5 5. Ava freesimine, tasku freesimine. Ava freesimine: otsfreesiga freesida ava läbimõõduga Ød=80 mm. Lõikesügavus t1=37 mm. Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku. Lõikesügavus t2=23 mm. 6. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 7. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine. Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm. Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6 puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm
Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks . Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad 23 võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. . Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel
Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks. Kolvikettas (kolvikehas) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks. Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist, pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. 56 Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele. Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust. Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale
kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse . Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks . Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad
hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28). 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur Hammaslatti vaadeldakse kui silinderhammasratta sektorit, mille silindrite läbimõõdud on lõpmata suured. Silinderpinnad on seega muutunud rööptasanditeks ja neile vastavad ühiskeskmega ringjooned rööpsirgeteks (joon. 29.a). Alusringjoone raadiuse rb kasvades (joon. 30) suureneb evolventprofiili kõverusraadius . Kui rb , siis ka . Seega on hammaslati hambaprofiiliks sirge. Seda asjaolu kasutatakse omavahel korrektselt hambuvate evolventrataste perekonna kindlaksmääramiseks, selleks piisab hammaslati kuju ehk nn. lähtekontuuri etteandmisest (joon. 29.b). Lähtekontuur on
d2 Liite detaili, mis läheb teise detaili sisse, nimetatakse võlliks. Võll tähistab detaili haaratavat ehk väljast B mõõdetavat elementi (Sele 12.1 b). a) b) L Üldjuhul ei pea ava ja võll olema silinderpinnad. Sele 12.1. Ava ja võll. Mõõde on geomeetrilise parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus, sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes. Joonmõõtmeid liigitatakse peale avade ja võllide veel ka ülejäänud elementide mõõtmeteks (Sele 12.1 mõõde H, B, L). 60 Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes