oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile, kus miilitsad võtsid paljud osalised kinni. Paljusi karistati koolist väljaviskamisega. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", see saadeti keskajalehtede toimetusele. Sellele 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest (J.Kaplinski, M.Lauristin, P.-E. Rummo). Nad üritasid kirjaga pöörata tähelepanu ühiskonda kuhjuvatele probleemidele nt: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Rahvahulgas leidus sellele suur poolehoid. Ka mujal maailmas hakati huvi tundma Eesti vastu. Edaspidi venestamispoliitika mõnevõrra pehmenes.
1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis Maria esimesed eestikeelsed värsid avaldamiseks kolmele toimetusele. Ajalehes ,,Postimees" ilmus 2.augustil 1904. aastal Maria Underi esimene trükitud luuletus ,,Kuidas juhtus ,,. 4.oktoobril 1905.aastal sündis Krutsonis Maria Underi teine tütar Helda . Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse " Siuru " . 1905.aastal kolis perekond Moskvast tagasi Tallinna. Algul üürisid nad korteri Allika tänaval, mis aga sai tulerooaks.1907.aastal kolis perekond Suure-Tartu maanteele. Estonia avamispeol kohtus Maria Under Artur Adsoniga
· õigeusu levitamine Venestamise aktiivsed läbiviijad · Venestamise eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882. aastal Tallinnas ajakirja ,,Valgus" · Venestamist asus toetama ka Ago Grenzstein-eesti rahva lähenemine venemaale. Tema ajakiri oli ,,Olevik", see rääkis kasudest, mis saab eestane venestudes. Sõdis laulupidude vastu ja oli tänulik Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise eest. Rahvustliku liikumise ärkvelhoidjad · Karl Albert Hermann- tema toimetusele jäi ,,Postimees"-ainus eesttikeelne leht.Kultuurilise edenemise õhtuamine. Suur tähtsus oli 1884. aastal Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine-sinna asus õppima palju eestlasi. · Villem Reimann-pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp §4-Majandust puudutavad probleemid Raudteede ehitamine · 1870
osata kumbagi keelt) 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused (Venestussurve teravdas ohutunnet , et rahvuskultuur on määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim 1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt "Avalik kiri Eesti NSVst". See adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Alla kirjutas sellele 40 Eesti teada tuntud vaimu- inimest. "40 kirja" tulemusel edaspidi venestuspoliitika Eesti NSVs pehmenes. 1983.aastal muudeti "Vabadusraadio" osakond iseseisvaks ja aasta pärast liideti "Vaba Euroopa"ga (RVE). Eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare jms sündmustest NSV Liidus ja Eesti NSVs.Välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSVs ja aitasid säilitada
mis pärit kaugest minevikust. Guatemala suurim siseveekogu Izabali järv on 48 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning seda ühendab Kariibi merega Dulce jõgi. Järve suurim sügavus on 18 meetrit. Joachim Rittstieg väidab, et radaripiltidelt võib selgelt näha kadunud linna varemeid. Ja mis veelgi huvitavam, ta on kindel, et teab kümnesentimeetrise täpsusega, kus asub kivist kirst maiade iidsete kuldplaatidega. Teadlase jutt tundus Saksa suurima ajalehele Bild toimetusele sedavõrd veenev, et Guatemalasse lähetati kuueliikmeline ekspeditsioon, keda juhib Joachim Rittstieg.. Kasutatud kirjandus · http://www.nordfort.ee/gold/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld · http://www.ohtuleht.ee/416856 · http://www.inca.ee/inca.php?id=126 · William Bramley ,,Eedeni Jumalad"
Nõnda oli nende luule vastasseisus elulähedusideaalidega. Arbujate vaadete ja loomingu ühendavad tunnused ei piiranud nende isikupära. Tegemist oli individuaalsete, mitmes suhtes erinevate, oma teed otsivate noorte autoritega. 3 Heiti Talvik Heiti Talvik(1904-1947) pühendus täiesti oma luuletajakutsumusele, niipea kui oli selles selgusele jõudnud. 1924. aasta oktoobris saatsi Heiti ,,Loomingu" toimetusele luuletuse kaaskirjaga, millest võis lugeda, et ta oli aasta tagasi alustanud teadlikult ja andunult luuletamist, ohverdades selle kõrval kõik muu. Samas kirjas väljendus küll ka enesekriitiline suhtumine saavutatusse. Need jooned- andumus ja enesekriitika- iseloomustavad Talviku kogu lühikeseks jäänud elu-ja loometeed. Küllaltki omapärasest haritlasperest pärit- isa arst, ema klaverikunstnik-, Pärnus ja Tartus elanud ning koolis
Ära avalda seda, kui see võib inimesi kahjustada. Loobu avaldamisest, kui üldsuse huvi seda ei nõua. See puudutab ka kuriteos kahtlustatuid ja süüdimõistetuid. • Kui nime ei mainita, siis hoidu muudest andmetest, mis võiksid aidata identifitseerida inimest. Ajakirjandus ja reklaam • Toimetuse materjali avaldamise eesmärgiks ei tohi olla reklaam ja materjali avaldamine ei tohi mõjuda reklaamina. • Tuleb keelduda kõigist toimetusele tehtavatest pakkumistest, mis sisaldavad tasuta või suure hinnasoodustusega reise, kingitusi jne. • Tarbijale suunatud lood nõuavad, et esitataks alati seda, kuidas toodete valik on tehtud ja kuidas neis testiti-võrreldi. • Hinda eelinfot ürituste kohta uudisväärtuse seisukohast. Kontrolli, kas nt mingi uue asutuse avamisel on uudislikku väärtust. • Ära nimeta asutuste nimesid, mis osalevad sponsoritena või organisaatoritena ürituste
raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilits kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgas leidis kiri laialdast poolehoidu
Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised
propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aata sügisel (paljud karistati koolis väljaheitmisega, kuna noored läksid protestimarsile). 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine 5
garanteeribki talle koha saksa ajalehes. Ent siiski tema tööaeg oli selle lehe juures ainult 10 poolteist kuud. ,,Postimehes " ilmub valik lühijutte ,,Jumala tahe" ning humoresk ,,Kosilane Rakverest". ,,Der rothe Muljki" soe vastuvõtt tiivustas Vildet oma teisi töid tõlkima. Ta tõlkis oma novelli ,,Rõugearmid" pealkirja ,,Blatternarbeni" all ja saatis selle 1889. aasta suvel Riia ajalehe ,,Zeitung für Statd und Land" toimetusele. Vilde saab koha selle lehe tometuses ning kolib Riiga. Ta kirjutas lehele teateid ja artikkleid eesti kultuurielust, luges korrektuuri ning võttis kuulutusi vastu. Riiast algab ka tema pikaajaline tutvus noore läti kirjaniku Rudolf Baumaniga, kelle novelle ta hiljem eesti keelde tõlgib. Äkitselt aga siirdub noorkirjanik koos oma noore kaasaga 1890. aastal Berliini, kus ta jätkab ajakirjandusliku tööga. Berliinis saab tema peamiseks produktsiooniks naljajutt ning avaldab palju humoreske
• Pakkuda autorile mitu võimalust muudatusteks. Nii saab autor ise valida sobivama, õppida kirjutamisvõimalusi. • Toimetaja peab oskama põhjendada oma muudatusteettepanekuid. • Meeskonnatöö on hea, kus toimetaja saab lugeda esimest varianti loost. Siis saab anda kohe soovitusi ja välditakse hiljem probleeme. • Autoril võiks olla aega ise parandusi teha ja et ta oleks toimetusele kättesaadav, kuni teksti tehakse. • Toimetaja peab olema ka õpetaja. Juhtida autorit vigu nägema ja õppima neist. Muudatused, mis ei nõua konsulteerimist autoriga • Uudise värskendamine ja kohalikustamine • Puuduva atributsiooni lisamine infole • Faktide lisamine, mis ei muuda uudise mõtet • Taustafaktide lidamine • Kuriteo ja majanduslugudest ebaeetilise info väljajätmine • Väikeste kärbete tegemine, et ruumi võita
Erinevates ajalehtedes avaldati miitingu kohta arvamust, enamustes neist üheülbaliselt miitingut mustavalt. Näiteks 24. oktoobril ilmus artikkel Töörahva Elus pealkirjaga ,,Huligaanitsemine mõisteti hukka". Toimunut nimetati huligaanseks väljaastumiseks rühma noorte poolt, valutati südant noorte kasvatustöö pärast ja otsiti toimunule põhjust tegevusetusest koolivälisel ajal. Muinsuskaitse Klubi, kelle liikmeid seostati teemaks oleva ,,huligaansusega", kirjutas kirja ajalehe toimetusele, milles väitis, et igasugused viited klubile seoses 21. oktoobri sündmustega on põhjendamatud ja desorienteerivad. Kiri avaldati samas numbris. Kohe eelnevalt kirjeldatud artikli all on murelik kiri Karin Ladvalt, jalatsivabriku tööliselt. Artikli all ,,Käisin ise, kutsumata" kirjeldab ta kalmistul toimunud labasusi ja haudade rüüstamist ning loodab, et esialgu furoori tekitanud sündmusi hakatakse hiljem siiski õigesti hindama. Samuti usub ta, et
baltisakslastel sündinud päevapress 1860 ilmuma hakanud "Revalsche Zeitung" kujunes kõige reformimeelsemaks baltisaksa väljaandeks kogu 19. sajandi vältel. Selle toimetajaks oli algul, kõige vabameelsemate aastate kestel, Friedrich Nikolai Russow (aastani 1863) ning selles lehes käsitleti talurahva- ja seisuste küsimusi aadli jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele. Tsensuur Tsensuur sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses Sajandivahetuse eel olid tsensoreiks Jüri Truusmann Tallinnas (kes tõkestas noore E. Vilde tee Postimehe toimetajaks saamisel T nimetas Vildet poolharitlaseks, toimetajatööks täiesti ebasobivaks, kes katsub eestlaste hulgas tekitada passiivset
mõunud eesti ajaloolise jutustuse tekkimiseks ja suunanud rahvaüestõsu ning vabadusvõtluse teemade käitlemisele. Väene eesti ajalooline kirjavara pidi olema tuttav ka noorele Bornhöele, -juhtides teda ajalooliste teoste jägimisele teistes keeltes ning kroonikate uurimisele. Tõnäliselt on Bornhöe teadvuse kujunemisele avaldanud suurt mõu Jakobsoni «Sakala», mis hakkas ilmuma 1878. a. Noormees kuulus «Sakala» innustunud lugejate hulka ja on 1879. a. saatnud ajalehe toimetusele ka oma kaastö od; temast kujunes rahvusliku liikumise demokraatliku suuna kindel poolehoidja. Julge väjaastumine balti 'feodaalide vastu, nende laialdaste eesõguste ja sellest tulenevate üiskondlike vä arnätuste terav kriitika, mõsnike ja talurahva lepitamatute vastuolude paljastamine, mida leiame «Sakala» veergudel, on saanud hiljem ilukirjandusliku väjenduse ka Bornhöe jutustuste lehekügedel. Bornhöe oli oma kaasa ja haritumaid eesti kirjamehi, üdse laia silmaringi ning
annaabi.ee 
