kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi
(R 1) . Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 1* =a / (3 b ) ja q 2* =( a 3 c ) / (3 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 1* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda esimese firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 3 Q 1/2 . Monopolisti kasum on = TR - TC = P Q w L r K = [pärast asendusi ]=3 ( L K )1 / 3 w L r K . Kasumi maksimeerimine on mat- se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi K 1 / 3/ L 2 / 3 = w , L 1 / 3/ K 2 / 3 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab
Analoogiliselt saate (R 1) . Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 2* =a / (3 b ) ja q 1* =(2 a 3 c ) / (6 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 2* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda teise firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5. Monopolisti toodang mõjutab turuhinda P nõudlusfunktsiooniga P = 4 Q 1/ 4 . Monopolisti kasum on = TR - TC = P Q w L r K = [pärast asendusi ]=4 L 1 / 4 K 1 / 2 w L r K . Kasumi maksimeerimine on mat- se analüüsi II keeles lokaalse ekstreemumi leidmine. Osatuletiste nulliga võrdsustamisel saate võrrandisüsteemi K 1 / 2/ L 3 / 4 = w , 2 L 1 / 4/ K 1 / 2 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab
vastaval töökohal, nt juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3) Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4) Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba. Kasvavate alternatiivklude seadus mida suurem on hüvise tootmismaht, seda suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise tootmiskogust suurendada kehtib vaid, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17
20 TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 150 0 0 150 - - - - 2 150 1 50 200 25 75 25 100 5 150 2 100 250 16,7 30 20 50 9 150 3 150 12 150 4 200 14 150 5 250 15 150 6 300 21 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste. Tootmiskogust, mille juures ettevõtte keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse ettevõtte tootmisvõimsuseks. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul). Samasugust tootmismahtu on võimalik saavutada erinevatel viisidel ehk erinevaid tegurikomplekte (kombinatsioone tööjõust ja kapitalist) kasutades. Analoogiliselt eelarvepiiranguga majapidamisteoorias on ettevõtte kulutused piiratud, s.t. ettevõte saab tootmisel rakendada ainult selliseid tegurikomplekte,
jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta. Keskmine muutuvkulu (AVC avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta Keskmine püsikulu (AFC avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga. Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus Piirkulu (MC marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on võrdne kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatake firma kapatsiteediks ehk tootmisvõimsuseks. Pikk periood -sellisel perioodil puuduvad püsikulud, sest siin saab varieerida nii kapitali- kui töösisendite suurus
b)keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt Mis alljärgnevast ei ole täielikukonkurentsi turu pika perioodi tasakalpunktis d)keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on võrdsed Firma toodab 300 ühikut,kusjuures ühiku hind(p) on 12 krooni.sel tootmistasemel on keskmine muutuvkulu (AVC) 15 kr ja piirkulu (MC) 12 kr.firma peaks c)tootma null ühikut Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust c)hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne 6. Mittetäielik konkurents Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt,kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga · Õige Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu,et uute firmade juurdetulek tootmisharruon raske · Vale,pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majandusliku kasumit,kuna
muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil.
maksimaalne. Kuna kasum on tulude ja kulude vahe, sõltub kasumi suurus seega tuludest ja kuludest. 20. Piirkasumi mõiste Ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe 21. kogukasumi mõiste Müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). 22. optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Monopoli korral on nõudluskõver ühtlasi turu nõudluskõver, seega kui monopol suurendab tootmiskogust, siis hind langeb. 23. Valitsuse roll majanduse mikrotasandil Sooviga tarbijat kaitsta, kehtestab hinnapiiriks. Vajadusel reguleerib 26. sisemajanduse koguprodukt ja komponendid Sisemajanduse koguprodukt (SKP), näitab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Teisisõnu, SKP kirjeldab majanduse väljundit territoriaalsetes piirides, 27. rahvamajanduse koguprodukt ja komponendid
Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. TC MC= = TVC TP 30 Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Iga antud suurusvariandi korral, teisisõnu, kui eksisteerivad lühiperioodi püsikulud, tähistab lühiperioodi keskmise kulu kõvera miinimumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota. LAC kõverat võib pidada firma plaanitud tegevuse kõveraks. Pärast seda, kui firma on valinud soovitava pika perioodi tootmiskoguse, valib ta suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 31 Firma tulud: kogutulu, keskmine tulu, piirtulu. Tulu allikad Kogutulu tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega Keskmine tulu kogutulu ja toodetava koguse jagatis.
Kasvavate altternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Hüvise täiendavate ühikute tootmise altern.kulu kasvab tootmise suurenedes sageli seeetõttu et ressursse ei saa piiramatult kasutada alternatiivsetel eesmärkidel. Tehnoloogia täiustamine ja ressurside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmiskogust mida ühiskond on võimeline tootma. Sel juhul on tegemist majanduskasvuga. (Tootmisvõimaluste kõveral nihe paremale) MAJANDUSSÜSTEEMID Kolm fundamentaalset majandsprobleemi: 1. missuguseid hüviseid toota 2. kuidas nende hüviste tootmist organiseerida 3. kelle jaoks seda toodangut valmistata Traditsioonilise majanduses juhivad majandustegevust kombed ja tavad.
suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära (MRTS) ja isokosti tõusu mõõdab sisendite hinnasuhe. Kui firma toodab kõige odavamalt: MRTSLK=w/r Arengutee ehk ekspansiooni rada näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise minimaalseid kulusid ja on tavaliselt positiivse tõusuga, näidates, et firma suurendab mõlema sisendi kasutamist, kui ta tootmist laiendab.
Punktid aga, mis asuvad seespool TVK-d, näitavad neid tootmiskombinatsioone, mille korral ressursse kas ei kasutata täielikult või ei kasutata neid efektiivselt (näiteks punkt U). Sellisest ebaefektiivsest punktist lähtudes on alati võimalik suurendada ühe hüvise tootmist, vähendamata seejuures teise toodangut. Nii võib punktist U liikuda punkti B, kui ressursse efektiivsemalt kombineerida, ja toota rohkem kahureid, vähendamata või tootmiskogust. Samamoodi võib ressursse efektiivsemalt rakendades või kasutamata ressursse tööle pannes liikuda punkti D ja seeläbi suurendada või tootmist, seejuures kahurite arvu vähendamata. Punktist U saab liikuda mistahes punkti TVK-l punktide B ja D vahel, nagu näiteks punkti C, ja niimoodi suurendada nii või kui kahurite toodangut. Igasugune liikumine piki TVK-d toob kaasa loobumise teatud hulgast ühest hüvisest, et saada juurde teatud kogus teist
o Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on vürdsed (ATC=AFC) · Firma toodab 300 ühikut, kusjuures ühiku hind (p) on 12 krooni. Sel tootmistasemel on keskmine muutuckulu (AVC) 15 krooni ja piirkulu (MC) 12 krooni. Firma peaks: o Vähendama kogust 200 ühikuni o Kogust suurendama, et kasumit maksimeerida o Tootma null ühikut o Jätkama 300 ühiku tootmist · Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust: o Kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne o Piikulu ja piirtulu on võrdsed o Hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne o Kogutulu muutus viimase tooteühiku müügist võrdub viimase ühiku tootmise kogukulu muutusega. Toot 0 1 2 3 4 5 6 misk ogus TP Kogu 6 6 7 8 1 1 1
annaabi.ee 
