiks teha mängu „Taimepood”), laulda ka majaehituse juurde regilaulu. Enne või pärast lillepeenra tegemist võiks värvida ka elulille sümbolit. Toiduteema juures võiks käsitleda ka poetoidu ja mahetoidu erinevust. Osaliselt viidi parandus- ja täiendusettepanekud ka materjali sisse.
annaabi.ee 
