saitide vastu. Tegevus algatati 2008 aastal riiklikul Söömishäirete Teadlikkuse Nädalal. xv Kasutatud kirjandus i Toitumisalane juhend vanematele. URL = http://www.terviseinfo.ee/web/failid/Microsoft_Word___juhend_vanemad.pdf. 08.12.2009 ii Mis vahe on toitainel ja toiduainel? URL = http://www.healthilife.ee/raamat/sissejuh.html#mis_vahe. 08.12.2009 iii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 14. 08.12.2009 iv Tervislik toitumine. URL = http://nip.ee/page/116/16/108. 08.12.2009 v Luks, P. Tervislik toitumine, 2008. 08.12.2009 vi Maser, M. Kui tervislikult toituvad eestlased?, 2007. 08.12.2009 vii Ratt, K. Tervislik toit tähendab eestlasele puu- ja juurvilju, Eesti Päevaleht, 2009. 08.12.2009 viii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts
Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I ÜHEAAS TASED KAH EAASTASED M IT M E A A S T A S E D SAL AT PO RG AND M A IT S E T A IM E D TO M AT KAPSAD RABARBER KAUNV IL J A D K A A L IK A S M URULAUK VASTAVALT EESTI TOITUMISTEADUSE SELTSI SOOVITUSTELE, peaks täiskasvanud inimene sööma nädalas köögivilju järgmises koguses: KARTUL- 2,5 kg (~40 kartulit) PEAKAPSAS- 700 g (1 kapsas) VÄRSKE KURK JA TOMAT (1pikk kurk ja 3 tomatit) PORGAND- 500 g (6 porgandit) MUGULSIBUL-250 g (4 sibulat) KAALIKAS-200 g (1 kaalikas) PUNANE PEET-200 g (2 väikest peeti) PAPRIKA- 100 g (1 paprika) KÜÜSLAUK- 20 g (1/2 küüslauku) MAITSETAIMI KAUNVILJU MIKS ON KÖÖGIVILJAD KASULIKUD ?
haiguste ennetamine, nagu seda on joodi defitsiidist põhjustatud kilpnäärme haigused või vitamiin D puudusega seotud rahhiit. Tänapäeval arvestatakse kõigi arenenud riikide toitumissoovituste koostamisel ennekõike ennetavate krooniliste haiguste riski vähendamist. Eestis on toitumissoovituste seltse, mis kutsuvad aegajalt üles tarbima mingit toiduainet rohkem ning teist jällegi vähem. Üks tuntuim selts ongi Eesti Toitumisteaduse Selts, mis kutsub noori üles, tarbima rohkem puu- ja köögivilju. Seoses taoliste reklaamidega on suurenenud Eesti inimeste puu- ja köögiviljade tarbimine. Kehtivad toitumissoovitused Käesolevates toitumissoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks rohkem puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ning vähem söödaks lihatooteid, suhkurt ja maiustusi
Viimaseks jahutatakse kõik tooted, et neid saaks viilutada ja pakkida. Leibade jahtumine võib võtta aega poolest tunnist kuni kuue tunnini. Minu peres süüakse rohkem leiba, kui saia, sest leib on kasulikum ja maitsvam. Meie eelistame Fazeri tooteid ning meie lemmikuks on täistera leib kui ka must leib. Küsimusele kas inimesed peaksid leiba sööma vastan ma järgmiselt, et ma soovitan süüa rukkileiba, sest see hoiab ära südamehaigusi. Eesti Toitumisteaduse spetsialistid soovitavad süüa vähemalt neli viilu rukkileiba päevas. Parim on rukkitäisterajahust leib, mis sisaldab terakesta ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Mina ise saan mõjutada oma südame tervist südamesõbralikult toitudes, valides saia asemel leiva! Austa leiba, leib on vanem kui meie. Laagri Kool
või teiste mineraallisanditega soola. Toidu maitsestamiseks kasutada maitsetaimi, erinevaid vürtse ja soolata maitseainesegusid. 5.6 Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist Siirupile ja joogikontsentraadile eelistada joogi valmistamist naturaalsest mahlast. Vähendada suhkru kogust jookides ja magustoitudes,suhkru asenduseks kasutada pigem vaniljet, kaneeli või muskaati. (,,Toidusoovitused", Eesti Toitumisteaduse Selts, 2001.a) 6. PROJEKTI TULEMUSED JA ANALÜÜS Kui tsükli oli läbinud oli minu kehakaal 65 kg ja kehamassiindeks 23,87 see on ideaalkaal. Esimesed päevad möödusid mõtetega söögist. Väga raske oli hommikul kohvi juues piirduda ainult suhkrutükiga või röstsaiaga, ikka tuli isu midagi muud (n: tükike sokolaadi) kohvikõrvale võtta. Patustasin ikka mitmel päeval kui pidin ühe röstsaia sööma sõin selle
Väga tähtis roll on ka puu- ja köögiviljadel, mis on peamised süsivesikute allikad ja mida tuleks süüa igapäev. Neil on palju häid omadusi. Puu- ja köögiviljad vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse ja vähkkasvajatesse, on kasulikud luude, hammaste, naha ja silmade tervisele, soodustavad seedimist ja tasakaalustavad toitu, vähendades sellega ülekaalu ohtu ning hoiavad mälu toonuses. Need on parimad vitamiinide, mineraalainete ja antioksüdantide allikad (Eesti Toitumisteaduse Selts). Süsivesikud peaksid katma päevasest tarbitavast toiduenergiast 55-60%. Lisatavast suhkrust saadava toiduenergia osatähtsus ei tohiks ületada 10% kogu päevasest toiduenergiast. Meie organism vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne ja tulemuslik toimimine. Pikemaajalisel süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu langeb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnategurite vastu (Deikina & Jõeleht: 2010). 2.2 Rasvad
Jõgeva Maavalitsus Kang, A. (2008). Süües terveks ja kauniks. Tallinna Raamatutrükikoda Kasuri, K., Ustav. S jt (1998). Terviseõpetus põhikoolile. Artiklite kogu. Avita Lipp, L. (2009). Toitumine koolieas Uuring (2009). Eesti elanikud ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Eesti Päevaleht 12.03.09 Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pppel, K., Pitsi, T., Saava,M., Sooba, E., Vihalemm. T., Vills, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts 9
professionals. Journal of Human Nutrition & Dietetics. 23 (6), 567-574. Lorefalt, B., Granerus, A.-K., Unosson, M. (2006). Avoidance of solid food in weight losing older patients with Parkinson’s disease. Journal of Clinical Nursing, 15, 1404–1412. Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A., Kaasik, A.-E., Sõmer-Kull, S. (2016). 9 Gerontoloogia
..12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele. Hamburgerite suurel rasvasisaldusel on kindlad eesmärgid - lipiidid annavad toidule 10 isuäratava lõhna ja maitse ning tagavad ka küllastustunde tekkimise seedekulglas pärast söömist. 1.3.4. Vitamiinid
alkoholikasutust. Samuti on leitud, et olenemata perekondlikest taustteguritest ja varasemast sõltuvusainete kasutusest suurendab noorusea töötus alkoholiprobleemide tekke riski ja ka vastupidi : alkoholiprobleemid tõstavad tüütuseriski 21 22 23 Viited Lehtmets. A, http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf 17. Vaask S, Liebert T, Maser M, et al. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.).
Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele. Hamburgerite suurel rasvasisaldusel on kindlad eesmärgid - lipiidid annavad toidule isuäratava lõhna ja maitse ning tagavad ka küllastustunde tekkimise seedekulglas pärast söömist. 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide
toitumisharjumustega ning paremate kognitiivsete võimetega. Hommikusööki on soovitatav süüa vähemalt 1- 2 tundi peale ärkamist ning õhtusööki umbes kella 18- 19 paiku, ent mitte hiljem, kui 1- 2 tundi enne magamaminekut. Öisel ajal ja hilisõhtust söömist tuleks võimaluse korral vältida (4: 51). 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks Tervise Arengu Instituudi Eesti Toitumisteaduse Selts tõi 2006. aastal välja mõningad praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks. · Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainetegruppidest. · Süüa rohkesti köögivilju, täisteratooteid, puuvilju ja marju. · Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. · Loobuda lihast 3- 4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid.
Deikina, J., Jõeleht, A. (2010). Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaalministeerium (2003). Eesti tervishoiustatistika 2000-2002. Tallinn: OÜ Soha Kergejõustiku Arenduskeskus (IAAF) (2006). Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile. Tallinn: Eesti Sporditeabe Sihtasutus Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (2001). Meditsiiniline Biokeemia I osa. Tartu: Kirjastus Avita. Vaher, Maili (2011). Valkude teema põhikooli ja gümnaasiumi ainekavades, õpilaste teadmised valkudest. Magistritöö. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.ut
KIRJANDUS Anderson, A.S. (2003) Nutrition and pregnancy motivations and interests. The British Dietetic association LDT 16:65-66 Bennett, R.V.1999.Myles textbook for midwives. Churchill Livingstone, 202 lk. Bobak, B. 2000. Maternity Women's Health Care. Mosby Inc. 1254 lk. Bodnar, L. Wisner, L. (2005). Nutrition and Depression: Implications for Improving mental health among Childbearing-aged Women. Biol.Psychiatry, 58: 679-685. Eesti toitumis- ja toidusoovitused 2006. Eesti Toitumisteaduse selts. TAI. Tallinn Enkin, M, Keirse, M.J. 2000. A Guide to Effective care in Pregnancy and Childbirth. Oxford University Press.525 lk. Fairburn, C.G, Welch, S.L (1990) The Impact of Pregnancy on eating habits and attitudes to Shape and Weight. International Journal of Eating disorders, Vol. 9 No 2:153-160. Hilton, J.J. (2002). Folic Acid Intake of Young Women.JOGNN Vol 31, No 2 Imetamise nõustamise treeningkursus. UNICEF, 1993 Legoiu, P, Tamimi, R.M (2004)
annaabi.ee 
