Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toodete märgistused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märgistus, märgistused, pleegitamine, kuivatus, vill, pestav, veetemperatuur, talla, nahast, prügikastistuse, pealsed, vooder, tald, villane, purunev, taaskasutatav, tarbekeemia, alumiinium, nõudepesu, riie, siid, pakendite, toidunõu, freooni, liim, ohumärgid, soovitab, astma, allergia, tootes, seebid, pesuvahendid, pesupulbrid, valgendajadToodete märgistamine Tarbekeemia ohumärgid Mürgine T Nahka ja hingamisteid ärritav, kahjulik Xn Tuleohtlik F Oksüdeeriv O Keskkonnaohtlik N Söövitav C Plahvatusohtlik E Tarbekeemia märgistus Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid Rõivaste märgistamine Pleegitamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud
Toodete märgistamine II osa Sirje Mets 2010.a. Rõivaste märgistus Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 11. juulist 1995. a. Nr. 269. Pleegitamine ehk valgendamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Sirje Mets 3 Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud (Ameerika märgistus) Sirje Mets 4 Pesemine Pesemine lubatud ainult käsitsi Pesemine keelatud Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 60`C, mõõdukas toiming Pesemise kõrgeim lubatud
selgitustega. 1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 40-60 oC Eriti mõõdukas toiming
Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste eest kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet tootega. Vältida silma sattumist. Sattumisel loputage rohke veega Mitte alla neelata, allaneelamisel pöörduda arsti poole Sirje Mets 6 Sõna pH tuleneb ladina keelsest fraasist ,,potentia hydrogenii" ja näitab vesinikioonide kontsentratsiooni aines. pH märgistus pakendil Ained on: 0 - 6 - happelised 6 - 7 - neutraalsed 8 - 9 - nõrgalt leeliselised 10 14 leeliselised Sirje Mets 7 Muud tarbekeemia märgid Dermatoloogiliselt testitud Toode on keskkonda säästev (nõudepesuvahendid, pesupulbrid) Toodetele, mis tekitavad teiste sama otstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju Märgis ohutumatele ja efektiivsematele
kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud. Tehnilised kiud- looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest.
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus......................................................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim
175°C). NB! mitte liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Sünteetilise materjali puhul tuleb alati katsetada triikimist proovilapil või rõivastel vähe märgatavatavas kohas (õmblusvaru). Liiga kõrgel temperatuuril sulavad või tõmbuvad polüestrist tooted kõvaks. 1.4 Polüestrite omadused Polüester hoiab vormi ning on vastupidav, kuid 100% polüester tooteid on vaja sageli pesta, kuna nad tõmbavad mustust külge. Materjal on kergesti hooldatav, masinas pestav, kuivab kiiresti. Üldjuhul pole vaja polüesterkiust tooteid triikida, nad sirguvad ise, kuid kui tekib vajadus materjali triikida, siis tuleb meeles pidada, et liiga kõrgel temperatuuril materjal sulab või tõmbub kõvaks. Talub päikesevalgust ja enamikke kemikaale. Talviste rõivaste puhul meie kliimas veidi jahe suuremate külmakraadide puhul. Niiskuse imamisvõime on väike. Tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur. Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu.
imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime, maalimislõuenditeks matt-kollasest 95,talub kloorvalgendamist,
ja 2/3 põhipesu programmist (masinal erinevad sahtlid). Pesuainet võib asetada masinasse ka pesupallis. Jälgi pesupulbri pakil olevaiid soovitusi ja kasuta pulbrimõõdikuid. NB! Liiga palju pulbrit pesutulemus nõrk, palju vahtu; liiga vähe pesu ei ole puhas, hallikas. Villa pesemine Villased tekstiilid, millel pole pole masinpesu märgistust tuleb pesta käsitsi, sest need vanuvad ja tõmbuvad kokku. Eriti kergelt vanuvad ja tõmbavad kokku töötlemata vill, värvimata vill, angoora, kasmiir, mohäär, alpaka. Villa vanumist soodustavad: kõrge temperatuur (üle 40ºC) temperatuuri kiire vaheldumine pikk pesemise ja kuivamise aeg tugev mehaaniline käsitlemine pesemisel ja kuivatamisel 17 aluseline pesuaine (pH üle 8) Villa pesemine: 1. Võta mõõdud suure ja venivad villased esemed vajavad enne pesemist mõõtmist, et
lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit. Lammaste/kitsede käsitsi uimastamisel kasutatakse elektritange, mis asetatakse nii, et kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele (kõrva ja silma vahel) elektrivool läbib ainult pead .Oluline on, et elektrivool läbiks peaaju Lammaste uimastamisel tuleks kasutada spetsiaalsete elektroodidega tange. Parema efekti saavutamiseks tuleb nahk/vill elektroodide kohalt märjaks kasta või vill ära lõigata. Uimastamine poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil. Lamba ja kitse uimastamiskoht on pea kõrgeim punkt. Poltpüstol suunatakse uimastamisel lõuapärade suunas. Kuklalohku pole lubatud uimastuslasku sooritada. Lammas fikseeritakse suurte tapavõimsuste korral Vkujulises konveieris või kõhu alt toetaval konveieril. Väikese võimsusega tapamajades/-punktides fikseeritakse loom vastavas boksis või aedikus.
Kingakaitsed pannakse peale kasutamist jäätmekotti. Kingakaitsete panemisel ei pea eelnevalt teostama käte antiseptikat. 1 PESU HOOLDUS Puhas pesu Haiglas kasutatavad tekstiilid peavad olema heaks kiidetud Tervisekaitseameti poolt ja sobima kasutamiseks haigla tingimustes. Tekstiilpesu peab olema: · tolmuvaba, st. võimalikult vähe tolmu koguv, · kergesti pestav, · sterilisatsiooni taluv, · antistaatiline, · õhku läbilaskev, kuid samas tihedakoeline, mis oleks efektiivseks barjääriks eritiste läbitungimisel, · allergiavaba · taluma masinpesu vähemalt 75 C Korduvkasutusega tekstiilide kasutamisel peab pesumaja tagama tekstiilide hoolika loputuse, vältimaks nende allergeensust. Puhta pesu transport osakonda ja ladustamine
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Toidupüramiid 25 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29 Tervisliku toitumise alused 37 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
