· Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani c) Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 5) Kehtivus ruumis a) Kogu riigi territooriumil b) Riigi territooriumil teatud tunnustega aladel c) Riigi haldusjaotuste üksustes 6) Kehtivus isikute ringis a) Kõikidele isikutele b) Teatud isikutele (nt. ainult tudengitele) JÕUSTAMINE kehtestamine JÕUSTUMINE juba kehtiv õigusakt, mida peab järgima Õigusaktide süstematiseerimine Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.
1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud tunnustega alal(raudtee,haigla,vangla,kaitseväeobjektid),riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald) 2.13 Kehtivus isikute ringis- kõikidele,teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Justiitsministeerium
ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega koosseis, objekt, objektiivne koosseis. õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis
riigi territooriumil, kohaliku omavalitsuse organite aktid kohaliku omavalitsuse territooriumil (valla või linna territooriumil), kui vastav õigustloov akt ei sätesta selgesõnaliselt teisiti. Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast. aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati. Ruumis võib õigusakt kehtida: kogu riigi territooriumil sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgusmerel ja teiste riikide sadamates olevaid tema aluseid ja sõjaaluseid, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning väljaspool riigi
ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused. b) kaitsvad õigussuhted – kuidas subjekti õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas karistatakse kui ta rikub. määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis
aktid, s.t. aktid, mis vastavad kehtiva õiguskorra nõuetele. Viimane on omakorda sõltuvuses õiguspoliitilistest põhimõtetest. Seega määrab pos. Õigus ära need õiguslikud kriteeriumid, millele õigusakt peab vastama, kui pole kooskõlas, siis on kehtetu ja tühine akt. Kõige põhilisemad kriteeriumid kajastuvad põhiseaduses ja mõnes üksikus seaduses. Õigusakti kehtivus ajas: määramata tähtaeg; aktis enda määratud tähtajani kehtib; aktis määratud sündmuseni või toiminguni. Kehtiv ruumis: kogu territooriumil; kogu riigi territooriumil teatud tunnustega alal; riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis on sätestatud. Kehtivus isikute ringis: kõigi isikute kohta(üldsubjekt); teatud isikute kohta(spetsiaalsubjekt). Õigusaktide eesmärk on reguleerida ühiskondlike suhete subjektide käitumist. Õigusakt toimib, kuni kindlaksmääratud ajani või kuni ta tühistatakse
-) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon -) kõrgema õigusjõuga õigusakt -) hilisem õigusakt -) erinormidega õigusakt. Seadus ja VV määrus kõrgem on seadus. VV määrus ja ministri määrus VV määrus on kõrgem. · Kehtivus ajas -) määramata tähtaja -) aktis endas määratud tähtajani -) aktis endas määratud sündmuse või toiminguni · kehtivus ruumis · Kehtivus isikute ringis Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine - õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte
suhtlevad. Nad nimetasid seda Suureks Toiminguks. See koosneb vedelast ja tahkest. Vedel on Igavese Nooruse Eliksiir, see ravib kõik haigused ja hoiab igavesti noorena. Ja Tahke osa on Tarkade Kivi, mida pole Inglase sõnul kerge leida. Pisike tühike Tarkade Kivist võib suure hulga metalli kullaks muuta, sest sellel on võluvägi. Pärast seda lauset muutus alkeemia poisi jaoks pööraselt huvitavaks. Aga kui poiss tahtis õppima hakata, kuidas Suure Toiminguni jõuda, sattus ta täielikku segadusse. Olid ainult joonised, salakirjas õpetused ja segased tekstid. Poiss ei saanud aru, miks kõik nii keeruline pidi olema. Inglane aga ütles sellepeale, et sellepärast ta otsibki Alkeemikut, et too talle salakirja desifreeriks. Inglane mainis veel, et on mitu päeva karavani jälginud, kuid pole midagi huvitavat leidnud. Ainult seda, et sõjajutud on veelgi sagedamaks muutunud. Ühel ilusal päeval hakkas poiss uuesti raamatuid lugema
b) Teo kirjeldus c) Resolutiivosa e kohtulahend. 13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: · Õigusakt on jõus . a) mida pole muudetud või tühistatud, b) mis ei ole muutunud kehtetuks õigusjõud EHK SEADUSTE KOLLISIOON · kõrgema õigusjõuga õigusakt · hilisem õigusakt · erinormidega õigusakt Kehtivus ajas · Määramata tähtajaga · Aktis määratud ajani · Aktis määratud sündmuseni või toiminguni Kehtivus ruumis- a) kogu riigi territooriumil, b) riigi territooriumil teatud tunnustega alal(raudtee,haigla,vangla,kaitseväeobjektid), c) riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald) Kehtivus isikute ringis- 1. kõikidele, 2. teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) 3. ühele isikule TÄHTAEG ON AJAVAHEMIK ehk suvest talveni TÄHTPÄEV ON KINDEL SAABUV SÜNDMUS. 14
osavalla või linnaosa vanem annab oma ülesannete täitmiseks korraldusi, sisemise töö korraldamiseks aga käskkirju. 32. Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast. aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati. Ruumis võib õigusakt kehtida: kogu riigi territooriumil sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgusmerel ja teiste riikide sadamates olevaid tema aluseid ja sõjaaluseid, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning väljaspool riigi õhuruumi lendavaid
teine ja kolmas. Punkt 3 Kehtivus ajas Õigusaktid on jõus eelmises punktis tähendatud asjaoludel.ajaliselt kehtivad õigusaktid: 1. määramata tähtaja (kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu õigusjõult kõrgema aktiga või üldnormiga või hilisema sama õigusjõuga aktiga. 2. Aktis endas määratud tähtajani (muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast); 3. Aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni) (st. ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati). Punkt 4.Kehtivus ruumis Ruumis (territoriaalselt) võib õigusakt kehtida. 1) kogu riigi territooriumil(viimane PS § 21. Lõike tähenduses). Sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgumerel olevaid selle riigi kõiki aluseid (laevu), teiste riikide
o Hilisem õigusakt (Seadus 2013 < Seadus 2017 / Seadus 2009 > Määrus 2017 / VVm < VVm 2016) o Erinormide õigusakt (kui erinorme pole siis kehtib üldnorm ntks kasiionos töötamine alates 21a, presidenti amet alates 40a) Kehtivus ajas määramata tähtaja (senikaua kui tekib vajadus uue seadusakti järele) aktis endas määratud tähtajani aktis endas määratud sündmuse või toiminguni Kehtivus ruumis Millisel territooriumil kehtib o Kogu riigi territooriumil o Teatud tunnustega aladel (lennuväljad, sadamad, operatsiooni plokk, KV territoorium) o Riigi territooriumi haldus jaotusüksustes (koerte ja kasside pidamise kord pärnu linnas) Kehtivus isikute ringis Kõikidele isikutele (kes viibivad eestis) Teatud isikute grupile (kaitseväelased, tudengid) Konkreetsele isikule (karistamine, ameti kõrgenduse andmine)
küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas osundatud üldakti või -normiga, siis ei tohigi erandeid vastu võtta; 3) lex posterior derogat legi priori - vastuolu korral varasema või hilisema õigusakti suhtes lähtutakse hilisemast. Kehtivus ajas: ¤ määramata tähtajaga õigusaktid; ¤ aktis endas määratud tähtajani kehtivus; ¤ aktis endas määratud sündmuse või toiminguni kehtivad. Kehtivus ruumis: ¤ kogu riigi territooriumil; ¤ kogu riigi territooriumil teatud tuunustega alal (nt raudtee); ¤ riigi territooriumi haldusjaotuse üksustes. Kehtivus isikute ringi osas: ¤ kõigi isikute kohta, st üldsubjekt; ¤ teatud isikute kohta, st spetsiaalsubjekt. Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Loomuõiguslikud teooriad Üksikud õigusnormid on kohustavad niivõrd, kuivõrd on nad kooskõlas üleüldise loodusõigusega. Positivistlikud teooriad
32. Õigusaktide kehtivus ajas, ruumis ning isikute ringi osas. Õiguskehtivust iseloomustavad faktid Kehtivus ajas: Ajaliselt kehtivad õigusaktid: 1) Määramata tähtaja (kehtivad kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu õigusjõult kõrgema aktiga või üldnormiga või hilisema sama õigusjõuga aktiga); 2) Aktis endas määratud tähtajani (muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast); 3) Aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni (st ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati); Kehtivus ruumis (territoriaalselt): 1) Kogu riigi territooriumil. Sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgumerel olevaid selle riigi kõiki laevu, teiste riikide sadamates olevaid tema sõjalaevu, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning
P.3. Kehtivus ajas Õigusaktid on jõus eelmises punktis tähendatud asjaoludel. Ajaliselt kehtivad õigusaktid: 1) määramata tähtaja (kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu õigusjõult kõrgema aktiga või üldnormiga või hilisema sama õigusjõuga aktiga); 2) aktis endas määratud tähtajani (muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast); 3) aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni (st ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise läbi ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati). Kui õigusakt tunnistatakse kehtetuks (nt konstitutsioonikohtu otsusega), siis on ta kehtetu otsuse jõustumise päevast (ld: ex nunc). P.4. Kehtivus ruumis Ruumis (territoriaalselt) võib õigusakt kehtida: 1) kogu riigi territooriumil (viimane PS § 2 lg 1 tähenduses) - sel juhul loetakse riigi
annaabi.ee 
