) Jõustamise kontseptsioon toob traditsioonilisse probleemilahenduslikku mudelisse töö kliendi tugevuste ja jõuvarudega, alustades nende identifitseerimise ja sõnastamisega. Töö põhineb töötaja ja kliendi partnerlussuhtel süsteemi kõigil tasanditel, liikudes kliendi kompetentsuse paranemise suunas.(MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus, 2012) Malcom Payne’i (1995) sõnul on jõustamise eesmärkideks lisaks eelnevale ka aidata inimestel mõista ennast kui põhjuslikke toimijaid, kes peavad leidma lahendusi oma probleemidele, aidata mõista sotsiaaltöötajaid kui inimesi, kellel on teadmised ja oskused, mida kliendid võivad kasutada ning aidata mõista sotsiaaltöötajaid kui võrdseid partnereid probleemide lahendamisel ja koos sellega jõustruktuure, mis on keerkuad ja osalt avatud mõjutustele. Kliendi jõustamine mõjub positiivselt tema enesehinnangule- ja kindlusele, minapildile ning moraalile, kuid selleni jõudmine on tihti aeganõudev protsess.
erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel(rahvusvahelised suhted on positiivse/negatiivse summa mäng). Keskne on absoluutne kasu:Riikide põhieesmärk on inimarenguks hea keskkonna pakkumine
Itaalias rohkem arenenud kui Lõuna-Itaalias. Põhja-Itaalias oli kogukondlik traditsioon vanem, seal oli koostöö rohkem levinud ja demokraatia (aga ka teised reziimid) toimis paremini. ,,Bowling alone" - ,,Üksinda keeglisaalis" - räägib koostöö vastastikkusest. Sotsiaalne kapital pole enam isiklik asi, suhted on vastastikused kas meil kehtivad normid, mida omavahel jagame? Kui nad kehtivad, on see Putnami sõnul igat pidi kasulik. See on ka tema sõnul üks kodanikeühiskonna toimijaid. Sotsiaalne muutus Peame vaatlema nii sotsiaalset staatikat (paigalseisev osa) kui ka dünaamikat (muutused) Sünkroonsed (läbilõikeliselt nii, nagu ta hetkel on) ja diakroonsed (erinevatel ajahetkedel) vaatamisviisid. Mikro väikesed süsteemid Meso keskmised Makro suured Süsteemi muutuste uurimine: - Element kompositsioon, ülesehitus. Kui palju on naisi, mehi, lapsi jne. - Suhted elementide vahel. Kas meil on lojaalsussuhted, lepingulised? Struktuur.
Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng: riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte. Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism: otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aktsepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel Keskne on absoluutne kasu Riikide põhieesmärk: inimarenguks hea keskkonna pakkumine.
Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang) "Mängu" ja "draama" metafoorid kultuuriteoorias ja -sotsioloogias Johan Huizinga. Homo ludens (1938): võistlus, agn (nt potlats) mäng on kultuuri alus Erving Goffman. The Presentation of Self in Everyday Life (1959): performance, front (face) võrdleb igapäevaseid suhteid, tegevusi etendusega, milel eesmärgiks on vaataja mõjutamine
Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsruktsioon tähendustest ja õppimine Analüüsi tasemed: Indiviidi tase: Otsustajad- emotsioonid, intelligents, iseloom/juhiomadused, maailma vaade (mis on eetiline, mis on moraalne)
ühiskonnas elamuturul või tööturul. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Seoses lokaliteediuuringutega tekkis küsimus kohaliku ja globaalse arengu kohta. Lähenemisviisi taustaks oli ühellt poolt kriitiline ühiskonnateooria ja teiselt realism. Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. Linnageograafia teadusliku uurimise ül oli avalikustada ja varjatuid ja nähtamatu reaalsusm et identifitseerida ühiskonna struktuure ja toimijaid ning selgitadam kuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Lähedus ja kaugus, geograafiline varieerumine piirkondade vahel, teatud kohtade ja regioonide individuaalne iseloom ja tähendus need kõik on vajalikud sotsiaalsete protsesside jaoks. Lokaliteedid on sotsiaalse energia ja inimtegevuse summad, mis on erinevate indiviidide, gruppide ja sotsiaalsete huvide ruumis kobardumise tulemus. Cooke tõi välja 3 lokaliteedi määratlust
erinevusi. Idealism ehk liberalism maailmarahu, maailmainstitutsioonide tugevnemine,sõja õiguslik kontroll,kollektiivne julgeolek,hea inimene,arengu ja koostöövalmis. Realism ehk konservatism tegelikkuses määravad suhtluse riikide huvid,oluline saavutada jõudude tasakaal,inimene soovib võimu 1 Tutvusta välispoliitika kujundamise teooriaid ja osalejate rolle välispoliitika kujundamisel. 2 Tutvusta rahvusvahelise poliitika erinevaid toimijaid ja nende tähtsust. · Põhilised toimijad on riigid Teised toimijad on: · Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks 22 · Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e
kausaalseid seoseid. Tuleb uurima väärtusvabalt ja saab esitada vaid empiirilisi, mitte filosoofilisi küsimusi • Interpretatiivne lähenemine: – Sotsiaalne reaalsus pole objektiivne, vaid on meie poolt konstrueeritud. On mitmeid reaalsusi, mitte üks. – Sotsiaalset reaalsust ei saa uurida nagu loodusteadustes – kuna inimesed annavad reaalsusele ise tähendusi ja need tähendused muutuvad ajas. Objektiivne uurimine ja mõõtmine võimatu – Teadlase eesmärk mõista toimijaid ja nende viise kuidas nad enda jaoks reaalust konstrueerivad ja seda interpreteerivad Uurimisparadigmad III • Realism – Sotsiaalne reaalsus on objektiivne ja meist lahus eksisteeriv – Ometi ei saa seda alati uurida loodusteaduslike meetoditega nagu positiivisid soovivad: liialt palju on varjatud ja mitte üheselt mõõdetavaid aspekte – Kõige olulisem on näha põhjuslikke seoseid ja paljastada varjatud mehhanisme, mis mingeid protsesse ja nähtusi mõjutavad
kujundamisel. · Ühtne osaleja ja 0-summa resultaat · Ratsionaalse valiku teooria · Osalejate rollid välispoliitika kujundamisel Välispoliitilisi otsuseid tegev bürokraatia (institutsioonid) Valitsus (poliitiline tasand), välisministeerium, kaitseministeerium, luure, parlament... · Liidrite roll välispoliitika kujundamisel 113. Tutvusta rahvusvahelise poliitika erinevaid toimijaid ja nende tähtsust. · Põhilised toimijad on riigid. · Teised toimijad on: a) Riikide moodustatud rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st esimese järgu toimijateks b) Muud rahvusvahelised ühendused c) Rahvusvahelised suurettevõtted (MNC-d) d) Vabaduse eest võitlevad rahvad, muud riigist mitte määratud inimeste rühmad ja
Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada moraalseks). Veendunud filosoofivihkaja võiks arutada nii: 1. Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on filosoof 3. järelikult, M.V. tuleks hävitada. Kui te sellist olukord ei sooviks, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2
o Rahvas annab sisendi hääle ja maksude kujul o tegevust juhivad avaliku eelarve kaudu parlament ja valitsus o valitsus- ja avaliku sektori asutused saavad kaduda vaid siis, kui kaob seaduslik vajadused selle funktsioonide järele o pakub avalikke teenuseid, ei teeni kasumit, sotsiaalsed väärtused Erasektoris aga tegutseb palju iseseisvaid toimijaid, kes omavahel võistlevad o Eratoimijad just ei tohi koonduda monopolideks o Toimub pidev vahetumine: ühed pankrotistuvad ja teisi tekib juurde o Teenib kasumit, majanduslik Avaliku sektori piiride paika panemine on maailmavaateline küsimus Ainult üks või teine pole enam populaarne- tuleb võtta mõlemast parim. Seetõttu segane piiri tõmmata. Õiglusik piir o Avalik-õiguslik vs eraõiguslik
Uued tüpoloogiad: Fookus: ümberjaotamiselt investeeringutele. A.Giddens- lääneriikide ümber vaatamine. Ian Gough (2004)- tüpoloogia laiendamine arengumaailmale: Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne? Mitme dimensioonilisus- oluline mitte niivõrd ulatus kuivõrd disain. Kvantitatiivsete mõõdikute apologeetika pole enam populaarne. Muutuste komplekssus, vastastikune seotus. Hybridization. Master variable problem (Pierson)- e. mida mõista HR muutuse all? Kuidas muutust operatsionaliseerida? Klassikaliselt võeti avalike heaolukulude % SKP-st, täna pole see enam adekvaatne (erasektori ja 3.sektori olulisus)
tõhusas koostöös. 24 Tugitelefon- et seada sisse üleriigiline (24/7) tasuta tugitelefon, et helistajaid konfidentsiaalselt või 3 Käesoleva artikli kohaselt rakendatavad meetmed kaasavad vajadusel kõiki asjassepuutuvaid toimijaid, nende anonüümsust nõuetekohaselt arvestades kõigi vägivalla vormide osas nõustada. nagu valitsusasutusi, üleriigilisi, piirkondlikke ja kohalikke parlamente ja ametiasutusi, riigi 25 Tugi seksuaalvägivalla ohvritele-et rajataks piisaval arvul sobivaid ning kergesti kättesaadavaid inimõigustega tegelevaid institutsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone
Preskriptivism seostub antirealismiga. Preskriptivismi olemus Harei järgi moraaliotsustused: 1. on ettekirjutavad otsustused 2. figureerivad loogilistes seostes 3. on universaliseeritavad. => Moraaliotsustused hõlmavad printsiipe, mis omakorda nõuab konflikti korral printsiipide kaalumist, et jõuda üleskaaluva printsiibini. Preskriptivismi kriitika 1. Preskriptivism on liiga lai lubab äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada normaalseks. 2. Preskriptivism lubab kõige labasemaid kaalutlusi pidada moraaliotsustesks. 3. Preskriptivism ei taba moraali mõtet laseb liiga paljul ebamoraalsel sündida. 4. Preskriptivismis pole mingeid loogilisi takistusi oma põhimõtete muutmisele vastavalt oma soovile. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) MacIntyre esitas universaalsele ja ideoloogiavabale eetikale tõsise väljakutse.
annaabi.ee 
