purustamine. 14. Millised mullad on õhurikkamad? Kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. 15. Kui palju on tavalises sissehingatavas õhus CO kontsentratsiooni? Tavalises sissehingatavas õhus on CO kontsentratsiooni 0,03%. 16. Millistes oludes on meil võimalik taimede CO sisaldust reguleerida? Reguleerimise võimalused avamaal on väikesed, kuid katmikaladel on CO kontsentratsiooni reguleerimise võimalused tunduvalt paremad. 17. Miks on ohtlikud õhus lendlevad tolmjad osakesed? Sellepärast, et taime lehtedele langenud tolmjad osakesed vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi. 18. Kuidas omastavad taimed raskemetalle? Taimed omastavad raskemetalle põhiliselt mulla kaudu, kuid see võib toimuda ka lehtede kaudu. 19. Mida kasutada tugevate tuulte kaitseks köögiviljaaiale? · Mitmeaastaseid kaitseistandikke (valdavalt tuulte poolt). Istandikes kasutatud
tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad. Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosoolgaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju
01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 03 04*Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid («sabad») 01 03 05*Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid 01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05 01 03 07*Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 01 03 09 Alumiiniumoksiidi tootmises tekkinud «punane hiib», mida ei ole nimetatud 01 03 99 koodinumbriga 01 03 07 jäätmed Nimistus mujal nimetamata Jäätmete Taaskasutamine ja Kõrvaldamine Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine on JÄÄTMEKÄITLUSE põhimõisted iga jäätmekäitlustoiming on osa neist Kõrvaldamine üldjuhul jäätmete viimine keskkonda, sellest
EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas, põldkannike) happelise mulla indikaatortaimed, ka humal ja lutsern. lubjarikkal: lubikas, kollane karikakar. Mulla profiili ehitus ja kihisemine Kui mullas on selgelt välja kujunenud liithorisont (valkjas horisont), siis muld tahab lupjamist. Kui mulla paekivi tükke, siis muld ei taha lupjamist. 1958-1964a. algas aktiivne lupjamine, võeti kasutusele tolmjad lubiväetised, lupjamist vajavate muldade osakaal hakkas intensiivselt vähenema. 1984-1989a. vajas lupjamist 16% muldadest. Praeguseks on jälle suurenenud lupjamist vajavate muldade osakaal. MULLA HAPPELISUSE MÕJU TAIMEDELE Happeline reaktsioon takistab katioonide omastamist. Happelise mullas on palju taimedele toksilisi Al ja Fe ioone. Mikroorganismide elutegevus on häiritud ja palju raskmetalle on happelistes muldades liikuvamad (lupjamine muudab raskmetallid liikumatuteks ei sega
karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted liiv, sügavamal savi. Rannasetted väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad.
bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad. Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad.
lämmastikushappeks ja sealt edasi neutraalseis või nõrgalt happelistes muldades edasi lämmastikhappeks. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime tolmjad lubiväetised 2) Füüsikaline neeldumine positiivne neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid(NH4); negatiivn neelduvad pindpidevust suurendavad ühedid (nitraat, kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5)
paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. Koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-• Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine –Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest •Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel
b) mikroagregaadid alla 0,25mm Pankjas- moodustab ühtse panga. Või tolmustunud. Kõige väärtuslikum on künnikuhi tompjas ja teraline struktuur, agregaatide läbimõõduga 1-10mm ja poorsusega vahemalt 40%. Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1) liivsavi- või savilõimis 2) piisav hulk kahe- või kolmevalentseid katioone, et toimuks soolade kougulatsioon 3) taimestik või org väetised ja mikroorg huumuse allikana. Nende punktide puudumine põhjustab üksikteralisus: 1) liivad ja tolmjad saviliivad 2) kõrbe- ja poolkõrbe savimullad, 6 kui puudub taimestik 3) raske lõimisega (savi, raske liivsavi) soolakumullad rikkaliku taimestiku all. Struktuuri vastupidavuse tõstmine kunslike vahenditega- ained peavad olema 1) vaspupidavad mikroorganismide lagundavale toimele 2) ei tohi olla kahjulikud taimedele ega mikroorganismedele 3) peavad väikestes annustes muldaviiduna andma suurt effekti.
Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid • Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine. • Umbrohtuvus Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! Toitainete neeldumine mullas: • Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine – Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest
Teatud juhtudel võib liigne kuivus viia taimeosade või kogu taime kuivamisele. Õhulämmastik otse taimede kasvu ei mõjuta, küll aga mullas leiduvate mikroorganismide kaudu (nt. liblikõielistel mügarbakterid) soodustatakse köögiviljataimedel N-toitumist. Teatud juhtudel võivad mõned gaasid olla köögiviljadele 4 kahjulikud (ammoniaak ja väävligaasid). Kui ammoniaagi kontsentratsioon õhus on 0,6%, siis tekivad lehtedele põletused, 4% puhul taim hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks,
tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon) Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) o Füüsilise faasi järgijagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. o Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad.Kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosool-gaasilised jäätmed. o Toksilisuse järgijaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja
Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi — mulda andmine, külvise töötlemine ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Mulda andmiseks sobivad madala kontsentratsiooniga mikroväetised (nt boormagneesium) ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi taimede noores eas (nt teraviljade võrsumise või loomise faasis, kaheidulehelistel köögiviljadel 3...4 lehe faasis, kartulil mugulate moodustamise alguses jne).
rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk- Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala,
Drenaazi ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid kuid ka vähem uuritud drenaazi ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest Kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Külmunud pinnases olev toru hakkab hiljem tööle võrreldes sulas pinnases oleva toruga 47. Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes (liivad, saviliivad, tolmjad kerged liivsavid) on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehhaaniline ummistumine on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamisega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel. Torude isepuhastumisele saab loota ainult sidusates pinnastes ja juhul kui ei ole ookriummistumisohtu.
üks inimene põhjustab täieliku hapnikutarbe (BHTt) 75 g/d ning annab ööpäevas reovette keskm. 0,7 g P ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja). Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Siinjuures tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste alla aerosoolsed saastajad, aga kõik mis heidetakse välja korstnatest ja ventilatsiooniaparaatidest nimet. aerosool-gaasilised jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), keskmise toksilisusega (SO, nafta), vähetoksilised (DDT) ja mittetoksilised (toidujäätmed). Kirjandusest leiame ka mõiste agressiivsed saastajad
annaabi.ee 
