(1) 4.2. Parasiidi mõju peremehele Parasiit mõjub peremehele patogeenselt ehk kahjulikult. Patogeensus iseloomustab parasiidi võimet peremehe organismis esile kutsuda patoloogilisi muutusi või haigusi, mille mõju iseloom võib olla erinev. Paljud hulkraksed parasiidid kahjustavad peremeest mehaaniliselt, vigastades seedeelundkonna kudesi, põhjustada soolevalendiku ummistumist, maksajuha ummistumist etc. Parasiitide eritised võivad mõjuda toksiliselt, näiteks malaaria plasmoodiumi, toksoplasma ja ümarusside toksiinid. Parasiitide toitumine peremehe organismis mõjub peremehele kurnavalt. Samuti võivad parasiidid soodustada infektsioonide levikut ja levitada ohtlike nakkushaigusi. Peremeesorganismis võib üheaegselt parasiteerida mitmeid eri liiki parasiite. Sel juhul mõjutavad parasiidid ka üksteist, mil juhul vastastikune toime võib olla erinev, tugevdades või ka nõrgendades üldist patogeenset mõju permehele
mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need toiduahelasse ning selle kontsentratsioon elusorganismides tõuseb järsult. Näiteks kalades on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus. Inimesele on sellise kala söömine ebatervislik. Mürgisuse aste oleneb kogusest. Organismi sattudes mõjutab elavhõbe närvisüsteemi ning pärsib valkude sünteesi. See on madalatel temperatuuridel lenduv ja mõjub elusorganismidele toksiliselt (Kamenev, 2005) . 3.3 Vask Sarnaselt elavhõbedale, satub vask pinnasesse peale vulkaanipurset. Kui see toiduahelasse siseneb kaasnevad kudede kahjustused, närvikahjustused, muutused käitumises ning sigivuse langus (Kamanev, 2005) 3.4 Vabad radikaalid Vabad radikaalid on organismis esinevad reaktiivsed molekulid, mis tekivad keemiliste protsesside kõrvalproduktidena. Nende hulka mõjutab ka UV-kiirgus ja keskkonna saastatus.
taimehaiguste tõrjeks. Nende eesmärgiks on vähendada loomade ja taimede tekitatud kahju toiduainete tootmisele, töötlemisele, säilitamisele, transportimisele ja turustamisele. Pestitsiidide hulka kuuluvad paljud halogeeniühendid. Näiteks: Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan. Valge kristlane aine ja vees praktiliselt ei lahustu. Tuntud organokloriin (nagu ka DDT). Organokloriinid blokeerivad Na+ ioone närvirakkudes, mõjudes toksiliselt närvisüsteemile ja lihastele. Efektiivne putukate vastu aga väga ohtlik keskkonnale ja inimestele, seetõttu on selle kasutamine paljudes maades keelatud või piiratud. DDT (ClC6H4)2CHCCl3 ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Samuti valge kristalne aine ja vees praktiliselt ei lahustu ning efektiivne putukate vastu (surmav juba väikestes kogustes). DDT-d sünteesiti esmakordselt 1874. aastal, kuid selle intsektitsiidne toime avastati alles aastal 1939
kirurgilise ravi asemel Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravimeetodina III RAVIVIIS Keemiaravi eesmärk on kahjustada pahaloomulise kasvaja rakke ning sellega pidurdada kasvaja arengut Keemiaravi on põhiravimeetodiks kaugelearenenud kopsuvähijuhtudel, siis kui kasvaja on levinud teistesse elunditesse Vähivastased ravimid viiakse organismi kas suu kaudu või manustatakse otse vereringesse Mõjub toksiliselt ka tervetele rakkudele, eristamata neid vähirakkudest Levinumad on iiveldus ja oksendamine, juuste väljalangemine ja nõrkushood TOITUMINE Õige toitumine võib aidata kaasa nii kasvajast tervenemisele kui ka vähendada kasvaja taastekke võimalust. Vitamiine, mineraale, valke, rasvu, süsivesikuid ja vett) sisaldavaid toite ning jooke Toitumist raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed( isutus, iiveldus,
seetõttu et rasvunutel on östrogeenide tase kõrgenenud. Rasvumise puhul väheneb ka luude mehhaaniline pinge. 6. Teatav harjutuste programm lapseeas aitab saavutada maksimaalset luude tihedust. Sobiva kehalise aktiivsuse puhul on luude tiheduse vanuseline vähenemine väikem. 7. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine põhjustavad lisariski osteoporoosi väljakujunemiseks, sest nii nikotiin kui ka alkohol mõjuvad luurakkudele toksiliselt. HAIGUSED MIS SUURENDAVAD OSTEOPOROOSI RISKI: · Kõik soole limaskesta talitushäiretega seotud haigused · Närviline isutus · Neerukivitõbi · Reumatoidartiit · Diabeet · Hüpertoonia · Lipiidide ainevahtuse häired · Kõrvalkilpnäärme ületalitus ENNETUS Osteoporoosi ennetamine algab optimaalse luu kasvu ja arengu tagamisega noores eas. Eesmärgiks on saavutada luude maksimaalne tippmass.
Kuna taimedes on alkaloidide segu, siis eraldadakse kõigepealt segu ning seejärel eraldatakse individuaal ained. Nikotiin Nikotiin on hügroskoopne, värvitu õlijas vedelik, mis lahustub hästi alkoholis, eetris või lahjas petrooliumis, veega saab ta seguneda oma aluselises vormis vahemikus 60°C-210°C. Nikotiin on ka optiliselt aktiivne, omades kahte enantiomeeri. Looduses esinev levorotaarne vorm on füsioloogiliselt aktiivsem ja vähem toksiliselt võrreldes teise vormiga. UV-kiirguse toimel või teiste oksüdeerijatega kokkupuutudes muundub nikotiin, kas nikotiini oksiidiks, nikotiin happeks (vitamiin B3) või metüülamiiniks. Esmalt eraldatti tubaka taimest nikotiin 1828. aastal W. H. Posselt-i ja K. L. Reimanni poolt, mõlemad arvasid, et tegemist on mürgiga. Keemilise struktuuri avastasid A. Pinner ja R. Wolffensetin 1893. aastal. Nikotiin on tõhus parasümpatomimeetiline alkaloid, mida leidub maavitsaliste perekonnas olevates
elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad keedusool ning suhkrud vajalike toitainete (mineraalained, energeetiline tooraine) allikatena
fenoolis. Saccharomycese kasv kütteõlis oli väga suur, fenoolis jäi kasv mõõdukaks. Seega võib öelda, et kõik kolm uuritud kultuuri talusid ksenobiootikume küllaltki hästi. Kui võrrelda kultuuride kasvu sama temperatuuri juures ilma ksenobiootikumideta, võib öelda, et kütteõli sisaldus keskkonnas ei mõjutanud ühegi kultuuri kasvu märkimisväärselt. Fenoolisisaldus vähendas kõigi uuritud kultuuride kasvu, kuid ei mõjunud siiski ka päris toksiliselt. KOKKUVÕTE Antud töös uurisime keskkonnategurite (temperatuuri, pH, soola- ja suhkrusisalduse ning ksenobiootikumide) mõju kolme mikroorganismi kasvule - Saccharomyces cerevisaele, Bacillus sp Ps 42-le ja Pseudomonas sp 105-le. Jälgisime nädala jooksul nende organismide kasvu. Tulemusi kokku võttev tabel: Saccharomyces cerevisae Bacillus sp Ps 42 Pseudomonas sp 105
Kui näiteks valkude osakaal su toidus on ideaalse 15% asemel vaid 10% või vähem, ei tohiks teha siiski kohe väga suuri muudatusi ja minna kohe õige koguse juurde. Muudatused peaksid olema järkjärgulised, et organism suudaks harjuda ega tekiks lisastressi. Liigne valgutarbimine (söömine üle 2,4 grammi keha 1 kg kohta) või valgu osakaalu järsk suurendamine, isegi kui jäädakse normi piiridesse, mõjub organismile toksiliselt, tekitades tihti allergilisi reaktsioone. 3.1. Valgu kogus Valgu hulka vaadeldakse kui organismile vajalikku üldist valgukogust. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide
S puudus avaldub eriti ristõielistel (raps, kapsas, kaalikas) ja liblikõielistel kultuuridel. MANGAAN Vaesemad mullad Lääne-Eesti madalik. Liikuv mangaani sisaldus muutub vegetatsiooni perioodi jooksul kui siis on piisavalt sademeid, pole mangaani puudust. RAUD (Fe) Mullas 1-6%, valdavalt mineraalide koostises. Fe liikuvus mullas sõltub mulla reaktsioonist st. mulla happelisusest. Mida happelisem muld, seda liikuvam Fe. Kui on suur Fe sisaldus võib taimedele toksiliselt mõjuda. BOOR (Br) Lääne-Eesti mullad on booririkkad merevee mõju. Mujal sõltub boori sisaldus mulla lõimisest. Raskema lõimisega mullad on boori rikkamad. Kergema lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Mulla lupjamine vähendab mikroelementide liikuvust (v.a. molübdeen). MOLÜBDEEN On liikuvam leeliselistes muldades; molübdeeni rikkamad karbonaatsed mullad. Molübdeeni vaesed jõe valge ala see kus vesi jõkke voolab. VASK (Cu)
palju vesinik ja alumiiniumioone. Potensiaalset happesust väljendatakse mg ekvivalentides /100g. See jaguneb: a) asendushappesus, tähistatakse H5,6 ja saadakse, kui mulda mõjutatakse ühe normaalse kaaliumkloriidi lahusega see tähendab nõrga aluse ja tugeva happe soolalahusega. Kaalium tõrjub neelavast kompleksist välja seal neeldunud alumiiniumi ja nõrgemini seotud vesiniku. Lõuna-Eestis on oluline mõõta liikuvat alumiiniumi, sest see alumiinium toimib paljudele taimedel toksiliselt. b) hüdrolüütiline happesus H8,2 see saadakse teada, kui mulda müjutatakse Ca või Na atsetaadi lahusega see tähendab tugeva aluse ja nõrga happe soolalahusega. Selle tulemus on alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas
Astelpajumahlas leidub suurel määral rasvlahustuvat A-vitamiini, mille eelvitamiin b-karoteen ja teised karotenoidid võivad organismi kaitsta vähkkasvajate eest. Lisaks on A-vitamiin seotud organismi nägemisfunktsiooniga, epiteelkoe uuenemisprotsessi ja luude kasvuga. 2.3. Küüslauk Küüslaugu aurud on võimelised tapma mikroobe ja viirusi 20 cm radiuses. Lisaks omab küüslauk laia tegevusspektrit: hävitab kõik haigusttekitavad bakterid ning ei mõju toksiliselt organismile. Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi. Näiteks on küüslauk üks vähestest taimedest, mis sisaldab väävlit, millel on tähtis osa ainevahetuse protsessis. Samuti leidub seal germaaniumit. Viimasele panevad õpetlased suuri lootusi raskes võitluses mitmesuguste kasvajatega. Kui regulaarselt küüslauku süüa, tuleb tagasi elujanu, paraneb tegelikkuse taju, töövõime ning organismi üldine toonus
Uronema Vetikad Stigeoclonium tenue, Navicula spp., Fragilaria spp., Synedra spp. toksilisusele vib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasireiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena vib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon phjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vhilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, vvelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tus vees, mis mjub toksiliselt veeorganismidele. Lmmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude phjas vib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp., seened: Geotrichum candidum, Kommunaalheitvee koostis (Metcalf & Eddy, Inc., 1991). Kontsentratsioon Hljuv aine
kuivainesisaldus mitte alla 40%, tuhasus alla 10%, lagunemisaste mitte üle 15%, pHKCl mitte alla 2,5, üle 60 mm läbimõõduga osakeste sisaldus mitte üle 8%. o Aiandusturba ladustamisel aunades ei tohi temperatuur auna sisemuses tõusta üle 50 C, kuna tugeval isekuumenemisel tekivad turbas fenoolsed ühendid, mis mõjuvad taimedele toksiliselt. Üldjuhul on aiandusturba olulisteks komponentideks mitmed turbasamblaliigid (Sphagnum sp) ning sellist turvast nimetatakse ka sfagnumturbaks. Et turbasamblate lehed sisaldavad suurel hulgal õhurikkaid rakke, on neil mitmeid selliseid omadusi, mis muudel taimedel puuduvad. Nii iseloomustavad sfagnumturvast näiteks järgmised füüsikalised omadused: kõrge poorsus (ca 2 95%), suur eripindala (ca 200 m /g), väga hea veesidumisvõime ning väike mahumass.
Lisaks toksilisusele võib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasirežiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena võib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon põhjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vähilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, väävelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tõus vees, mis mõjub toksiliselt veeorganismidele. Lämmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus. Mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti (suuremad järved, meri) väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda.