tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12. Teo täideviijaks loetakse isikut, kes paneb teo toime või kasutab selleks kedagi teist(neid võib olla mitu) 13. Osavõtjaks loetakse kihutajat, kes kallutab teist isikut teadlikult toime panema seaduse vastast tegu ja kaasaaitajat, kes tahtlikult osutab toimepanijale ainelist ja moraalset tuge ja abi. 14. Hädakaitse on tegu, millega tõrjutakse enese suunas toimuvat seaduse rikkumist. Hädakaitsega
Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 2.3. Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv seaduserikkumine (kuritegu), mille toimepanijaks on illegaalsete toimingute sooritamise eesmärgil organiseeritud grupi liikmed ehk kurjategijad. Organiseeritud kuritegevus võib olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis. 4 2.4. Ohvriteta kuriteod Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks
Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 4 0.3 Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv seaduserikkumine (kuritegu), mille toimepanijaks on illegaalsete toimingute sooritamise eesmärgil organiseeritud grupi liikmed ehk kurjategijad. Organiseeritud kuritegevus võib olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis. Organiseeritud kuritegevus on pikaajaline, teadlik ja tahtlik, omavaheliste ülesannete jaotusega tegevus, mis hõlmab kõiki üksikisikuid ja kuritegelikke gruppe (brigaade, grupeeringuid ja kuritegelikke ühendusi), mille tegevuse eesmärgiks on majanduslik
3. Kui tihti registreeritakse lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid Eestis? Autor püüab töö käigus leida vastuseid küsimustele, mis olid püstitatud. 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 3 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe Tartu Laste Tugikeskusse jõuab aastas umbes 30 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumit, nende hulgas paljud noorte omavalise seksuaalse väärkohtlemise juhtumid, pooltel juhtudel on toimepanijaks täiskasvanud inimene. 2008. aastal registreeriti kokku 368 seksuaalkuritegu, suurima osa moodustasid vägistamise, lapspornograafia valmistamise, sugulise kire rahuldamise (sh vägivaldse rahuldamise) ning seksuaalse ahvatlemisega seotud juhtumid. Viimastel aastatel on sagenenud küberruumi vahendusel toime pandud lapsohvritega seksuaalkuriteod. Varasemaga võrreldes oli 2008. a vähem konkreetselt lapspornograafia valmistamisega seotud juhtumeid, rohkem lapspornograafia
Eesti seaduse järgi kuritegu, kuiteo toimepanemise kohas on see tegu karistatav (või kui seal ei kehti ükski karistusõigus ) ning see on toime pandud Eesti kodaniku või juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli Eesti kodanik või ta sai selleks pärast teo toime panemist või selleks oli välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja välisriigile (§ 7 lg 1). Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eestit toime pandud kuriteo kohta, mille toimepanijaks on teenistuskohuseid täitev kaitseväelane. Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8
vanuses 3-7 eluaastat. Selles eas laps ei mõista veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima, nn vaikimislepingut sõlmima. Samuti loodab vääritikohtleja, et selles vanuses ei oska laps toimunut veel sõnaliselt kirjeldada. Kuna lastel on sageli fantaasiad segatud reaalsusega, on tõenäoline, et lapse juttu ei jääda uskuma, kui ta peakski juhtunust midagi rääkima. Väärkohtlemise toimepanijaks on kõige sagedamini kasuisa või isa, perekonna meestuttav, sugulane või naaber. Üks seksuaalse väärkohtlemise viise on intsest ehk verepilastus. Verepilastus on suguline kontakt isikute vahel, kes oma lähedaste sugulus- või peresidemete tõttu seda toime panna ei tohiks. Intsest võib esineda isa ja tütre, ema ja poja, õe ja venna, ema ja tütre ning isa ja poja vahel. Kõige sagedamini toimub see lapse kodus ning kõige levinumaks toimipanijaks on isa või kasuisa.
või eluaegne. Juriidilise isiku karistuseks on sundlõpetamine. Teise astme kuriteo eest ettenähtav karistus on alla viie aasta pikkune vangistus või rahaline karistus.12 Väärtegude ja kuritegude eristamine toimib süüteo eest ettenähtud karistuse liigi alusel. Kui süüteo eest on ettenähtud rahatrahv või arest, on tegemist väärteoga. Kui on ettenähtud vangistus või rahaline karistus, on tegemist kuriteoga. Nii füüsiline kui ka juriidiline isik saavad olla süüteo toimepanijaks. 4.2 Süüteo toimepanijate rollid Süüteo toimepanejate rollid jaotuvad täideviijaks ja osavõtjaks. Teo täideviija on vastavalt KarS paragrahv 21 lg 1 isik, kes sooritab süüteo ise või selleks teist isikut ära kasutades. KarS paragrahv 21 teine lõige sätestab, et kui teo panid toime mitu isikut 12 (RT I, 26.02.2014, 6) KarS §3 9 üksteisega kooskõlastatult, siis vastutab igaüks neist täideviijana
välismaalaste puhul. 2) kodakonduse ehk aktiivse isiku printsiip riik võib teostada kriminaaljurisdiktsiooni oma kodanike üle olenemata sellest, kas kuritegu on toime pandud kodu- või välismaal. 3) Passiivse isiku printsiip sellisel juhul riigid väidavad, et neil on kriminaaljurisdiktsioon nende kuridegude suhtes mis on suunatud nende kodanike vastu välismaan ning seda olenemata sellest, et kuriteo toimepanijaks on välismaalane. 8 4) Kaitse printsiip lubab riigil karistada nende tegude eest, mis on suunatud tema julgeoleku vastu ning seda olenemata vastava toimepanija kodakondsusest ja toimepanemise kohast. 5) Universaalsuse printsiip riigid omavad teatud kuritegude puhul jurisdiktsiooni, ilma et riigid omaksid seost kuritei toimepanemise koha, toimepanija või kannatanuga.
Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast. Igaüks, kes vastavalt KarS-ile on olukorras, mis näeb ette tegutsemiskohustuse on teo toimepanija. Mitteehtsate tegevusetusedeliktid on sellised, kus koosseis ei kirjelda tegevusetust tedu kui sellist. Siia kuuluvad kõik süüteod, mida on võimalik toime panna nii tegevuse kui tegevusetusega. Miiteehtne tegevusetusdelikt on alati materiaalne. Mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul ei ole teo toimepanijaks igaüks, kel on võimalus tagajärge ära hoida, sest õiguskord ei saa panna igaühele totaalset kohustust alati ära hoida mistahes kahjuliku tagajärje saabumine, kui see on vähegi tema võimuses. Seetõttu saavad mitteehtsate tegevusetusdeliktide eest vastutada ainult need isikud, kellel on õiguslik kohustus tagajärge ära hoida. Neid nimetatakse garantideks. 7.3. Garant Mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase
prostitutsioon jne) 5) Rahvatervisevastased süüteod (narko, haigused jne) 6) Varavastased süüteod (vargus, röövimine, kelmus, väljapressimine jne) 7) Intellektuaalse omandi vastased süüteod (autoriõiguse rikkumine, piraatlus jne) 8) Riigivastased süüteod (riigireetmine, salakuulamine jne) 9) Avaliku rahu vastased süüteod (maffia, looma julm kohtlemine, vormiriietuse rikkumine) 10) Ametialased süüteod (ametiisik on toimepanijaks, altkäemaks jne) 11) Õigusemõistmisevastased süüteod (vägivald korrakaitsja suhtes, kuriteo varjamine jne) 12) Avaliku usalduse vastased süüteod (dokumentide võltsimine jne) 13) Keskkonnavastased süüteod (tuleohu tekitamine, saastamine) 87 14) Majandusalased süüteod (rahapesu, salakaubavedu jne) 15) Üldohtlikud süüteod (lõhkematerjal, tulirelv jne)
rahasumma). Esimese astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta. Süüteo toimepanijaks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes lähtudes tema rollist süüteost osavõtul on kas täideviija või osavõtja. Süüteo toimepanija 1) Täideviija a. Vahetu täideviija (paneb teo ise toime) b. Vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades) c. Kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga) 2) Osavõtja a. Kihutaja (kallutab teise isiku õigusvastasele teole) b
materiaalne põhiseaduse printsiip. Piirang peab olema lisaks proportsionaalne, st. sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Praktiliselt on siiski raske ette kujutada juhtu, mil süütuse presumptsiooni riive oleks õigustatud.61 Levinuima arusaama kohaselt on süütuse presumptsioon vaid kitsa riigiametnike ringi vastu suunatud tõrjeõigus ehk õigus mitte lasta end süüteomenetlejail liiga kergekäeliselt tunnistada süüteo toimepanijaks ja et seega peaks süütuse presumptsioon tõrjuma otseselt vaid süütegude menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija
(kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sellesse kuulumine, omavoli, ebaseaduslik riigipiiri ületamine), avaliku korra vastased süüteod (avaliku korra rikkumine, looma julm kohtlemine jms), avaliku võimu teostamise vastased süüteod, nagu vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, ametliku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine, valeandmete esitamine, sünnist ja surmast teatamata jätmine. Ametialased süüteod on süüteod, mille toimepanijaks on ametiisik (ametiseisundi kuritarvitamine, võimuliialdus, altkäemaksu ja pistise võtmine) või mis on seotud ametiisikuga (altkäemaksu ja pistise andmine, nende vahendus). Õigusemõistmisevastased süüteod on eelkõige teod, mis takistavad õigusemõistmist (vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes, kuriteo varjamine, kuriteost mitteteatamine), isiku õiguste vastased süüteod
isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõude tagamisel tuleb arvestada selle nõude suurust. § 142. Vara arestimine (10) Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. RK 3-1-1-15-14 Nimetatud asjas on kaasaaitamisteo vahetuks toimepanijaks KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes peetud isikut, keda kahtlustatakse ka kuriteo enda toimepanemises. Nimelt on juriidilises mõttes tegu olukorraga, kus juriidilise isiku juhatuse liige andis juriidilise isiku esindajana sõiduki üle samale juriidilise isiku juhatuse liikmele (kaasaaitamistegu KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes), kes seda purjuspäi juhtima asus (kuritegu KarS § 424 tähenduses).
annaabi.ee 
