Temperatuur +4 kraadi +4 kraadi +30 kraadi +30 kraadi Keskkond aeroobne anaeroobne aeroobne anaeroobne enne katset 99 mm 148 mm 96 mm 147 mm pärast katset 99 mm 148 mm 127 mm 159 mm erinevus 0 mm 0 mm 31 mm 12 mm 6 4. ARUTELU Ükski organism ei saa kasvada ilma toitaineteta. Täpselt samamoodi ei saa kasvada pärmiseened ilma toitaineteta, st suhkrut kasutamata on töö tegemine võimatu. Tahtsime teada, kuidas mõjutab temperatuur ja aeroobsus pärmiseente kasvu. Et mõista, milline roll temperatuuril on, panime pooled klaasid külmikusse, teised aga sooja. Kuid miks on kasutatud katsetes õli? Nimelt takistab viimane hapniku kättesaadavust muutes keskkonna anaeroobseks. Soojemas keskkonnas oli pärmi kasv kiirendatud, mis kinnitas teeorias loetud.
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9
Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem
4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus
rakustruktuurid ja nendega ümbritsevad organellid. · Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Need aitavad organismil veepinnale tõusta või sügavamale vajuda. · Bakterid paljunevad pooldumisega. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks ebasobivasse keskkonda, võivad osad neid moodustada spoore. · Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. · Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. · Valdav osa bakteritest on heterotroofid. · Bakteritel on eriline tähtsus just mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. · Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. · Bakterid osalevad kõigi peamisete keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes.
elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist. Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Suudavad lagundada ka selliseid ained, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (nt. tselluloos, nafta)
SISALDUSEGA PIIRKONDA. MÕNEDE BAKTERITE TSÜTOPLASMAS ESINEVAD GAASIVAKUOLID, MIS AITAVAD ORGANISMIL VEEKOGU PINNALE TÕUSTA VÕI SELLE SÜGAVAMATESSE KIHTIDESSE LIIKUDA. BAKTERID PALJUNEVAD POOLDUMISEGA RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB, RAKUMEMBRAAN KOOS KESTAGA NÖÖRDUB SISSE JA MOODUSTUB KAKS TÜTARRAKKU, KUMBKI SAAB ÜHE KROMOSOOMI NING LIGIKAUDU VÕRDSE ARVU PLASMIIDE JA RIBOSOOME. SPOOR VÄIKE KAPSEL, MILLES BAKTER VÕIB ELUVÕIME SÄILITADA (ELADA VEE JA TOITAINETETA) AASTATE KESTEL. SPOORID MOODUSTATAKSE, KUI BAKTERID SATUVAD EBASOODSASSE KESKKONDA (BAKTER VÄLJUTAB KUNI KOLMANDIKU TSÜTOPLASMAS OLEVASST VEEST NING KA ORGANELLIDE ARV VÄHENEB. SEEJÄREL KATTUB RUUMALALT VÄHENENUD BAKTER TIHEDA KESTAGA). VALDAV OSA BAKTERITEST ON HETEROTROOFID (TOITUVAD VALMISORGAANILISTEST AINETEST). BAKTERID OMASTAVAD TOITAINEID OSMOOSI TEEL ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST. AINED LIIGUVAD PASSIIVSE TRANSPORDIGA LÄBI KESTA JA RAKUMEMBRAANI TSÜTOPLASMASSE
organellid. ribosoomid valgusüntees gaasivakuoolid membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase, esineb mõnedes vees elavates bakterites spoor moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, pole paljunemisotstarbeline. Bakter väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest, organellide arv väheneb, bakteri ruumala väheneb, kattub tiheda kestaga. Spoori kujul saavad bakterid elada aastasadu ilma täiendava vee ja toitaineteta. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. tsüanobakterid sinivetikad Suurem osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide sünteesitud orgaanilisi aineid. autotroofid sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest Bakterite tähtsus looduses: Bakterid lagundavad mitmesuguseid jääkaineid ja surnud organisme. Seejuurs moodustavad laguahelaid.
avalda. 5. Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokaüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Hulkraksetel seentel sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab rakukest. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võivad osad liigid moodustada spoore. Nad saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Rõngaskromosoom on bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. 3 6. Bakterid paljunevad pooldumisel. Kuid mõned bakterite tüübid võivad paljuneda ka pungumise teel. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. 7. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide
Tsentrosoom - - ( vetikad+) + Varupolüsahhariidid Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetustüüp Heterotroof Autotroof heterotroof Sarnasused: membraan, tuum, motikonder,tsütoplasma,Golgi kompleks,TPV,ribosoomid. BAKTERID Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on tähtis roll ökosüsteemides: ei ole ühtegi looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada
Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid)
mõjuvad org-le erinevalt.6.Plasmiidide tähtsus B-rakus-vajalikud kk-ga kohanemiseks ja toitumiseks.Koostises on geenid,liiguvad rõngaskormosoomi koostisesse ja sealt plasmiidi sisse.7Spooride moodust ja bioloogiline tähtsus-B väljutab rakus oleva vee, organellide arv väheneb,ainevahetus aeglustub ja rakk kattub tiheda kestaga.EI OLE paljunemisviis sest 1 B-rakust tekib 1 spoor.B saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu.8.B looduslik tähtsus-1)toiduahelates lagundajad,lagundavad loomset materjali(laibad,väljaheited)2)keem elementide liidete läbiviijad3)haigustekitajad 9.B ja S tähtsus in elus: S Inimesel-jala ja küüneseened-Epidermofüütia,Mikrospooria- kassihaigus,psosiaas-soomussammaspool. B:neutraalsed-kahjutud,normaalne mikrofloora,elavad kehapinnal seedekulglas,vajalik immuunsuse kindlustamiseks
suhtlemine, õppimine või magamine. 26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?-1) sügav liitpuue,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire 27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult? Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 29. Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima? Haigeltpoolt. 30. Mida näitab max pulsisagedus. Kuidas seda arvestatakse. 220- sinu vanus. Suurim pulsisagedus mida sa talud . Maksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis. Maksimaalne pulss on suurim number mida sinu süda on võimeline näitama. 2
ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat
primaarne nagu septilise emboolia tõttu tekkiv sulgus või sekundaarne mikroobide tungimisel infarkti koldesse. Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Erinevatel insuldi vormidel on mõnevõrra erinevad tekkepõhjused: 1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone
umbes 1 2 tunni jooksul. Eriti kiiresti paljuneb inimese sees elav soolekepike (iga 20 minuti järel). Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoor bakter väljastab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja organellidest, siis kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutunnused peaaegu puuduvad ja ta suudab elada ilma uue vee ja toitaineteta aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Kui spoor satub normaalsetesse tingimustesse, siis väljub ta kestast ja alustab normaalset elutegevust. Ühest spoorist väljub ainult üks bakter. Bakterite tähtsus Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Nende täpset arvu on võimatu öelda, kuna neid palja silmaga ei näe. Täpse arvu leidmist raskendab ka see, et bakterid paljunevad,
Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. 7. Bakterid paljunevad pooldumise teel. 8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. lk80 1. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Autotroofideks nim. baktereid kes sünteesivad orgaanillisi aineid anorgaanilistest ühenditest. Need võivad olla rohe-, purpur- ja tsüanobakterid. 2. Orgaanilise aine laugndajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. 3
harvemini. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Kui aga spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. Et ühest spoorist areneb hiljem alati ainult üks bakter, siis ei saa seda nähtust lugeda bakterite paljunemiseks, vaid üksnes kaitsekohastumuseks. Millest bakterid toituvad? Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia
Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult tekib ajuarteri lõhkemise tulemusena.
4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus
Eukarüootsete rakkude võrdlus Mittesobivas keskkonnas võivad moodustada spoore – vesi Erinevused: väljutatakse, organellide arv väheneb, ainevahetus aeglustub Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk o Bakter võib nii täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu 1. Tsentrosoom On Ei ole Ei ole 2. Osmoregulatoor Ei ole On Ei ole ne vakuool Bakterite tähtsus 3. Rakukest Ei ole Tselluloosis Kitiinist t Bakterite tähtsus looduses: 4
Bakterite elutegevuse iseärasused. Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees Paljunevad kiiresti (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: nt soolekepike) Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis moodustavad spoore elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, ainevahetus on aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja ka keetmist. Kui spoor sattub sobivasse keskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja elutegevus taastub. Ühest spoorist areneb hiljem ainult üks bakter. Bakterite tähtsus Valdav osa on heterotroofid ja kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Toitaineid omastavad osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid, nt
· Bakterid paljunevad pooldumisega. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 umbes ühesugust tütarrakku. · Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Vesi tsütoplasmas ja organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu(kaitsekohastumus, kuna sobivas keskkonnas tuleb bakter spoorist välja ja alustab normaalset elutegevust). · Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisut. Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli.
ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterib paljunevad suht. kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmangiku tsütoplastas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenendu bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vaa ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure, lühiajaliselt isegi keetmist. Kui spoor satub sobivasse kasvukeskkonda, siis bakter väljub spoorikestast ja alustab normaalset elutegevust. 1.10. BAKTERITE TÄHTSUS Bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Asustavad elupaiku, mis on teiste organismide elutegevuseks kõlbmatud (- suudavad kiirelt kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega). MILLEST BAKTERID TOITUVAD?
jne.) aga viljastamisprotsess nõuab nii emase kui isase suguraku vältimatut kohtumist. Panus järglastesse on mõlemal vanemal geneetiliselt võrdne (pool ühelt, pool teiselt), investeering sageli erinev. Algab see sugurakkude erinevusest. Suuremal osal suguliselt sigivatel organismidel on emas- ja isassugurakud erinevad nii kvaliteedilt kui hulgalt. Emassugurakud ● vähe ● suured, toitaineterikkad, liikumatud ● kallid toota Isassugurakud ● palju ● väikesed, toitaineteta, liikuvad ● odavad toota Sugudevaheline konflikt peitub niisiis erinevas panuses jarglastesse. Emase edukus soltub sigimispartneri kvaliteedist, isase edukus sigimispartnerite arvust. Emased on isaste jaoks sageli ressurss, kelle pärast peab omavahel konkureerima. Selleks on paljudel liikidel erilised käitumuslikud kombed. Kurameerimine on loomariigis vaga tavaline. Väga paljudel loomadel püüavad isased emaseid meelitada välise iluga. Kuidas sellised mehhanismid küll tekkinud on
langus. See viitab sisemiste energiavarude kiirele ärakasutamisele, mis päädib üsna pikka aega (20 tundi) AEC väärtuse hoidmisega 0,6 juures. Sellisel väärtusel rakud ei sure, kuid ka ei kasva. Seega, isegi toitainete puudumisel suudab bakter ennast elus hoida ning oodata nn paremaid aegu. Kui minimaalsöötmele oli lisatud glükoos, siis rakkude AEC tõusis 0,8-ni ning püsis nii kõrgena toitainete ammendumiseni. Erinevalt toitaineteta söötmest oli glükoosiga söötmel toitainete ammendumise järel AEC 0,6 kaks korda kauem, enne kui AEC langes alla 0,5 ning rakud surid. Rakkude suremisel ja ka energia- ning C-allikata söötme inokuleerimisel võib rakkudes tõusta adenosiinide üldkontsentratsioon. Arvatakse, et see toimub RNA lagundamise arvel, kust vabaneb palju adenosiinfosfaate. Glükoosiga söötme inokuleerimisel tõuseb adenosiinide kontsentratsioon viivitusega. Tõenäoliselt
annaabi.ee 
