Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W. James) – milline on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Psühhoanalüütiline suund (nt S. Freud) – tekkeajaks oli 20. sajandi algus. Eriti ulatuslik oli huvi pärast Esimest maailmasõda
· Teda huvitas, kuidas funktsioneerib tavaelus hääl intellekt, eestvedamine ja isiksuse omadused. 42) Münstberg kui rakenduspsühholoogia rajaja. · Rakenduspsühholoogia propageerija · Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object · Oli alkoholi keelamise vastu · Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism.
· Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Selle
rahuldatud. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. tervete ja intelligentsete inimeste abielu, Woodsworth - dünaamiline psü, S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv, kui tekib vajadus. Thorndike - õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid. Galkins - isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. Hume, Titchener – “mina” pole võimalik vaadelda Calkins: inimene on teadlik minast, seega on “mina” olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Vaimuhaigused Pinel . Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris efektiivselt igasuguse karistuse või eksortsismi kasutamise vastu. Lisaks oli Pinel esimene, kes hakkas säilitama täpseid juhtumi anaüüse ja statistikat oma patsientide kohta,
Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine).
Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, ei soovitanud brut ülekuulamisvõtted kuna võisid kallutada tulemust, tema tööst sai hoogu valedetektori arendus. Tööstuspsüh.: personalivalik vs töö iseloom. Rakenduspsüh.:teadmised mida rakendada. Vs Freud Alateadvust pole. (alateavust ei saa uurida kuna seda ei ole.) Calkins - Hugo õpilane? isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. kuna Harwardis naised ei õppinud. Titchener "mina" pole võimalik vaadelda, inimene on teadlik minast, seega on "mina" olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Granville Stanley Hall - Darwini teooria arendaja, organiseerija rekapitulatsiooniteooria - evolutsiooni astmed - indiviid läbib oma elujooksul kõik arenguetapid sarnaselt kogu inimrassile(alguses kiire ja siis aeglasemad). Hariduspsühholoogia arendaja, Pedagoog. I psy phd.
• Protseduurid: võtmesõnad, esinemissagedus • Interpreteerimine: mida sagedus tähendab? • Meediaanalüüs NÕUDED • Dokumentide usaldusväärsus (statistika?) • Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand) • Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik
dünaamikat juhtivaid mentaalseid seaduspärasusi, oluline oli tahte kontseptsioon. W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid
tähelepanu. • Loov süntees – Tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud. • “Völkerpsychologie” – kõrgemaid vaimseid protsesse, mis peegelduvad kultuurinähtustes saab uurida ainult läbi ajaloolise analüüsi ja kultuurinähtuste vaatlemise. 10-köiteline teos “Völkerpsychologie” – grupi/kultuuripsühholoogia. Edward Bradford Titchener (1867-1927) • Strukturalismi esindaja. • Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine
tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused:
tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus – teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused:
maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu.
· Spekulatiivne <-> empiiriline · Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid, teaduskraadid,osakonnnad,ajakirjad,kongressid Strukturalism (Wundt,Titchener): Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine Funktsionalism (James,Dewey): Psüühika funktsioonide uurimine psüühiliste protsesside kaudu,selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor ................................................................................................................................
psühholoogialaboratooriumi avamist Wilhelm Wundti poolt Leipzigi Ülikoolis 1879. aastal. Käesolev kursus käsitleb ainult teaduslikku psühholoogiat ja selle rakendusi igapäevaelus. Psühholoogia ajaloolised koolkonnad Strukturalism (teadvuse struktuuri analüütiline uurimine), meetodiks introspektsioon (enese teadvuse analüüs). Põhiküsimus: Millistest koostisosadest või elementidest psüühika koosneb? E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks. Funktsionalism (teadvuse ja muude psüühiliste nähtuste arenemise ja toimimise otstarbe uurimine inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika
annaabi.ee 
