Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse.
Jugapuu on hävimisohus, seega on ta looduskaitse alla võetud. Lehised nende perekonda kuuluvad suvihaljad ühekojalised kõrged puud. Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses. Käbid valm ivad õitsemisaasta sügisel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On väga valgusnõudlikud, aga taluvad madalaid temperatuure. Juurestik on sügav seetõttu on tormikindlad. Puit on tugev ja vaigurikkas, seega on vastupidav mädanemisele. Eestis on levinuimad Euroopa lehis ja siberi lehis. Lehtpuud: Arukask Kaasikud moodustavad Eestis 31% kõikidest metsadest. Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus.
tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale
Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha
püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja- Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu
Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m).
varakülmade tõttu. Juurestik on hästi elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu ammendatud põlevkivikarjääri arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. tormikindlad. mööblitööstus, vineeritööstus (kasevineer Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja on üks levinuimaid), paberi- ja Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu kiirekasvulisemaid. tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses. käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses
kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.) Lageraiet võib teha puistutes, mis on saavutanud kehtestatud küpsusvanuse (männikud 100 a., kuusikud 80. a. ja kaasikud 70a.) Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada:
Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud - Säilikpuud
Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult nulge ei kasva, introdutseeritud liike on 15...20. Võra on koonusjas või harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ning võivad metsavarisega või mullaga kattumise korral juurduda. Enamik nululiike on varjutaluvad ja laasuvad seega aeglaselt. Samas aga niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Tüve koor on sile, hallikas, nooremas eas läätsjate vaigumuhkudega (v.a. Abies lasiocarpa var. arizonica korginulg, millel on valkjashall elastne vaigumuhkudeta koor A. holophylla; A. homolepis). Vanemas eas koor osal liikidel lõheneb ja moodustub pikirõmeline või soomusjas korp. Okkad spiraalselt 1-kaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige
Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel
Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. Mõned hilise vegetatsiooniga liigid kannatavad varakülmade tõttu. Juurestik on hästi arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, okslikud). Erakordselt heakasvuline euroopa lehise puistu kasvab
püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja
esineb Ku II rinne, lehtpuupuistu asendub seal kuusepuistuga. Alati tuleb silmas pidada tormiohtu. 2. Häilraied Häilraieks nim. sellist turberaie viisi, kus vana mets raiutakse gruppide kaupa ja vana mets likvideeritakse kahe vanuseklassi (20-40 aasta) jooksul. Uus metsapõlv kasvatatakse välja vana metsa külgvarjus. Selliselt kujuneb välja ebaühtlase vanusega mets. Meil sobivad häilraieks männikud, sest: 1) männikud on tormikindlad, 2) häiludesse tuleb hästi uuendus. Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus neid pole. * I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbim. häiludest
annaabi.ee 
