6 2.4 Ettevõtlikkus Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ning arukas juhtimine. See tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid ja tootmistehnoloogiaid. Ettevõtlikkust on iseloomustatud veel ka kui oskuste ja võimete kogumit, kus oluline koht on nii analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, kui ka suhtlemise-, organiseerimise-, ja eesmärkide püstitamise oskusel. Joonis 1. MAJANDUSRINGLUS DEAL! Raha Raha Kaup ja
maanteedele. Mida suuremaks kasvab maakera rahvastik, seda väiksemaks jääb metsade pindala. Harilikult istutatakse maharaiutud puude asemele uusi, kuid nende üleskasvamine võtab aega. Mets vajab taastumiseks 70-80 aastat. Metsade raie ja istutamine peaks olema tasakaalus. Looduskeskkonna kaitsmine ja taastamine kulutab palju aega ja raha, sellega peavad inimesed oma tegevuse planeerimisel arvestama. Järjest võetakse kasutusele uusi tootmistehnoloogiaid, mis eeldavad uut keskkonnakaitselist lähenemist. Ja loomulikult - mida enam inimesi, seda enam jäätmeid ning seda vähem puhast õhku, vett ja toitu. Õhku paisatud keemiliste ühendite lahustumisel õhuniiskuses võivad tekkida happelised sademed. Tööstusettevõtted, laevad ja asulad saastavad reovetega jõgesid, järvi ja meresid. Sellega kahjustatakse veeelustikku. Põldude tugev väetamine põhjustab väetisejääkide sattumist sisevetesse ja see omakorda veekogude kinnikasvamist
jäätmete kasutamisviis Jäätmete kasutamisviisi kohaselt võib jäätmed jagada: - Taaskasutatavateks - Põletatavateks - Kompostitavateks - prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Eraldi grupid moodustavad - radioaktiivsed - lõhkeainete jäätmed - nakkusohtlikud biojäätmed Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma tarbimisväärtuse, st muutunud jäätmeteks, oleks võimalikult lihtne nende kogumine ja taaskasutamine ennekõike materjalina ja teises järjekorras energiana (põletamine)
või profileeriti ümber. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 19281930. Ülemaailmne majanduskriis kulmineerus Eestis 19321933, mil töötute arv küündis 25 00 1930. aastate teisel poolel hoogustus sõjaeelse majandusliku kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate,
valmistamisel. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Põhilisteks küsimusteks majanduses millele piiratud ressursside tingimustes osalejatel vastuseid tuleb leida on: ● mida toota; ● kuidas toota; ● kellele toota. Mida toota küsimusele vastuseks tuleb otsustada milliseid tooteid ja teenuseid, kui palju ja millise kvaliteediga ning millal peab valmistama. Kuidas toota küsimusele vastus peab näitama kuidas hüviseid valmistada. Milliseid ressursse ja tootmistehnoloogiaid kasutada. Kellele toota küsimuse vastus on seotud esimese küsimusega. Kellele valmistatavad tooted ja teenused on suunatud. Vastavalt sellele, kuidas ja millise institutsiooni toimub vastuste leidmine majandusküsimustele jaotatakse majandussüsteemid traditsiooniliselt: ● tavamajanduseks; ● käsu ehk plaanimajanduseks; ● turumajanduseks; ● segamajanduseks. Tavamajandus on kõige vanem ja algelisem majandussüsteem. Majanduslikele küsimustele
o Täielik konkurents · Ordo-liberaalne käsitlus. Nõutakse turukorraldusena täielikku konkurentsi, st turule sisenemine on vaba ja ilma tõketeta ning hinnad on fiks turuosaliste jaoks. Oletati, et nii on tulemuseks efektiivne tootmine, mis on orient tarbija nõudmistele. Katrellivastane seadusandlis, takistatakse ühinemisi. · Neoklassikaline lähenemine. Ei ole kohta uusi tooteid ja tootmistehnoloogiaid otsivale innovaatikale. Ettevõtted saavad oma toodangu eest hinna, mis vastab täpselt nende piirkuludele. o Töötav konkurents. Turustruktuur mõjutab turukäitumist, mis omakorda mõjutab turutulemusi. Neid mõjutavad omakorda nii mikro- kui ka makrotasandi tegurid. o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja Harvardi koolkonna töötava konkurentsi käsitlusele
põletamisest ja mootorikütuste kasutamisest. Kütuse põletamisel on põhilisteks õhkupaisatavateks saasteaineteks vääveldioksiid, tahked osakesed ja lämmastikoksiid. Võimalikud lahendamisvariandid, keskkonnakahjude heastamine Tööstuse mitmetahuline keskkonnamõju ja "maastikukujundus" ühelt poolt ning looduskeskkonna eri osade (mets, põllumaa) erinev reageerimistundlikkus samasugustele mõjutustele, on viinud paljusid asjaosalisi mõttele sobitada tootmistehnoloogiaid vastavatele looduslikele tingimustele. See pehmendab tunduvalt muutusi keskkonnas. Ühe näitena võib siin tuua Põlevkivi Kaevandamise AS-i Narva karjääri poolt kavandatavat põlevkivi kaevandamist Sirgala II kaeveväljal, kus kaevetööde tehnoloogia muutmise ja spetsiaalse filtratsioonitõkke rajamisega on võimalik väljata kõrge kvaliteediga põlevkivi Kurtna Maastikukaitseala vahetust lähedusest. Seejuures
parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra). Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendmine; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid
- vältida saasteainete vette sattumist - heitveed puhastada puhastusseadmetes - lahutada joogi- ja tarbevee tootmine - kujundada suletud veetsüklid (kosmoselaev) või rakendada osaliselt suletud veetsükleid - tööstuses ja energeetikas asendada jahutamine voolava veega, ringleva veega või õhkjahutusega Pinnase kaitse: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. 17. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Eesti põlevkivi koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalsest osast (lubjakivi ja savi)
• Teine kulude liigitus (sõltuvalt toodetud produkti hulgast): A. PÜSI (FIKSEERITUD) KULUD (Kp) B. MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km) KOGUKULU (KK) = Kp + Km • Kolmas kulude liigitus (sõltuvalt perioodist, mille jooksul kulutused tehakse): A. PIKAAJALISED KULUD B. LÜHIAJALISED KULUD Kogukulu kõver - KOGUKULU KÕVER KK = Kp + Km *Kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas püsikulud, mille suurus ei olene tootmismahust. Teades olemasolevaid tootmistehnoloogiaid ning töö ja masinate hindu, saab ettevõte kalkuleerida madalaima kulu, millega toota. Ettevõtte kattepunkt - Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu). Firma optimaalne tootmismaht näitab, kus ettevõte katab oma lühiajalised tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga kahjumis. Teema 5
paralleelkaubanduse keelustamist, lisaks ainuõigustele, tuginevad nad keelustamise nõudmisel ka asjaolule, et eri riikides turustatavad sama kaubamärki kandvad kaubad ei pruugi olla alati täiesti identsed. Paralleelimportijad on aga seisukohal, et nende tegevus on õigustatud ja vajalik, kuna see vähendab hinnadiskrimineerimist ja suurendab hinnakonkurentsi, mis sunnib tootjaid rakendama võimalikult kuluefektiivsed tootmistehnoloogiaid ning lisaks sellele annab tarbijale võimaluse valida odavamate paralleelimporditud kaupade ning kaubamärgiomaniku enda poolt turul pakutavate kallimate kaupade vahel. Tarbijate seisukohta kolmanda huvigrupina on raske üheselt määrata. Esmapilgul tundub paralleelimport tarbijale kasulik, kuna annab neile võimaluse valida erineva hinnaga kaupade vahel, samas eksisteerib aga paralleelimportijalt ostetud kauba puhul alati risk, et kauba koostis ja kvaliteet erinevad
arvkoodiga. Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. Jäätmekäitluse eesmärgid Jäätmekäitluse korraldamine on ühiskonna kohustus – meie ülesandeks on hoolitseda majanduslikust ringkäigust väljuvate ainevoogude asjatundliku ja keskkonnaohutu käitluse eest. Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma tarbimisväärtuse, st muutunud jäätmeteks, oleks võimalikult lihtne nende kogumine ja aaskasutamine ennekõike materjalina ja teises järjekorras energiana (põletamine)
Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendamine ; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks. Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Energia tootmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide
vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Eesti Jäätmeklassifikaatoris on loetletud, millised jäätmed ja mis tingimustel kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine,
vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Eesti Jäätmeklassifikaatoris on loetletud, millised jäätmed ja mis tingimustel kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine,
1.1.5. Materjali moodustavate ainete oleku ja struktuuri järgi 1.1.6.Materjali omaduste järgi Materjalide kasutamise seisukohalt on määrav, missugustes tingimustes nad peavad töötama või milliseid koormusi nad peavad taluma konstruktsioonides.-tiheduse järgi -tulekindluse järgi-akustiliste omaduste järgi Erinevad materjalide klassifikatsioonid võimaldavad koondada erinevaid materjale soovitavate tunnuste järgi, standartiseerida, normeerida tööd, valida töötlemise- ja tootmistehnoloogiaid jne. Samas aga ka paremini mõista nende kasutusvõimalusi. Kasutatavad materjalid peavad ehitamisel tagama konstruktsiooni püstitamiseks vajalikud tingimused ja konstruktsiooni püsivuse edasise ekspluatatsiooniprotsessis. Eesmärgil valida materjalide iseloomustamiseks vajalikke näitajaid, omada alust nende materjalide omaduste omavaheliseks võrdlemiseks kindlate meetodite alusel, on kehtestatud normatiivsed dokumendid-standardid. 1.2 Tootmise põhiprotsessid
jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Eesti Jäätmeklassifikaatoris on loetletud, millised jäätmed ja mis tingimustel kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine -
kompostitavateks ja prügilasse ladestatavateks jäätmeteks. Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil, kus arvestatakse jäätmete koostisosade sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris. Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma tarbimisväärtuse, st. muutunud jäätmeteks, oleks võimalikult lihtne nende kogumine ja taaskasutamine ennekõike materjalina ja teises järjekorras energiana (põletamine)
N.: uute tööliste palkamine, tooraine ost. 4.3 TOODANGU KÕVERAD (lühiajaliselt) 1. KOGUKULU KÕVER KK = Kf + Km Jooniselt on näha, et kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas fikseeritud kulud, mille suurus ei olene tootmismahust. Teades olemasolevaid tootmistehnoloogiaid ning töö ja masinate hindu, saab ettevõte kalkuleerida madalaima kulu, millega toota. 2. KOGUTOODANGU KÕVER näitab produkti hulka, mida ettevõte võib toota muutuvate tootmistegurite (N.: tööliste arvu kasv) suurendamise teel teiste tegurite konstantseks jäädes. 1) alguspunkti ja punkti A vahel annab iga järgnev tööline suurt toodangu juurdekasvu
annaabi.ee 
