Füüsel Annika Saar 2013 Iseloomustus Taimed on 1m kõrgused Viljad sarnanevad kirsstomatitele Samad kasvunõuded, mis tomatil Vilja valmides avaneb laternake Viljad sisaldavad C-vitamiini, orgaanisili happeid Füüsel rahvameditsiinis Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna, sest ta on võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Kasutamine Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Ettevalmistus:Enne tarvitamist eemaldage
Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal Ained: 600g kirsstomateid, 4 muna, 2spl jahu, 2dl hapukoort, 4spl piima,
Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas. Tomatil on söödavad vaid viljad, rohelised osad sisaldavad mürgiseid aineid, mis on omased kõigile maavitsalistele kartuli sugulastele. Tänapäeval kasvatab pea iga pere, kel aed, kasvuhoones tomateid. Paljudes riikides on tomatikasvatus esikohal, tänu oma ravi ja maitseomadustele.
19. Kas kingloomal on kaks tuuma? 20. Kas vöötlihasrakk on hulktuumne? 21. Kas kromosoomide arv ja kuju ühe liigi piires on enamasti muutumatu? 22. Kas inimese keharaku tuumas on 46 kromosoomi? 23. Kas paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? 24. Kas homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene? 25. Kas äädikakärbsel on 6921 kromosoomi?(ei) 26. Kas tomatil on 0 kromosoomi?(ei) 27. Kas rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest? 28. Kas aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat? 29. Kas transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks energiat? 30. Kas amööb toitub fagotsütoosi teel? 31. Kas inimene toitub fagotsütoosi teel?(ei) 32. Kas ribosoomid pannakse kokku BMW tehases?(ei) Kas ribosoomides toimub valkude süntees? 33. Kas ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates
Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine. o Tomati-ruugehallitus haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega
Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitajatena. · Kui hallitusseente eosed satuvad hingamisteedesse ja kopsu, siis võib areneda mükootiline bronhiit. · Kollane kerahallik suudab maapähklitel vohades produtseerida inimesele mürgiseid aflatoksiine. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Aflatoksiinid Terve mais Haige mais
- kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt, - teisseened: äärislaiksus, helelaiksus, alteernaaria, silmlaiksus, fusarioosid jt; 2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid
Serveerimise juures kirjelda täpselt kuidas sa kavatsed serveerida, kus mis asub, millega garneerid, milline temperatuur on serveerimisel Maitseained peavad olema kirjas, kuigi kogust ei saa märkida (liiga väike), hinnakalkulatsioonis kirjutatakse, kuidas maitseainete hind omahinnas kajastub Näide tehnoloogia kirjeldusest: Töökäik 1. Mise en Place... 2. Pese, koori ja puhasta köögiviljad, tomatil eralda kindlasti roheline kannaosa 3. Kuumuta poti põhjas kuumas rasvaines, sibul, tomatipasta ja küüslauk 4. Puista potti kanapuljongikuubik ja lisa kuum vesi 5. Lisa puljongile tükeldatud tomatid ja keeda läbi 6. Hõõru valmis supp läbi sõela, vajadusel püreeri veel saumikseriga 7. Lisa rõõsk koor, maitsesta pune, basiiliku, soolaga ja suhkruga 8. Kuumuta supp veelkord keemiseni Kaalikasupi valmistamine 1
idaneb Võrsenakkus- nakatub noor võrse *Kõvanõgi ( tera asemel areneb must eostemass) nt nisu-kõvanõgi *Lendnõgi ( tera ja seemnekestad muutuvad eostemassiks) *Pruunmädanik *Valgemädanik 3. BAKTERID *Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G- *Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine
Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED ROOSTESEENED Kõrreliste vartel, taimevartel NÕGISEENED Kõrreliste teristel JAHUKASTESEENED Viljadel ( marjadel) ja lehtedel KARTULI-LEHEMÄDANIK Kartulil, tomatil EPIDERMOFÜÜDID Inimese nahal, küüntel nakkavad; ( seenhaigused) LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad 8 Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus)
· Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis hiljem haaravad kogu lehestiku · Kahjustab peamiselt hilist tomatisaaki Tomati-ruugehallitus Cladosporium fulvum · Kahjustab ainult lehti · Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud. Alumisel küljel on eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme. · Levib kogu lehestikule · Soodne on õhuniiskus üle 85% ja temp 20-22 °C ööpäevaringselt Kuivlaiksus tomatil Alternaria solani · Kahjustus algab alumistest lehtedest · Arenevad ümarad, piklikud või nurgelised hallikad kontsentriliste ringidega 0,5-2cm suurused laigud · Haiguse süvenedes laigud liituvad ja katavad kogu lehe. Leht puruneb. · Lehe-ja taimevartel on laigud pikad, sissevajunud · Haigustekitaja säilib seeneniidistikuna ja eostena lehtedel, koristusjäätmetel, toetusmaterjalil Tomati-varrepõletik Didymella lycopersici · Tomati varrel maapinna lähedal pruunikad laigud
Efektne serveerimisviis, mille eesmärgiks on anda desserdile alkoholi maitse ilma alkoholita, sest see haihtub leegitamise tulemusel. Blanšeerimine Blanšeerimine (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Selle eesmärgiks on kas toiduainete osaline pehmendamine enne serveerimist või edasist töötlemist, kasutatakse ka koore eemaldamise lihtsustamiseks (näiteks tomatil). Pärast lühikest kuumutamist jahutatakse toiduained külma vee all, et vältida järelpehmenemist. Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas. Tuntakse ka nime all friteerimine, frittimine. Tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset seadet, kuid selle puudumisel võib kasutada tavalist keedunõud. Õli kallatakse potti ning kuumutatakse keemiseni. Rasva
Kartulitaimed suudavad taluda enne õitsemist kahjustusi kuni 30%, peale õitsemist aga kõigest 10%.[4] Seetõttu on oluline, et kartulimardikate olemasolu kontrollitakse kogu kartulite kasvamise perioodi vältel, sest kartulimardikad on väga paljunemisvõimelised. Peale kartuli võivad kartulimardikad elada ka muudel põllumajanduslikel taimedel nagu tomat või baklazaan. Tomat ei saa siiski toiduna kultuurkartulit asendada ning paljud tomatisordid on söögiks täiesti kõlbmatud. Tomatil on kartulimardika toitumisperiood pikem, areng aeglasem ja suremus suurem, vastsed on aga alaarenenud. Kui tomateid hävitab kartulimardikas sarnaselt kui kartuleid ning seetõttu tomatite saagikus oluliselt väheneb. Kuna baklazaan valmib hiljem kui kartul, võib juhtuda ka seda, et kui kartulit enam toiduna kasutada ei saa, asub kartulimardikas sööma baklazaani ning hävitada ka seda saaki. [2]
1. Herbitsiidide tolerantsus. Eesmärgiks on saada senisest vastupidavamad taimeliigid taimemürkide herbitsiidide suhtes. 2. Taimekahjurite (putukad, seened, viirused jne.) vastane resistentsus. Eesmärk on suurendada taimede vastupidavust taimekahjurite suhtes. 3. Toidu kvaliteet. Parandatakse toidu kvaliteeti peamiselt kasutades järgmisi vahendeid: 1) Säilivusaja pikendamine. Näiteks tomatil kasutatakse selleks etüleeniga seotud mehhanisme ning samuti polügalaktouronaasiga seotud töid. 2) Puu- ja juurviljade tahke osise suurendamine. Näiteks tomati viljaliha suurendamine ketsupitomatite jaoks. 3) Õlitaimede uuringud. Põhieesmärk on küllastunud ja küllastumata rasvhapete vahekorra muutmine. 4) Taimsete produktide omaduste muutmine. Näiteks magusa maisi aretamine.
ole selle puudust veel märgata. Küll aga võib hapnikupuudus tekkida mullas, kui mullapoorid on veega täitunud. Regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine õhustab ja soojendab mulda, kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. Õhuniiskus. Erinevatel köögiviljadel on erinevad nõuded õhuniiskuse suhtes. Kurk, kapsas ja mõned lehtköögiviljad - nende optimaalne relatiivne niiskus on 75...90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam. Reeglina on väga kõrge õhuniiskuse korral toote kvaliteet ja säilivus halvem. Kuivas õhus kasvavad tugevakoelised taimed, paksemate, väiksemate ja veepuudusele vastupidavamate lehtedega, aga samas väiksema kasvuintensiivsusega. Teatud juhtudel võib
* Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes. Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja
väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida. Osa inimesi, eeskätt "roheliste" liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada. Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi. Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi. Geneetika ja meditsiin Haiguste geneetilisele determineeritusele vihjas juba 20-nda sajandi algul Garrod, kes juhtis tähelepanu
väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida. Osa inimesi, esskätt "roheliste" liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada. Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi. Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi. Geneetika ja meditsiin Haiguste geneetilisele determineeritusele vihjas juba 20-nda sajandi algul Garrod, kes juhtis tähelepanu