Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää
Abiellumine on üks tähtsaim otsus ja meeldejäävaim sündmus inimese elus. See on liit, mis sõlmitakse, kui kaks inimest on üksteist leidnud ja soovivad end kogu eluks ainult teineteisele pühendada. Öeldakse, et abiellumine on püha jumala käe all kirja pandud liit, kuid eks seda võtab igaüks juba enda vaatenurgast, kui palju seotakse abiellumist usu ja jumalaga. Abiellumist on võimalik teostada täpselt nii nagu noorpaar seda paremaks peab. Kirikliku abiellumine on tänapäeval tunduvalt vähenenud ning traditsioonid ja tavad kaovad pimedasse unustuste hõlma. Üha rohkem tuleb ette lihtsalt registreerimisi ja sellele järgnevaid pulmapidusid. Mõned eelistavad suuri pulmapidusid, teised aga väiksed ja perekonna siseseid. See noorpaari enda otsustada, et kui suurelt abiellumist tähistada ja kas üldse seda tähistada. Põhiline on ju ikkagi see, et paar saaks elu lõpuni olla õnnelikult koos ja end täielikult ainult teineteisele pühendada. ...
Sügise mitu nägu Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää
silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe
Pere otsustas ikkagi Augusti kooli saata olenemata sellest, et August seda ei soovinud. Mina isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole ,,normaalne" on vägagi raske mitte välja teha lastest, kes sind vaatavad ja sinust selja taga räägivad. Ta sai ennast päris palju proovile panna. Ennast ületades koolis, kuhu ta minna tegelikult ei tahtnud, kuid usun, et see tuli talle ainult kasuks, kuna nüüd on tal palju toredaid sõpru ja kogemusi. Lõpuks meeldis Augustile kool väga ja ta leidis endale palju toredaid sõpru. Kooliaasta lõpus ja raamatu lõpus sai August kooli direktorilt Henry Ward Beecheri medali, mis näitab õpilase lahkust ja heasüdamlikust. Arvan, et see raamat peaks kindlasti kohe olema selles nimekirjas, mida kõik Eesti lapsed peaksid lugema. See õpetab seda, et kõik inimesed on väga erinevad ja näitab seda külge, mida tunneb narritav pool.
vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". 3 Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved
Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) · ,,Olematu Odysseus" (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide. Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks. Vihm seob karvad mu paljal rinna,l ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge. Jaan Kross Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianale oste
Mina ja huvitav maailm Maailm on huvitav. Seda võiks öelda peaaegu iga asja kohta, mis üldse eksisteerib. Me kõik elame Maal. Planeet Maa asub Linnutee galaktikas, see omakorda kosmoses. Vanarahvas teadis öelda, et iga asi lõppeb ükskord ära, aga kui arvatakse, et kosmosel pole lõppu, on see kohe paha asi? Mina nii ei arva, sest siin on igal pool toredaid ja natuke vähem toredaid asju. Universum peidab endas igasuguseid asju, mis võivad tunduda meile väga imelikud ja veidrad. Võtame kasvõi näiteks UFOd või tulnukad. Arvatakse, et USA Valitsus teab, kas nad on olemas või ei ole, aga nad ei avalda seda informatsiooni. UFO tähendab inglise keeles Unknown Flying Object või Unidentified Flying Object. Aga miks inimesed usuvad, et on olemas tulnukad. Teatakse, et juba paar tuhat või isegi viis tuhat aastat tagasi teadsid inimesed nendest. Mina arvan,
Vanalinna Hariduskolleegiumi 25.sünnipäev! Sünnipäev algas üpris toredalt.Pärast kui kohad olid välja valitud,siis alustati teenistusega kirikus. Kui teenistus oli mõnda aega kestnud, anti gümnasistidele sõrmused.See oli vaimustav hetk kui mõne poisi või tüdruku õde või vend sai sõrmuse. Pärast toimus pidulik söömine ja kõik olid kaasa võtnud midagi maitsvat.Kõik said uusi sõpru ja vanemad said ka teiste vanematega tuttavaks. Pärast toimusid vahvad mängud. Kõigile meeldisid mängud ja loodan, et ka toidud maitsesid kõigile. Mina arvan, et sellest tuli väga tore sünnipäev ja uskuge mind, et selliseid toredaid sünnipäevi tuleb veel. Adelia Tamkõrv
Turismi iseloomustus: Itaalia tuntus turismimaana: Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad:
teist jääb aastat meenutama naeratus näol. Meid ootab ees pikk ning loodetavasti soe suvi. Kasutagem seda puhkamiseks, kuna järgmisel aastal on tulemas väga suur sündmus- põhikooli lõpuaktus ning selleni jõudmiseks peab usinalt õppima ning palju eksameid sooritama. Sealhulgas ka sisseastumiseksameid teistesse koolidesse, mis tähendab, et mõningate klassikaaslastega jagate ühist kooliteed viimast aastat. Kuid asjal on ka helgem pool. Kindlasti leiate uute koolikaaslaste seast toredaid sõpru, kes teevad teie järgnevad õppeaastad sama meeldejäävaks. Rõõmsates koolipäevades on suur osa ka õpetajatel, kes kindlasti püüavad õppetööd lõbusalt edasiviia,kuid peavad siiski vahepeal häält tõstma. Aga tavaliselt ikka sellepärast, et oleme ise põhjust andnud. Seega suured tänud meie tublidele õpetajatele! Lõpetuseks rõhutakski, et olgem õppetöös aktiivsed ning tuleviku suhtes optimistlikud! Nautige suvepuhkust ning unustage kolmeks kuuks koolimured, et 1
Eestlased ja mina Eesti ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata. Muidugi leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored. See kuidas nad märatsevad linnapeal, kuidas nad suhtlevad ja kuidas käituvad, on suuresti häbiks meie rahvusele. Muidugi ei ole kõik sellised, leidub ka väga viisakaid noori, kes selliste rumalustega ei tegele.
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik
Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus. Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe
klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette." Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970
aastad. Oleme saanud hakkama erinevate tegudega. Mõned head, mõned halvad, kuid nendest kõikidest on saanud fantastilised mälestused, mida aastate möödudes hea meenutada on. Koolis olete te mu igava koolipäeva rutiini muutnud huvitavamaks. Lõpetuseks soovin ma tänada kõiki õpetajaid, koolitöötajaid ning kaasõpilasi, kellega need 9 aastat veel kiiremini möödusid. Samuti soovin ma tänada klassikaaslasi, kes on mulle aastate jooksul toeks olnud ja kellega ma olen toredaid hetki veetnud. Teid ma ei unusta iial! Neid inimesi, keda ma võib-olla enam ei näe, soovin ma head teed ning edukat elu jätku. Aitäh.
kevadel nautida tärkavat loodust ja sügisel värvirohket sügist ja sügisande. Rõõmu tasub tunda ka selle üle, et meil on rahulik ja turvaline elu, ei ole sõdasid ja nälga, mida esineb isegi tänapäeval veel paljudes maades. Väikeseid rõõme sisaldab ka minu igapäevategevuses õnnestunud asjad ning kui saan sõpradega koos olla ja midagi huvitavat ja lõbusat teha. Rõõmustab mind veel see, et mul on head ja hoolivad vanemad ja palju toredaid sõpru. Palju rõõmu on ka sünnipäevades ja võimaluses käia teatris, kinos, kontserdil ja reisimas. Rõõmsaks teeb mind ka teiste inimeste rõõmus olek ja kordaminemised. Tegelikult võiks olla rõõmsameelset olekut inimestes rohkem, siis oleks ka igapäeva elu ilusam. Hea tuju nakatab ka teisi rõõmuga, olgem kõik õnnelikud! Rõõm see on üks mõnusamaid emotsioone, sest see teeb tuju ja olemise heaks ja
Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähendab seda et teie, meie kallid õpetajad, olete meie õpetamisega väga hästi hakkama saanud Lõpetuseks soovin ma tänada õpetajaid, kes on aastate jooksul meid harinud ning tarkusi jaganud. Samuti soovin ma tänada klassikaaslasi, kes on mulle aastate jooksul toeks olnud ja kellega ma olen toredaid hetki veetnud. Teid ma ei unusta iial! Neid inimesi, keda ma võib-olla enam ei näe, soovin ma head teed ning edukat elu jätku. Aitäh.
maailmad. Läbi järvesilmade võivad maa-alused elanikud näha ka meie maailma. Tehnika: sulatus, fotoprint, klaasmaal Kati Kerstna - KAEV 3 TÄRKAMINE Töö oli ülesse ehitatud eesmärgil, kuidas lilleõis pungub, esimesel kaevu tasandil oli lille õis alles algeline, kuid mida kõrgemale tasemele õis jõudis, seda enam ta tärkas, viimasel astmel oli lilleõis avanenud e. Tärkanud. Tehnika: külmtöötlus Toredaid töid oli tõesti väga palju ning kindlat lemmikut välja valida oleks keeruline. Veendusin veelkord, et loomingulisi inimesi on meie ümber väga palju. Näituse külastamine andis endalegi hulgaliselt inspiratsiooni ning pani mõtlema, mis suuna ma oma edasistes ettevõtmistes võtma peaksin.
palju aega ning tänu teile olen ma selle lõbusalt ja hästi veetnud. Koolis olete te mu igava koolipäeva rutiini muutnud huvitavamaks. Üheksa aasta jooksul oleme me palju asju teinud ja näinud ja meil on palju häid ning halbu mälestusi ning hiljem elus on mul neid hea meenutada. Lõpetuseks soovin ma tänada õpetajaid, kes on aastate jooksul meid harinud ning tarkusi jaganud. Samuti soovin ma tänada klassikaaslasi, kes on mulle aastate jooksul toeks olnud ja kellega ma olen toredaid hetki veetnud. Teid ma ei unusta iial! Neid inimesi, keda ma võib-olla enam ei näe, soovin ma head teed ning edukat elu jätku. Aitäh.
Võtke aktiivselt osa koolielust ja sellega kaasnevatest üritustest. Olge alati seltsivad, kaaslaste vastu heatahtlikud ja abivalmid. Ärge kartke riskida ning eksida. Vigadest õpitakse kõige paremini ja nende parandamiseks on teil aega palju. Tehke usinalt tööd kuid ärge unustage ka lõbutsemist, sest puhanud mõistus on tark mõistus. Pidage meeles, et täna on selle pika ja meeldejääva koolitee algus. Alates tänasest, olete te ’õpilased’ ja koos kaasõpilastega veedate palju toredaid aastaid siin samas koolis. Soovin teile kõigile jõudu ja jaksu . Olgu see kooliaasta, nagu ka iga järgnev, lõbus, hariv ja meeldejääv!
Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima. Ei saa mainimata jätta ka meie iga aastaseid toredaid muusikakooli õppekäike, mis muutsid meid headeks sõpradeks. Kindlasti peame tänama ka oma vanemaid, kes on meid alati toetanud ja aidanud üle saada alla andmise mõtetest. Näiteks, kui tahtsime minna sõpradega välja või lihtsalt logeleda, tuli meid erinevate meetoditega pilli harjutamise juurde suunata. Lausa imelik ja natukene kurb on mõelda, et järgmisest nädalast me ei tule enam siia muusikamajja. Samas tekitab ka põnevust, sest ootamas on uued algused ja kindlasti ei unusta
hinnata. Ma üritan alati väärtustada kõike, igat hetke oma elust:üks hetk pole seda kõike, mis hetkel on. Kasvõi näiteks noorust-keegi pole igavesti noor. Proovitakse küll enda välimust nooremaks muuta iluoperatsioonide abil, aga ikkagi jääb inimese hing samaks ja seda ei saa nooremaks teha. Alatihti peetakse väärtuslikuks seda, mis hetkel olemas on. Ma pean väärtuslikuks minevikku, sest seal olen teinud vigu ja nendest ka õppinud. On olnud palju toredaid aegu, mistõttu pean tihtipeale minevikku olevikust väärtuslikumaks. Seevastu olen viimasel ajal üritanud võimalikult palju "elada hetkes" ja väärtustada igat hetke. Raha on see, mis viib elus edasi. Kui raha on alati võimalik juurde saada, siis ei peeta seda väärtuslikuks. Paljudel inimestel pole see võimalik ja seda väärtustatakse seega ka rohkem. Olen täheldanud, et on olemas paljusi inimesi, kes elavad hetkes ja peavad
õpetajale või kooli psühholoogile. Tuleks olla ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu. Tegemist võib olla petistega. Võta sõber kaasa, ütle oma vanematele. Korralda kohtumine avalikus kohas. Veendu, et Sul on kaasas mobiiltelefon ning võimalus vajadusel kiiresti lahkuda. Enne kui internetti midagi postitad, mõtle sellele, kes seda lugeda võiks. Internet on avatud, seal on nii häid ja toredaid inimesi nagu sõbrad, õpetajad, vanemad kui ka ebameeldivaid inimesi, kelle kavatsused võivad olla ebaausad. Kui oled midagi loonud ( video, teksti, luuletuse, laulu jmt) , siis võid selle soovi korral internetis teistele kättesaadavaks teha. Teised peavad sinu tehtut austama ja seda kasutades viitama sulle kui autorile. Kui kasutad kellegi teise tööd enda töö sees või alusena, siis pead viitama selle töö päritolule.
Mis asi siis see väärtushinnang on? See peegeldab arusaamu heast ja halvast. Väärtused on need asjad, mille poole püüeldakse, peetakse oluliseks ja tähtsaks. Ei eitagi, loomulikult on ka materiaalsed asjad tähtsad, kuid kas mitte ei väärtustata neid üle? Vaimsed väärtushinnangud jäävad varju.... Palju algab kodust....mida väärtustatakse seal. On ka minu tutvusringkonnas (ja see pole just väike) toredaid inimesi, kes kahjuks väärtustavad vaid kallist autot, firmamärgiga riideid sest muu lihtsalt ei sobi, alandab kandjat..... Vaimseid väärtuseid peetakse ebaoluliseks, kuna hea elu aluseks on "raha". Ja nad on õnnelikud ja rahul. Lapsed saavad kõike mida nende süda ihkab -- raha on, pole probleemi. Kahjuks olen täheldanud, et kõike arvestatakse ümber rahasse. Ka sõpru. "Mina teda küll oma sünnipäevale ei kutsu, ta on vaene, " lausus peretütar koosviibimisel.
naerul, kuid samas ka kurbus silmades, vaadates tagasi 9 aastat kestnud mälestustele ning tahtmatuses lahkuda. Kuid nüüd on teie kord vaadata tagasi. Tänasel päeval meenutagem neid hetki, mis te üheskoos olete läbi elanud, mida koos hästi teinud ja kuidas koos pahandustesse sattunud. Oleme täna siin, et saata teid edasi eksamitele ja panna punkt teie 9 aasta töödele ja tegemistele. Nende aastate jooksul olete saanud palju targemaks, julgemaks, leidnud palju sõpru ja veetnud koos toredaid aegu. Olete sirgunud tublideks neidudeks ja noormeesteks, kes vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Teie kutsevalikul on kõik teed avatud. Kes valib tee keskkooli, kes aga kutseharidus keskustesse. Meie koolipere poolt kõvasti edu edasistes eksamites ja pea püsti, ning sära silmis edasi, nagu teil alati kombeks on olnud. Õpi tegema siis kui ei taha ja leppima siis kui ei saa. Õpi nägema siis kui on pime ja kuulma ning kuulama ka. Õpi naerma siis kui on valus ja uskuma siis kui ei tea
Sophie ja SSH said sõpradeks. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophie arvates väga naljakalt , see aga kurvastas hiiglast ,et Sophie teda pidevalt parandas .Ta ei ole mitte kunagi koolis käinud. Ta õppis lugema ühest raamatust , mis ta laenas ühe poisi kodust ,kui see magas. Hiiglase jaoks oli see raamat nii väike nagu postmark. Suur Sõbralik Hiiglane käib iga öö ilusaid unenägusid kokku kogumas.Ta paneb need purkidesse ja siis viib neid magavatele lastele , et nad näeksid toredaid, ilusaid ja lõbusaid unenägusid. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophile, et Hiiglaste maal elavad 9 paha hiiglast , kes käivad öösiti inimeste juures üle kogu maailma ja röövivad magavaid lapsi endale hommikusöögiks. Sophie ja SSH pidasid plaani , kuidas pahade hiiglaste vastu võidelda. Sophil tuli hea mõte,kuidas peatada hiiglaste röövretked igal ööl .Sophie arvas ,et tuleb sellest Inglismaa kuningannale teatada.
„Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) Jutustused „Mardileib” (1973) „Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964) „Lauljad laevavööridel” (1966) „Vihm teeb toredaid asju” (1969) „Voog ja kolmpii” (1971) „Põhjatud silmapilgud” (1990) „Maailma avastamine” (2005) uustrükk Näidendid „Doktor Karelli raske öö” (2000) „Vend Enrico ja tema piiskop” (2000) „Olematu Odysseus” (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005) Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Koolinädal Koolis toimus koolinädal see toimus 1014 nov.Sellega tähistati kooli sünnipäeva. Iga päev toimus midagi toredat näiteks soengu päevad või midagi sellist. SOENGUPÄEV (esmaspäev) Toimus soengupäev kus kõik pidid tegema pähe toreda soengu. Paljud värvisid pead ja teised tegid niisama toredaid soenguid nagu lokid ja muu säärane. VÄRVIPÄEV (teisipäev) Iga klass loosis välja ühe värvi mis oli sel päeval selle klassi värv.Värvid suurematel klassidel olid 1. 6.klass roheline 2. 7.klass sinine 3. 8.klass punane 9.klass kirju Toimus ka värvi jooks kus igal klassil olid seda värvi lipikud mis oli nende päeva värv.Jooks toimus mööda koolimaja ja iga järgmise lipiku peal oli järgmise lipiku asukoha vihje. PLAYBOX (kolmapäev)
tegelikult oli .Tegu on ju iseendaga.Äratundmisrõõm on tore ,kuid mitte igakord.Eriti ei ole see tore siis ,kui sa oled tundunud ära teises inimeses selle halva poole .Selleks võivad olla halvad harjumused või üldse midagi muud häirivat.Kui varem pole seda enda juures tähelegi pannud siis teist kõrvalt jälgides tundub see eriti nõme. Aga ega igakord me alati teistes ja endas halbu külgi ka ei leia .On ju ka palju häid ja toredaid külgi,mille ära tundmine teeb hoopis suuremat rõõmu.Tavaliselt valmistavad pisiasjad eriti suurt rõõmu.Selleks võib kasvõi olla kohvi joomine.Iga inimene teeb kõike erimoodi,aga see üllatus on suur kui märkad kedagi veel nii tegemas ,nagu sa seda teed.Ja enamsti on see ka hea üllatus. Tõsi on ka see ,et väga paljudele inimestele ei meeldi kui keegi on veel nende sarnane.Need on tavaliselt need inimesed ,kes püüavad olla ainulaadsed.Taolisi
Töö kirjeldus · Veoautode elektrisüsteemide remont ja diagnostika Nõudmised kandidaadile · erialane haridus ja/või töökogemus samas valdkonnas · hea tehniline taip · kohusetundlik · eesti keele valdamine kõnes ja kirjas · optimistlik ellusuhtumine · korrektne · soov töötada meeskonnas · valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks Kasuks tuleb vene keele oskus Ettevõte pakub · motiveerivat palgasüsteemi (põhipalk + tulemuspalk) · kaasaegset töökeskkonda ja toredaid töökaaslasi · enestäiendamise võimalusi · täiendkoolitusi · firmaüritusi (suvepäevad, jõulupidu jm.) · toitlustuse võimalus kohapeal (soodustused) Töö iseloom Asukoht: Tallinn Tööle Kokkuleppel asumise aeg: Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja (vahetustega)
närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime seda päeva... 12.c klass tahab tänada neid toredaid ja suurepäraseid õpetajaid, kes on hakkama saanud kangelasliku tööga, et meid natukenegi targemaks teha. Nad ei olnud ainult õpetajate rollis, vaid saime abi ka siis kui eluküsimustes abi tarvis oli. Kui mõni meist oli juba loobumas ega ei suutnud enam püsti tõusta, oli õpetaja see, kes julgustas edasi liikumist ning mitte alla anda Teeme neile suure aplausi... Eraldi, soovime tänada oma kallis klassijuhatajat, kes suutis meiega vastu pidada, või pigem, kes
Hansapank EMORI uuringute andmetel. Aga klienditeenindus üldmõistes ei tähenda ju ainult töötajaid pubides, pankades või poodides vaid klienditeenindajad on ka hooldekodutöötajad, arstid, politseinikud. Ja nendes ametites ei piisa ju ainult naeratusest. Näiteks hooldekodu töötajana pead sa olema sõbra, ema kui ka arsti eest. Politseinikud saavad Eestis oma tööga väga hästi hakkama. Aga seda ei saa öelda arstide kohta. Usun et on ka väga toredaid arste aga Rakvere haiglas annab nende teenindus ikka väga soovida. Nad ei oska lihtsalt inimestega suhelda turtsuvad ja see ei tee inimestele sugugi head. Arvan et praegusel majanduslanguse ajal peaksid klienditeenindajad olema eriti aktiivsed ja oma kvaliteeti väga kõrgel hoidma, et kliendid just neid külastaks ja neile sisse tooks. Samas ei saa teenindaja alati olla sõbralik ja naeratav vahest on vaja ka konkreetsust ja karmi sõna. On vahel väga probleemseid kliente sõna otseses
,,Tabamatus" (1993) Jutustused ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Paigallend" (1998) ,,Mardileib" (1973) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Tahtamaa" (2001) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Novellid ,,Taevakivi" (1975) Mälestused ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ,,Järelehüüd" (1994) ,,Kallid kaasteelised" (2003) (1970) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Stahli grammatika"
Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et ajalooainelisus ise on spetsiifiline tinglikkus, mis kujutlusvõimalusi mitmeti piirab. Võimaluste järgnev ahendus juhtub asjaolust,
Retsensioon Aasta 2012 on olnud väga eriline. Kevadel käisin Londoni National Gallery's ja Tate Modernis, suve algul Peterburi Ermitaazis ja augustis Tallinna Kumu kunstimuuseumis. Külastasin 14. augustil näitust ,,Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust". See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi
tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtustab inimesteks olemist- saada vabaks, puhtaks. Kodanikutunde rõhutamise kõrval rõhutab armastust, õnne ja tõe vajalikkust. Esimese kogu kohta. Luule on lootusrikas. Hilisemates kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas.
Niitoja & John4, kellega koos tuli 11.detsembril 2012 singel "Põhjatuul". Bändi kutsus teda vana tuttav Jaanus Saago, kelle lauluõpetajaks Mustlas oli Taukari ema. Karl-Eriku esimene singel oli „Seitsme tuule poole“ , mis räägib sellest, mis juhtub siis, kui auto paak pannakse täis ja asutakse teele, et igapäevased mured unustada. Kokkuvõttes pean ütlema, et oli väga meeldiv kontsert. Noored andekad muusikud esitavad toredaid ja kaasahaaravaid lugusi, mis lähevad inimestele tõesti hinge. Kõige võimsam oli muidugi „Seitsme tuule poole“ esitus, kus rahvas koos laulis ja oli tõesti väga ilus seda kuulata, ja osaliseks saada fantastilisest elamusest.
Järgnevad päevad veetsin taas saali peal abiks olles. Sain proovida ka fotograafi ametit. Vahepeal õppisin ära ka erinevate töötubade läbiviimised(led-lambid, sokolaadi töötuba, viltimine jne). Sain läbi viia ka laste sünnipäevi ja tegin metsatuure erinevatele gruppidele (koolilastest alates pensionärideni). Õhtuti õppisin ka näitust välja lülitama, mis oli iseenesest väga põnev. Ma olen kindel, et ma sain väga palju uusi ja toredaid kogemusi. Mul vedas oma töökaaslastega, kes olid alati nõus aitama ja nõu jagama. Ma usun, et järgmise praktika viin läbi ma mõnes teises ettevõttes, sest see praktika ei täitnud minu ootuseid nii, nagu ma olin lootnud(st, et mind õpetataks rohkem, mitte ei jäeta saali peale üksi) ja ma töötasin rohkem, kui Ahhaa keskuse omad töötajad. Jään põnevusega ootama järgnevat praktikat, et saada uusi kogemusi. 2
läheb Kui kunagi oli parmupill pigem omaette mängimiseks ja vähegi suurem ansambel või kuulajaskond seadis juba tõsised piirangud (kuna mängija peab siis mängima ju valjusti, aga valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest. Siin tasuks näite tuua meie ida naabritelt: JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" (lisad lugu nr 1)ja muidugi ka kuulsa techno-stiilis parmupilli mängija Tran Quang Hai (lisad lugu nr 2). Lisad Lugu nr 1 JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" http://ia600704.us.archive.org/29/items/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3 Lugu nr 2 Tran Quang Hai http://www.youtube.com/watch?v=frgFQTuw6FA
k o h a ,,Ülesõidu is e pä ev " (1988) vam ,,Silmade a r e le h ü ü d " (1994) sjus" ,,Jä ha J ür i a loogi Pü ,,Neli mono er" ,,Väike Vipp Pulmareis" Luule ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Eitede tarkus Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi
seitsme lapse kasvatajaks ning kapteni vanim laps oli poiss, mitte tüdruk. Von Trappid veetsid mõned aastad enne abiellumist Austrias ning põgenesid sealt Itaaliasse, mitte Sveitsi.Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja head näitlejatööd on selle pereloo teinud paljude põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. Lavastuses räägib lugu Mariast, kes lahkub kloostrist, sest ta arvab, et ei kuulu sinna. Ta asub õpetajaks von Trappide perre. Seal aga ootab teda ees palju toredaid lapsi. Maria on ise ka täis elurõõmu ja on väga optimistlik tegelane. Pereisa on aga laevakapten, sellega kaasneb peres karm kord. Ema neil pole,surnud. Maria õpetab lapsi laulma ning mängib nendega, lõbustab neid ja toob päeva päikest. Ta arvab, et nede ise, oma suurte reeglitega on vale. Kapten on küll algul vastu, aga kui näeb oma laste rõõmu, siis saab aru, et see on neile ainult hea ja usub, et Maria tegutseb õigesti
Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I
Paljud käivad ka õppingute kõrvalt tööl. Kuid see on väga raske, sest õppimine võtab palju aega ja tekib lihtsalt ajapuudus. Muidugi see karastab inimest, õpetab teda igas olukorras hakkama saama. Paljud vaesematest peredest lapsed saavadki elus paremini hakkama kui rikaste järeltulijad, sest nad on harjunud elus kõvasti tööd tegema. Nad teavad, et tasuta lõunaid ei ole. Ma ei taha siinjuures rikaste lapsi nüüd päris maha teha, nende hulgast tuleb kindlasti tublisid ja toredaid inimesi. See oleneb paljus ka kodusest kasvatusest. Raha rikub paljud inimesed ära. Minnakse seadusega pahuksisse, tarvitatakse narkootikume, alkoholi. Mõeldakse, et kui on raha, siis on kõik lubatud. Hädade lumepall hakkab veerema ja kasvama, kuni lõpuks lõpetatakse tänaval. Ka tänapäeva kodutute, hulgas on erinevaid inimesi. Kui osa neist saan veidi abi, siis nad saavad oma elu jälle korda, lähevad tööle, leiavad elamise. Osa aga ei tahagi tööd teha. Nad
Jutustused · ,,Mardileib" (1973) · ,,Kolmandad mäed" (1975) · ,,Taevakivi" (1975) · ,,Kajalood" (1980) · ,,Ülesõidukohad" (1981) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Järelehüüd" (1994) Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Tunnustused · 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor [6] · 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia
mina. Oodatuim, kuid üsna palju ettevalmistumisi nõudev on kingituste juures see, et iga inimene, kes tegi kingi, peab välja mõtlema luulelises vormis lause, mis on ka soov kingi saajale. Seetõttu mõeldakse soovid juba tükk aega ette. Iga kingi saaja peab pärast ette lugema kõik, mis talle sooviti. Jõulusoovide ettelugemine on enamasti meeleolukas ja lõbus. See aasta soovis tädi mulle näiteks, et: ,,Oleks vahuveini vanniga, piparkooke panniga, verivorste krõbedaid ja palju päevi toredaid!`` ja vanaema, et : ,,Tulgu jõulud lumeteega, ehtsa Eesti talureega. Kostku aisakella kaja, nagu vanal Eesti ajal. ´´ Kingituste väljajagamise järel on lastele mõeldud konkursid ja mängud. Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast
oma ülejäänud elu ja luua perekond. Kui sa oled palju õppinud ja hea hariduse saanud ning sul on hea töökoht, saad sa oma perekonda hästi üleval pidada. Samas kõigil nii hästi ei lähe. Nad ei leia koolist sõpru ning võidad sattuda kiusamise ohvriks. Vahel ei aita ka kooli vahetamine ning sellest võib saada igavene arm inimese hinge. Peale seda ei taha enam inimene teistesse koolidesse minna. Koolis võib anda sulle väga palju uusi ja toredaid sõpru või halvad mälestused. Haridus ei ole alati odav. Paljudes koolides on õppimine väga kallis. Kui sul ei ole rikkaid vanemaid, kes kõik välja maksaksid, siis pead hakkama kooli kõrvalt isegi tööl käima. See võtab veel rohkem ära vaba aega, kuid sul on siis raha, millega end üleval pidada. Selleks tööks ei pea olema alati head oskused, piisab, kui sa ülesannetega hästi hakkama saad. Kodust kaugemal õppides ei ole sul muud valikut. Sa
◈ 2006. aastal valmis Raadioteatri kuuldemäng "Mardileib", mis helisalvestati Kullo Lastegaleriis. 12 Luule "Söerikastaja" (1958) Kross on valdavalt "Kivist viiulid" (1964) vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku "Lauljad laevavööridel" ta luulest, riimitud (1966) vabavärssi sealhulgas "Vihm teeb toredaid asju" napilt üle kolmandiku. (1969) "Voog ja kolmpii" (1971) 13 Tunnustused 1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga
annaabi.ee 
