Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tormituuled" - 20 õppematerjali

Tormituuled

Kasutaja: Tormituuled

Faile: 0
Mis on elu
1
doc

Mis on elu?

hoolitsust. Väetades ja kastes me justkui toidaks seda nagu oma last. Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad. Varsti saabuvad esimesed öökülmad ja tormituuled, milles avalduvad elu raskused ja muutlikkus. Et nende raskustega paremini toime tulla, algab varre puitumine. Elu võimekuse tipp algab siis, kui lill puhkeb õitsema. Mõni jõuab selleni varem, mõni hiljem. Sellel perioodil saavutatakse oma eesmärgid. Järgneb õite närtsimine, mis näitab, et jõuvarud vähenevad ning toimub taandareng. See rahulik ja mitteaktiivne ajajärk lõppeb viimse õie langemisega ­ surmaga.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat
3
doc

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat

Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga ­ tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS-SATURN JA NEPTUUN
7
doc

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS, SATURN JA NEPTUUN

Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4. Saturni ja Maa suuruse võrdlus 3. Planeet Neptuun Neptuun on kaheksas planeet päikesest ja see asub päikesest kõige kaugemal. Neptuun on Maast ligi neli korda suurem. Neptuunil puhuvad väga tugevad tormituuled. Tuulte kiirus võib tõusta kuni 2100 km/tunnis. Neptuunil kaks kuud: Triton ja Nereis. Sarnaselt Saturniga tiirleb ka ümber Neptuuni kolm nõrka rõngast. Need võivad koosneda jäätunud osakestest. Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga. See tähendab, et üks Neptuuni aasta kestab 164,79 Maa aastat. Joonis 5. Maa ja Neptuuni suuruse võrdlus Kokkuvõte 6 Selgus et kõik planeedid on väga erinevate omadustega

Astronoomia → Astronoomia
2 allalaadimist
Hüdrosfäär-jõed
3
doc

Hüdrosfäär: jõed

3. Üleujutused Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Üleujutused kõige tavalisemad ja laialdasemad looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja pikaajalised vihmasajud. Üleujutuse põhiliike on kaks: siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine; mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled. Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut. Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Tänapäeva maailma hirmud
2
doc

Tänapäeva maailma hirmud

Paraku on see minu nägemist mööda hetkel lihtsalt üks lootusetu üritus ning debatt - me kõik teame, et loodus koos oma võimuga meie ümber muutub ja seda negatiivses mõttes. Samuti on meile kõigile kallid kodud ja pereliikmed, millest ja kellest me keegi ei taha kindlasti ilma jääda. Kuid ometi ei võta me selles suhtes mitte midagi ette. Vähe sellest, et meie enda riiki on viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne- Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema. Juba väiksest peale õpetatakse lastele, et prügi ei tohi maha visata ja et aerosoolid on ohtlikud ning tekitavad kasvuhoonegaase mille tagajärjel võivad jääliustikud sulama hakata. Minul tekib küsimus. Milleks? Kas keegi

Kirjandus → Kirjandus
316 allalaadimist
Retsensioon J-Kahki raamatule Talurahvarahutused Eestis Mahtra sõda
4
doc

Retsensioon J. Kahki raamatule Talurahvarahutused Eestis(Mahtra sõda)

"1858. aasta talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" Juhan Kahk Retsensioon Renzo Rajaste Kahekümnenda sajandi ajaloo-poliitilised tormituuled, keerised ja katastroofid, mis veel praegugi igapäevaelus tooni annavad, on löönud oma pitseri ka varasema ajaloo suursündmuste tajumisele. Kuigi keerukatest ning eestlastele ja eestlusele ääretult emotsionaalsetest sündmustest on möödunud vaid napid 150 aastat, kipub 19 . sajandi nii- ütelda "suur murrang" ähmastuma ja kahvatuma meie ajaloolises teadvuses. Nimetatud sajandi keskpaiga talurahvarahutused on just hea näide 19. sajandi sotsiaalsete,

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Tornaado
8
doc

Tornaado

Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud 1967. aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid

Loodus → Loodus õpetus
13 allalaadimist
Odüsseia
3
doc

Odüsseia

o dy s s e u s oma lugu jutustam a. 9. laul Odys s e u s jõuab kükloopid e maal e. Ta teed ühe kükloobi pim e d a k s ja põg e n e b om a m e e st e g a . Pim e kükloo kivideg a odys s e u s e laevu loopida. 10. laul Odys s e u s sattub Aiolos e saar el e. Aios andis Odys s e u s e l e pauna kus olid tormituuled. P ärast se d a sattusid n saar el e, kus Ody s s e u s e kaasla s e d muud eti sigad e k s . 11.laul Odys s e u s läheb allmaailma. Ta näe b se al om a sõpru ja oma em a, kuid ta läks sinna, se st ta tahtis oraakliga

Eesti keel → Eesti keel
95 allalaadimist
Tuulegeneraatorid referaat
13
docx

Tuulegeneraatorid referaat

nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni tõsisem juhus tuuleturbiinidega töötavate inimestega, kes on eiranud ohutuseeskirju või tehniliste rikete tõttu. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi

Loodus → Keskkond
11 allalaadimist
Tuulegeneraatorid referaat
13
docx

Tuulegeneraatorid referaat

nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni tõsisem juhus tuuleturbiinidega töötavate inimestega, kes on eiranud ohutuseeskirju või tehniliste rikete tõttu. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi

Loodus → Keskkond
8 allalaadimist
Kliima soojenemine
3
doc

Kliima soojenemine

Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased, kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu. Eestis, kus tornaadosid on registreeritud alates 1795. aastast, näib see nii olevat. Viimase 1000 aasta jooksul kõige soojemal, 1998. aastal registreeriti Eestis 24 tornaadot. Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti.

Bioloogia → Bioloogia
147 allalaadimist
Eesti kultuuri probleem
12
docx

Eesti kultuuri probleem

lennukid ja algab eestlaste koloniseerimine sest me ei ole veel Ameerika võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu kuifd nüüd hiljem järele mõeldes näeme et tegutsesime vaid tuule ajaendil. Meil on mõjutusi kõikidest teguritest kes meie käekäiku on suunanud. Eesti kultuur on kui kadakas mis kasvab ranna niidul. Mida on räsinud aastasadade jooksul tormituuled ja randapaisatud rüsijää. Mida on järanud lambad keda kasvatatakse rannakarjamaal. Kõikidele nendele vintsutustele vaatamata on eesti kultuur jäänud ikkagi truuks oma põhijoontele- vaikselt kasvada ja kannatada ära kõik mis ette tuleb. Et siis kunagi lihtsalt ajale alla vanduda

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Vana-Kreeka Antiikkirjandus
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

kükloopi. Ody. karjus kükloobile, kes tema silma välja lõi(ütles oma nime). See oli vale käik, sest kükloop oli Poseidoni poeg. Kükloop kurtis seda oma isale ja Poseidon vandus kättemaksu Odysseusele: Odysseus pidi mitu aastat vaevlema, enne, kui ta koju sai. · Järgmine seiklus: Mehed sattusid Tuultemaale(selle maa kuningas oli Aiolos). Kuningas võttis mehed lahkelt vastu ja kinkis Odysseusele nahast pauna, mille sees olid kõik tormituuled(et torm merel ei segaks). Mehed jõudsid juba üsna Ithaka saare lähedale, kuid Odysseuse mehed, kes ei teadnud mis paunas on, tegid pauna lahti. Paunast tulid välja kõik tormituuled. Odysseuse laevad paisati Ithaka lähedalt kaugele. · Ja veel üks: Odysseus oma meestega sattus laistrügoonide maale(hiiglasekasvu inimsööjad). Laistrügoonid hävitasid kõik Odysseuse laevad(koos meestega) välja arvatud see laev, millel oli Odysseus ise. See oli rängim õnnetus

Kirjandus → Kirjandus
90 allalaadimist
Atmosfääri ulatus ja koostis
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

soojendada). Väljapoole tsüklonit rõhk suureneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta. Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa ­ kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa ­ tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala ­ piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
Polaaralad 2003
26
doc

Polaaralad 2003

Madala temp. tõttu on aurumine väike ja sademeid vähe. Tuul põhjustab lumetorme. Antarktika loomad elavad meres või mere lähedal. Merelinnud : pääsutormilind, albatross, kajakad, tiirud; pingviinid; küürvaalad; delfiinid, pringlid hülged , vähid kalmaarid jt. Antarktikas puudub alaline elanikkond, vaid teadlased teevad atmosfääriga seotud katseid 70 uurimisjaamas. (Weber, 2005, 73) Antarktis on hiiglaslik jääga kaetud maismaa. Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad hõljumkrevetitaolised koorikloomad ja 1 nende sülem võib kaaluda rohkem kui 10 milj. tonni. ( Burnie, 2005, 176) Mereloomad söövad planktonit. Nad filtreerivad välja vetikad ja muudavad need valgurikkaks toiduks. Kalad ,kalmaarid , pingviinid püüavad hiilgevähke, samuti

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Referaat Eesti kliima teguritest
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

Kõrgustikul, kus õhk tõuseb nõlva ülesse, sajab rohkem, siis, kui õhk laskub nõlva alla, sajab vähem. Väga selgelt väljendub see mäestikueffekt Haanja kõrgustikul. Haanja kõrgustiku kesk-, edela-, lõuna- ja lääneosad on kõige sademerikkam piirkond Eestis, samas kui põhja-, kirde- ja idaosad on sademetevaesed (11). 4.4. Tuul Aasta keskmine tuulekiirus Eesti siseosades on 4 m/s, rannikutel aga see arv on 6 m/s. See erinevus on tingitatud sellega, et sisemaal tormituuled puhuvad ainult mitu korda aastas, rannikutel aga nad esinevad 30-45 päeva aastas. Valitsevad Eestis edela- ja läänetuuled (10). Kõige tuulisem periood on ajavahemik oktoobrist veebruarini, kõige vaiksemad aga kuud maist augustini. 13 4.5. Lumikate Lumikate Eestis on väga territoriaalselt varieeruv. Kõige varem see ilmub Mandri-Eestis ja

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
13 allalaadimist
Tuuleenergia referaat - väga mahukas
40
odt

Tuuleenergia referaat - väga mahukas

kaasnevaks negatiivseks asjaoluks. Kindlasti on müra probleemiks selle pärast, et tuuleparke rajatakse tihti muidu vaiksetesse maapiirkondadesse. Seetõttu püütakese uute tuuliku laba disainide ja tuuleparkidele paremate asukohtade leidmisega mürataset alla viia. Suured tuulegeneraatorid tekitavad madalasageduslikku ehk infraheli, mis ei ole inimese kõrvale valdavalt kuuldav(<20Hz). Sellist heli tekitavad lisaks mitmesugustele mehhanismidele ka looduslikud nähtused nagu tormituuled, kosed jm. Inimest võib infraheli mõjutada juhul kui see pidevalt ületab 130 dB. Tuulikute puhul sellist ohtu pole täheldatud. [8] Varjud ja peegeldused Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Enamasti räägitakse kahte tüüpi tuulikute ja päikepaiste koosmõjul tekkivatest keskkonnamõjuritest: liikuvad- ja perioodilised varjud ning peegeldused. Liikuvad varjud ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
53 allalaadimist
Eksam rannikuprotsessid
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

Majandus-poliitilised (raha, projektid) Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada) Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted) Navigatsioon (meremärgid jne) Rannaprotsessid Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused) Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid Keskkonnaprobleemid I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam olema (sadama tegevused, arvutuslik laev, sadamakohtade arv jne,): kohe, lähitulevikus ja perspektiivis, sadamast loodetav tulu II Sadamakoha valikuks ja eskiisprojekti koostamiseks hädavajalikud

Loodus → maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
Vanade pargipuude hooldamine
50
pdf

Vanade pargipuude hooldamine

vad pargipuude eluiga vukohtades. • liikidele sobimatud valgustingimused, mille Meenutuseks, et igasugune lõikus toimugu puu- põhjuseks on kasvamine liiga tihedates gruppi- sõbralikke töövõtteid kasutades (säilitades oksakrae des, aga ka gruppide vale liigiline koosseis; ja kooreharja ning lõigates oksi nende harunemisko- • tormituuled, mis räsivad oksi ning murravad hast). Turvalisusriske aitab maandada ka puuharude puid üksteise peale, avades oksarebendite näol toestamine või kokkusidumine (vt punkt 2.7). sissepääsu haigusetekitajatele ning jättes lehi- Hooldamata puude majandamisel ei pääse aga tuks okskönte, mis kuivavad; alati suurepinnalistest lõigetest: otsus eemaldada jäme • veerežiimi muutused

Põllumajandus → Agraarpoliitika
8 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Kaksteist päeva kestsid Inglise kanalis ägedad lahingud. Inglise laevastik hoidis suurtükitulega hispaanlasi piisavas kauguses, takistamaks neid kasutamast seni edu toonud rammimist ja lähivõitlust. Inglise tulelaevad paiskasid segi armaada lahingukorra. 8. augustil 1588 olid hispaanlased lahingu kaotanud. Hispaania laevastiku ülemjuhataja Medina Sidonia hertsog otsustas purjetada tagasi ümber Sotimaa, kus hispaanlaste uueks vastaseks said tormituuled. Alles kuue nädala pärast jõudsid vaevalt pooled laevad Hispaaniasse tagasi, neist omakorda pooled nii tugevalt räsituna, et rohkem nendega merele minna polnud mõtet. ,,Ma saatsin teid inimeste, mitte tuulte ja karidega võitlema," oli kuningas nördinud. Lootused Inglismaa ja Madalmaade rekatoliseerimiseks olid läbi kukkunud. Protestandid üle kogu Euroopa nägid Hispaania kaotuses neid toetavat Jumala kätt.

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun