POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut.
mägedes" õlimaall, 1975 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ando Keskküla "Ehitus" õlimaal, 1979 Click to edit Master text styles Second level Andres Tolts Third level Fourth level Fifth level "Hävitaja" õlimaal, 1974 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kelle pildid tunduvad kui maalid, kuid tegelikult on arvutiga töödeldud fotod Bert Monroy - Damen Nimekaimad hüperrealistid on näiteks Chuck Close, Gottfried Helnwein, Duane Hanson, Richard Estes, Ron Mueck ja paljud teised Gottfried Helnwein - Ilus Ohver Chuck Close - Phil Richard Estes - Diner Duane Hanson - La Pieta Eestlastest tuntuimad on Andres Tolts, Urmas Pedanik, Ando Keskküla ja Jaan Elken Urmas Pedanik - Autod Ando Keskküla - Hingus Jaan Elken - Niisked Linad
Vaatasin ringi ning nägin seda imearmast pisikest poissi. Ta kõrval oli koht vaba, istusin sinna... ja järsku see nunnu poiss karjus mu peale: „See oli sinu süü, et ma sain surma, miks sa pidid mulle pihta minema.“ Kuna mu mõned lapsikud klassivennad mängisid ka seda mängu teadsin ma kohe, et tegu on ülimalt popi mänguga millest MINA aru ei saa. Veel oli seal kaks Üli lahedat tüüpi, kes kõnelesid slängis. Poisid rääkisid „ No jou peeter. Jou Tolts. No kuidas kärab. Täitse nice. Kuidas selle kõõmaga on (stop seletus: närviline naisõpetaja), Ei na nyyd mingi mutt juuu (seletus paksem keskealine õpetajanna), Mul mingi jorss mosse (slängis öeldes nõme klassijuhataja) No mida veel võib selle 10 minutiga näha või kuulda või tunda. Siis istusin ma ühe paksu mehe kõrvale kes peeretas õudsalt vastiku haisuga ka sealt pidin ära minema, sest see üli vastik hais tikkus kohe
Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69. Esimese asjana tuli mulle silme ette Campbelli tomatipasta purk. Kui õigesti mäletan, siis 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud seda sama supipurki, millest tuli näituse nimi ,,SOUP 69". Selle näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Selle näituseosa ilmekaim teos oligi vast järeletehtud supipurk. Ülejäänud maalid olid küll huvitavad enda värvide ja tegelaste kompositsioonidega, kuid nad ei tekitanud minus piisavalt emotsioone, et pikemalt peatuda. Järgmisena suundusin päripäeva mööda labürinti edasi Rõõmsa Popi näitust kaema. Seintel möödusid minust kordamööda värvilised guassmaalid. Nad ei suutnud minus piisavalt
stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne
62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82. Ilmar Kruusamäe "Olümpia" 83. Tiit Pääsuke "Poiss viiuliga" 84. Ülo Õun "Tuumafüüsik" 85. Ülo Õun "Mikk Mikiveri portree" 86. Ülo Õun "Isa ja poeg" 87. Jaak Soans, Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus 88. Epp Maria Kokamägi "Palve põllu eest" 89. Lembit Sarapuu "Kalevipoeg ja Saarepiiga" 90. Jaan Toomik "Isa ja poeg"
Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ,,POPkunst forever!" on jagatud neljaks osaks : · ,,Rõõmus pop" selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale.
mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud kahepeale kokku 16 maali.
tunnistati seal surnuks, kuid peale südamemassaazi ärkas ta ellu. Peale paranemist hakkas ta jälle maalima. Solanis pandi hullumajja ja hiljem kolmeks aastaks vanglasse. 1969 asutas ajakirja «Interview» 1975 avaldas raamatu «The Philosophy of Andy Warhol: From A to B and Back Again» Oma elu lõpuni jätkas ta maalimist.(17.,18.) Ka Eesti kunstil on Warholiga eriline suhe nimetasid ju meie esimesed popkunstnikud ennast just tema järgi SOUP 69 , Ando Keskküla, Andres Tolts.(19.) Kui sünniaeg on ka küsitav, siis surmaaeg on teada väga täpselt kell 6.31 hommikul 22. veebruaril 1987. Warhol suri sapipõie operatsioonile järgnenud tüsistuste tõttu.(20.)
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad)
Nimelt: autori mõtet vaatajani edasi viima, näidata kunsti tegelikku ulatust , nende tähelepanu klassikalisest kaanonitest kõrvale juhtida, laiendada inimeste maailmavaadet. 2.4 Järelsõna 1969 aasta Detsembris Tallinna kohvikus «Pegasus» (tol ajal noore intelligentsi lemmik koht) oli näitus,kus plakatil Leonhard Lapin kujutas Andy Warhol`i tsiteeritud supi tina "Campbell" . Näituse nimi oli - «SOUP 69" - ja tema korraldajad, Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts sai popkunsti sümbolina kauaks aastaseks. Aastal 2010, millal Tallinna Kunstimuuseum Kumu 17. veebruaril pidutses oma neljast sünnipäeva muuseumis organiseriti päevad, mida oli pühendatud pop art kunstile. Nad oli tähistatud "Harry! Classic Soome pop-art" ja "Pop Art Forever!" näitustega. -10- Kasutatud kirjandus ja abivahendid , . - / . . -- : Taschen / «-», 2005 .: . .:, 1999. " : " ec. XX
Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde. Paljud kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest, vaikelu populaarne. Rühmituse ANK-64 tegevust võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad kujundasid kõik omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete, fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikku. SOUP 69 korraldas oma I näituse kohvikus Pegasus, kus esinesid Ando Keskküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, kes olid ka rühmituse ideoloogid. Neid kunstnikke on iseloomustatud kui intellektuaalset, ideekeskset, tõsidust vihkavat, hüperkriitilist, süsteemidevälist, eelarvamustevaba rühmitust. SOUP-i näituseplakatil oli Andy Warholi Campbelli supipurk. SOUP69 ringkonna oluliseks väljendusviisiks olid happening`d. Kunstirühmitus „Visarid” (1967–1972) tekkis Tartu Ülikooli kunstikabineti baasil, mille juhatajaks oli aastatel 1962–1975 Kaljo Põllu
Graafika jäi sõja järel illustratiivseks, liikmed orienteerusid avangardismile ja seadsid domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid oma peamiseks eesmärgiks kunstiteose Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne esteetilise väärtuse. Sama suunda jätkas grupp ülesehitustöö. Südamlike laste portreedega SOUP ’69 (Ando Keskküla, Andres Tolts, äratas tähelepanu Aino Bach, häid saavutusi oli Leonhard Lapin). raamatugraafikas (Evald Okas, Alo Hoidre, Ka graafikasse lülitus 1960. aastail uusi Märt Laarman, Günther Reindorff, Richard jõude (Olev Soans, Vive Tolli, Allex Kütt jt.), Kaljo, Paul Luhtein). Mit tenõukoguliku kunsti kelle loomingus kajastus esiotsa samasugune
Grupi asutas Pierre Restany Yves Klein ,,Hüpe tühjusesse" 1960 SININE REVOLUTSIOON! Kapitalistlik realism- liikumine Saksamaal. See on saksa grupi paralleelnähtus 1950.-60.-ndate USA popkunstile. Richter arvas, et kunst tuleks eraldada kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule. Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s
● Teadlik päevapoliitika eiramine; ● Esteetilise vormikuluuri reformimine; ● Konfrontatsioon sots.realismiga; ● 20. sajandi info hankimine ja levitamine lääne kunsti kohta, kontakt Soosteriga. SOUP-69 ● 60ndate keskel õpinguid alustanud arhitektid ja disainerid; ● Anarhistlik ja traditsioone välistav; ● Haakus popkunsti ideedega; ● Esimene näitus 1969 kohvikus „Pegasus“; ● Ando Kesküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Ülev Eljand, Gunnar Meier; ● Happening’id ja performance’id. 1970. aastate kunst: ● Eesti kunst oli distantseerunud “suure kodumaa” kunstist; ● Pigem orienteeruti lääne kunstis toimuva järgi, arendati edasi 60ndatel tekkinud noorterühmituste loomeideid (ANK-64); ● Sotsialistlik realism ei kadunud, kuid ei domineerinud. Jüri Arrak: Tsirkus Inimesed esemetega Aili Vint:
kujundlikult. Retseptsioon vastuoluline. 33 etendust, mitme aasta vältel. Konflikt suurelt jaolt põlvkondlik. Noored vaat et jäägitu vaimustus; ametlik ajakirjandus vähe arvustusi (ülikooli ajalehtedes leidus). Vanemad skepsis, nördimus jne. Eeskätt probleemid vormiga modernistliku kunsti/teatri vormis. ,,eesti rahvusliku traditsiooni langus" III - Kitzberg ,,Laseb käele suud anda" Vanemuine, lavastas Jaan Tooming. Kunstnikud Meeri Säre, Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest.
aastate alguses, kunsti seisuko- halt "kuldsetel seitsmekümnendatel". Muudatused viis läbi põlvkond, kes tänu oma noorusele ei olnud kogenud küüditamisi ja nõukogude masinavärgi vägivalda. Nüüd leidsid Nõukogude Eestis koha popkunst, minimalism ja land-art. Raul Meel viljeles minimalistlikke serigraafiaid ja Kaljo Põllu tegi Tartus tuntuks kineetilise kunsti, ready-made'i ning maalis Andres Tolts. Näituse plakatil oli Andy Warholi Campbelli supipurk. Rühmitust SOUP'69, kelle tähtsamaks esinemisvormiks olid häppeningid, on iseloomustatud kui intellektuaalset, tõsimeelsuse vastast ja hüperkriitilist rühma. Kuni 1980. aastateni olid ANK'64, Visarid ja SOUP'69 Nõukogude Eesti ainukesed mitteametlikud kunstirühmitused. Kuigi nad tegutsesid lühikest aega ning olid sündinud
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurter mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon. Eesti tuntuimad popkunsti viljelejad: Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. • Kontseptualism kunstivool, kus kõige tähtsam on IDEE. Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest: milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema
8.Kes hakkasid meil esimesena kasutama op-, pop- ja kineetilist kunsti? Kaljo Põlli ja Ilmar Malin 9.Millised kaks radikaalset suunda algatasid näitusel „SOUp-69“ osalejad? Leonard Lapin ja Sirje Runge toetusid supermatismi ja konstruktivismi traditsioonile ning arendasid geomeetrilist kunsti. Jüri Okad oli kontseptualismi ja maalikunsti pioneeriks eesti kunstis. 10.Millise temaatika tõi taas eesti kunsti noorte kunstnike grupp Ludmilla Siim, Andres Tolts ja Ando Keskküla? Nende kunstis ilmub taas ühiskondlik temaatika, kuid iroonilises või groteskses vormis. 11.Kus võime me tänapäeval näha tolleaegse arhitektuuri „õisi“? Eramute projekteerimise puhul said arhitektid vabamalt tunda. 32. Eesti kunst 1975-1990 1.Tuleta meelde, mis iseloomustas hüperrealismi Läänes? Lähtutakse fotost või slaidist, rõhutatakse fotolikkus, detailirohkus, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus. Linlikud
art. According to their paradigm, artists were ideologists, designers and creators of the 1 Eestlane ja tema kultuur (The Estonian and His Culture) (Tallinn: Perioodika, 1976) pp. 31, 33. 2 Ilmar Torn. Eesti kunsti palgejooni. Sirp ja Vasar 28 Jan. 1977. new human type in the era of machinery. At the same time, the human being as an individual was disappearing from the modern canvases. A group of young artists – Ando Keskküla (1950-2008), Leonhard Lapin (b. 1947), Andres Tolts (b. 1949) and others – calling themselves SOUP 69 had emerged, declaring that they were anti- traditionalists. Such unbound individualism, not being decisive in any way, was willy- nilly directed against Estonian art heritage. Due to the sharpening political situation, a turn to symbolic and realistic style with growing interest towards the Far East cultures can be seen: Kaljo Põllu’s (b. 1934) graphic series Kodalased (Ancient Dwellers, 1973-1976) illustrated the primitive life of
annaabi.ee 
