PSÜHHOANALÜÜS FREUD, JUNG Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood -...
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud ...
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide mitte küünaldega ja kuna teda segas ta õe klaverimäng, viidi klaver majast väl...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
A 1. A border äärepeenar 2. A brand new plot- uhiuus ala 3. A coherent system sidev süsteem 4. A curved lawn kaarjas muru 5. A fencing screen puuaed, vahesein 6. A flower bed lillepeenar 7. A focal point keskpunkt 8. A fruit plot puuviljaaed 9. A garden shed katusealune aed 10. A gravel area kruusaga kaetud ala 11. A hedge hekk 12. A hidden area varjatud ala 13. A lawn muru 14. A natural boundary of trees and hedges 15. A path kõnnitee 16. A patio terass, siseõu 17. A screen-block wall kiviaed 18. A shady area varjus olev ala 19. A specimen shrub ilupõõsas 20. A sunny area päikeseline ala 21. A vegetable plot juurviljaaed 22. Abandoned mines- mahajäetud miinid 23. Absorb- neelab, imeb sisse 24. Abundant color- külluslik värv 25. Accented- õhuline 26. Accessible ligipääsetav 27. Accommodate ...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev ...
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National E...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
