tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Par...
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5...
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie ...
metafaas anafaas raku jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud
4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. ·Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS ·Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm
üheiduleheliste taimede, eriti konnarohulaadsete seltsi ühist päritolu. * Õie ehitus: üksikult asetsevad, pikaraolised, ulatuvad veepinnale, Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni.
kogu tolmukapead täidab vaid üks tolmupesa. Vaheseinte esinemisel võib tolmupesade arv ühes tolmukotis ka suureneda, näiteks liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnas on tolmupesasid neli, puuvõõrikul (Viscum album) võib neid olla ligikaudu 50. Tolmukad avanevad reeglina spontaanselt, vajamata selleks välist mõjurit. Tolmupesade vahele, kohta, kus endoteetsium puudub, tekib pikilõhe, mida nimetatakse stoomiumiks. Kui lõhe tekib tolmukapea emakapoolsel küljel, nimetatakse sellist tolmukapead introorseks, kui aga vastasküljel, siis ekstroorseks. Avanemine võib toimuda ka ristilõhe, klappide ning teistsuguste avade abil, kuid teistsugused avanemisviisid esinevad pikilõhest harvemini. Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised (joonis): 1) epiderm ehk eksoteetsium (exothecium) -- ühekihiline; 2) endoteetsium ehk fibrooskiht (endothecium) -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. · Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS · Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim -
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad – on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, nartsiss) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koonsevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukaktoist, mis on omakorda kahepesalised. (tolmukakott = mikrosporangium) Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad 2 rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need
varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad - on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, ka nartsiss) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. - Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koosnevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukotist, mis on omakorda kahepesalised. (Tolmukott=mikrosporangium) (Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad kaks rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel - üks viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib endosperm.)
lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad - on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, ka nartsiss) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koosnevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukotist, mis on omakorda kahepesalised. (Tolmukott=mikrosporangium) (Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad kaks rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel - üks viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib endosperm.) Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
