LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network TCP/IP Transmission Control Protocol ja Internet Protocol. Kohtvõrkude omavahelisel ühendamisel saame int. WWW-World Wide Web FTP-File Trasfer Protocol Klien-server võrk-tööjaamad---LAN kaabliga ühendadud failiserveriga----printer peer-to peer Võrgu topoloogiad Siin-kaabel tuleb 1-st, kuini viimaseni ring -algusots ja lõpuots ühendatakse kokku täht-keskel on seade võrgukonsetraator, eraldi kaablid Kaablitehn Bifilaarkaabel (twisted-pair cable) · keerupaari kaabel (4 tükki)traadid on paarikaupa krutitud · http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/Rj45/rj45kaabel.htm · CAT 5 (100 kbit) 1-100 MHZ · CAT 5e ( 1Gb) · CAT 6 1-250 MHz · 10BASE-Tb maks pikkus 100m · 100Base-TX maks 100 m
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mik...
...........................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................................................................4 LAIENDATUD SPEKTER.....................................................................................................................5 RÄNDLUS................................................................................................................................................6 AKU JÕUDLUS........................................................................
SISD Single Instruction, Single-Data - üks käsuvoog ja üks andmevoog ehk klassikaline von Neumanni uniprotsessori arhitektuur. SIMD Single Instruction, Multiple-Data - üks käsuvoog ja mitu andmevoogu. MISD Multiple-Instruction, Single-Data - mitu käsuvoogu ja üks andmevoog. MIMD Multiple-Instruction, Multiple-Data - mitu käsuvoogu ja mitu andmevoogu. 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Sidevõrk moodustatakse andmeedastuseks ettenähtud keskkonnas kahe sõlmede kogumi (sisendite hulga ja väljundite hulga) vahel, kasutades sideliine ja linke (kanaleid). Graafiliselt esitatakse sidevõrku kui struktuuri, mis koosneb sõlmedest, esindavad arvuteid, protsessoreid (protsessorelemente) või mälusid ja naabersõlmi ühendavatest linkidest ehk kanalitest
7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49
Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand on õigus inimese loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi saab jagada kolmeks liigiks: autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed) autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne). 7.Mis on teenusedisain? On meetodite kogum, mis võimaldab luua lahendusi, mida kliendid ei oska isegi küsida. On uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamine protsess, mis kasutab tootedisaini kasuytusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist. On disainmõtlemisele tuginev meetodite kogum mille eesmärk on muuta teenused kasulikumaks ja kasutatavamaks. 8.Kuidas kavandate teenuste disaini? Näited
ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded: · Ülekandesüsteemi ära kasutamine · Ühendamine (Interfacing) · Signaali genereerimine
registri sisu vasakule ja madalamale järgule salvestatakse uus andmebitt. Tekkinud arvuga tehakse uuesti XOR-tehe (kasutades sama polünoomi) ja tulemus salvestatakse uuesti registrisse. Tsüklit korratakse senikaua, kuni andmeid jätkub. Antud tsükli lõppedes on registris kontrollsumma, mis salvestatakse paketi päisesse. Vastuvõtmisel teostatakse sama operatsioon. Kui saadakse päises identne tulemus päises olevaga, ei ole andmete sisu moondunud. 28. Lokaalvõrgud. Topoloogiad Topoloogia - kuidas on võrgud füüsiliselt üles ehitatud Siinivõrk (bus) - kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku magistraalkaablis. Ringvõrk (ring) - peamagistraal, kuhu kõik arvutid on ühendatud, moodustab ringi. Iga ühenduse juures, mis viib arvutini, asub repiiter e. võimendi. Puu (tree) - peamagistraali küljest hargnevad harud, mille külge on ühendatud arvutid. Puu harud moodustavad omaette siinivõrgud.
olema notariaalselt tõestatud. Kommertspant tekib vastava avalduse alusel kande tegemisel kommertspandiregistrisse. 2.2.3. Muud registerpandid Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu. Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade suhtes. Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid nagu patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid, sordid, mikrolülituste topoloogiad, geograafilised tähised. Intellektuaalse vara liikide pantimisel tuleb silmas pidada, et nende kehtivusaeg võib olla piiratud. Intellektuaalse vara puhul on võõrandatavad üksnes varalised õigused, mitte autorsus. 2.2.4. Väärtpaberite pant Varaline õigus võib olla panditud esemeks, kui see on üleantav. Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks
Flynn klassifitseeris arvuteid sõltuvalt sellest, mitut andme- ja käsuvoogu sai arvutis samaaegselt töödelda. Käsuvoog moodustub protsessoris töödeldavate käskude jadadest, andmevoog aga operandide jadadest. Flynni taksonoomia kohaselt eristatakse nelja erineva arhitektuuriga arvuteid: SISD (1 käsuvoog ja üks andmevoog), SIMD ( 1 käsuvoog, mitu andmevoogu), MISD (mitu käsuvoogu ja 1 andmevoog), MIMD (mitu käsu- ja andmevoogu) 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Kaasaegne multiprotsessorsüsteem koosneb protsessorelementidest ja neid omavahel ühendavatest sidekanalitest. Viimased korraldatakse enamasti mingi tüüpilise sidevõrgu topoloogilise lahenduse põhimõtete kohaselt. Sidevõrkude topoloogilistes lahendustes kasutatakse sageli järgmisi klassikalisi lahendusvariante: Siinvõrk Tegemist on tähttopoloogia erijuhuga, kus keskseks elemendiks on passiivne siin
Hargneva puu protokoll (STP). Konfigureeritakse võrku ehk genereeritakse graaf, kus on juursõlm, millel on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti mõned lingid blokeeritud. Konfigureeritakse vanima võrgukaardiga (väikseima MAC-aadressiga) seadme järgi, sest see seab kiiruse piirangu. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon. siin: probleem - mitu seadet korraga omavahel rääkida ei saa 10BASE2, 10BASE5 täht: kui keskmisega midagi juhtub, on terve võrk katki 10BASE-T
Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus.
valitud mis tahes elemendina hulgast A, siis hulga T definit- siooni kohaselt A = ∩ni=1 Ai ∈ T . Seega T rahuldab ka lahtistele hulkadele esitatavat n˜ouet 30 ja (R, T ) on topoloogi- line ruum. Saadud topoloogiat T nimetatakse loomulikuks topoloogiaks reaalarvude hulgal R. Kui ei ole ¨oeldud midagi muud, siis r¨a¨akides reaalarvude hulgast R kui topoloogili- sest ruumist, m˜oeldakse teda ruumina loomuliku topoloogia suhtes. Teoreem 1.1 Kui Ti , kus i ∈ I (I - indeksite hulk), on topoloogiad hulgal X, siis ka ∩i∈I Ti on topoloogia hulgal X. T˜oestus. Olgu Ti , i ∈ I, topoloogiad hulgal X ja T = ∩i∈I Ti . N¨aitame, et T on topoloogia hulgal X. Kuna hulgad 8 1 TOPOLOOGILINE RUUM Ti rahuldavad definitsiooni 1.1 n˜oudeid 10 − 30 (v˜otta seal T = Ti ), siis ∅ ∈ Ti ja X ∈ Ti iga i korral ja seet˜ottu ∅ ∈ T ja X ∈ T , st T rahuldab topoloogia n˜ouet 10 . Oletame, et Aj ∈ T , j ∈ J. Siis Aj ∈ Ti iga i ja j korral
101, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel (mooduliga 2 jagamine) tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju null, kui pikk CRC kood on. Sel juhul tuleb jagamise jäägiks CRC kood ise. 42. Lokaalvõrgud, topoloogiad Lokaalvõrke (LAN – local arean network) on kolme liiki: 1) point-to-point võrgud, kus ühenduse ühes otsas on ainult üks saatja ja teises otsas üks vastuvõtja. Liini ei jagata teiste saatjatega. (sellist ühendust kasutab näiteks PPP - point to point protocol). Ei kasutata multipöördusprotokolle. 2) broadcast võrgud, kus on mitu saatjat ja vastuvõtjat kõik ühendatud ühe liini külge. (näiteks Ethernet). Kasutatakse multipöördusprotokolle. Kõik saadetavad paketid jõuavad
parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima pikendatud sõnumiga XOR tehet. Lõpuks peab vastuvõtjal jääk Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43. Lokaalvõrgud, topoloogiad. Lokaalvõrk ehk LAN on kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad nende endi marsruutimistabelid muutuvad. mitteavalik arvutivõrk, mis on kontsentreeritud mingile võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on 33. Distance vector marsruutimisalgoritm. geograafilisele alale nagu näiteks maja piires või ülikooli väiksemate veavõimalustega
kõige vanem MAC-aadress – kõige aeglasem võrk, sest see paneb alumise piiri võrgu kiirusele. Graafist valitakse kõige optimaalsem (lühem, kiirem) tee. Kui kaks teed on täpselt sama head, valitakse juhuslikult üks neist ning teine blokeeritakse ära. Blokeeritud link on füüsiliselt töökorras, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Kui teise pordiga midagi juhtub, siis konfigureeritakse võrk ümber ning kasutatakse teist porti. 26. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon. 32 Võrk – võrgusõlmed juhuslikult kokku ühendatud, ilma struktuurita
annaabi.ee 
