maa ruumiliselt piiratud maakera mandriga ja teda pole võimalik millegagi asendada. Küll on aga piiramatu maa tootmispotentsiaal. · Teistest tootmisvahenditest erivealt allub maa väheaml määral füüsilisele ja moraalsele kulumisele, st ta on igavene tootmisvahend, kuid ainult õigel kasutamisel. Ebaratsionaalsel, sh ka ülemäära intensiivsel kasutamisel kaotab maa igavese tootmisvahendi omadused ja oma tootmisvõime. · Maad iseloomustab asukoha püsivus, tema ümberpaigutamatus, seetõttu on ta ruumilised varud ja paljud omadused stabiilsed. Muid tootmisvahendideid (põllutöömasinat jt) paigutab inimene tootmisprotsessis ümber, samuti võib seda teha ehitiste jt seadmetega, kuid neid tuleb kohandada maatükkide territoriaalsete omadustega. · Maaga seotud tesised loodusressursid ning tootmisprotsessiks vajalikud maa
Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul
Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Ph < 3,5 - v'ga tugevas happesuses
puhkevõimaluste loomine; kultuurmaastiku loomine ja säilitamine; ainulaadse ja huvitava elukutse pakkumine. Põllumajanduse iseärasused pikk tootmistsükkel ja suur kapitali vajadus. Toiduainete nõudluse mitte elastne iseloom. Töö ja tootmisaja erinevus ning hooajalisus, suur tööjõuvajadus. Bioloogiliste ja majanduslike tegurite põimumine. Tööjõu suhteline immobiilsus. Maa kui asendamatu, mitteteisaldatav ja omapärane tootmisvahendi kasutamine. Suur sõltuvus ilmastikutingimustest. Aeglane kohanemine turusituatsioonide kiirete muutustega. Agraarpoliitika senine ja edaspidine areng on tihedalt seotud probleemidega elanikkonna varustamine toiduainetega; kuidas põllumajandussaaduste tõhusama ümberjaotamise teel tõsta samaaegselt inimkonna elustandardit; kuidas saada tasakaalu rikaste riikide toiduainete ületootmine ja selle ülejääkide
maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. Näide: Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju. Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju. 12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted. Põhivara tunnused. Käibevara tunnused. Tuleb osata liigitada etteantud varad põhi- ja käibevara hulka või tuua ise näited. Varasid liigitakse põhi- ja käibevaradeks: · Tootmisvahendi funktsioon · Tootmises kasutamise aeg · Arvelevõetud varade hind Põhivara olemus: o Osalevad tootmisprotsessis pikema aja jooksul, läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades oma esialgse kuju ( ei kulu "täiesti" ära? o Tootmisse rakendatud vara väärtus kantaksetoodangule üle järk-järgult Põhivarad on: Ehitused Ülekandeseaded ( elektrivõrk, torustik) Seadmed
Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateadus kuulub bioloogiliste distsipliinide hulka. 32. Millised on mullateaduse ülesanded? Mullateaduse tähtsaimaks ülesandeks on muldade arenemise ja omaduste üksikasjalik selgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks. Teiseks ülesandeks on mulla kui tootmisvahendi investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused. 33. Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes. 34. Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See
mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte. mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi. mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi 3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Liebig- tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast V. V. Dokutsajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik). Kostõtsev- mulla bioloogia. Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised.
jms), krundid ja hooned, transpordi- ja bürooseadmed (arvutid) jm. Põhiprobleem: tootmisvahendeid ei "tarbita ära" korraga, vaid aastatega. Tootmisvahenditel on teatud eluiga, mida iseloomustavad: · tehniline kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul seade annab tehniliselt laitmatuid tulemusi; · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul, · turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud seadet tahetakse
(JUHTIV TÖÖ) · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. JUHITAV TOOTMIS- MATER- JUHTIMINE PLANEE- ORGANISEE- KONTROLL Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega TÖÖ VAHENDID JALID RIMINE RIMINE toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses:
mikroorganisme ja loomi ning nende elutegevust) · mullageograafia (uurib muldade levikut ja selle seaduspärasusi) · mullakartograafia (tegeleb muldade kaardistamisega). Mullateaduse ees seisvad ülesanded: · muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks · mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine · mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest Mullateaduse ajalugu. Mullateadus on alguse saanud põllumajanduse poolt püstitatud ülesannete lahendamise tulemusena. Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F
hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateaduse ees seisavad ülesanded:*muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks. *mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine. *mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest. 5. Kivimite klassifikatsioon. Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat maakoore osa. Jaotatakse: *Tardkivimid- moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Eestis on ainult rändkivimite hulgas. Esindajad graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod * settekivimid- on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise
Normatiivne kirjeldus ,,kui ma teeksin nii, siis mis nii oleks" õppejõud (Sees peab olema tingiv kõneviis). ,,Teie olete liiga pikk, lühike vms" õppejõud Palgatõus tõstab hindasid inflatsioon kasvab. Kõverjoone tõus on puutuja. Lk 18 leiva-traktorite tabel. 1d; 2a (,,kasulikum on toota"); 3d; 4b; 5c (kasvav alternatiivkulu). Tulevikus annab suurema majanduskasvu investeeringute tegemine, mitte üksnes tarbekaupade tootmine. Traktori, kui tootmisvahendi tootmine on ka investeering. Lk 17, h 28: Suurem alternatiivkulu on riigil X, sest ta tõus/langus on järsem, kui riigil Y. P 60-50 vs T 40-30. Suhteline eelis muru niitmisel 6/5=1,2, 4/3=1,33. Muru niitmise eelis on Peetril, sest ta saaks selle ajaga pesta vaid 1,2 autot vs Toomas 1,33. Autot pestku Toomas, kuna ta saab selle ajaga niita vaid 75% muruplatsist, kui Peeter suudaks niita 83,3% platsist. 1,2<1,33 83,3%>75%.
4) mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi 5) mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte 6) mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi 7) mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust ja nende parandamise võtteid. 2) Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3) Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Mullateaduse rajajaks loetakse V. V. Dokutsajevit. Eesti tuntumad on: Anton Nõmmik esimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart Eestimaa kohta Alfred Lillema mulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart Eesti kohta. Agromullastiku rajoneerimise skeem on (on kasutuses ka tänapäeval).
s.t. tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes Ettevõttel peavad olemas olema kõik kolm tootmistegurit, ükskõik millises vahekorras. Tööjõud- oluline on eristada juhtivat ja juhitavat töö. TOOTMISVAHENDID Kõik on tähtsad ühtviisi, ükski ei ole olulisem. Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis) Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks määrata kui pika aja jooksul see seade ennast ära tasub. Toodangu müügi kaudu peab see raha tagasi tulema. Tootmisvahend on investeering. Peame suutma hinnata, kui kiiresti see seade vananeb.
Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et
annaabi.ee 
