Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et inimesed pingutavad ja annavad endast kõik, et võita ja tuua kuulsust nii endale kui ka riigile, mida nad esindavad. Kindlasti üks pluss tippspordi juures see, et sind toetavad sponsorid ning juhendavad oma ala spetsialistid. Tippspordi juures on ahvatlev ka see, et saab reisida sponsorite kulul. Ma olen arvamusel, et tippspordiga tegelemiseks peab inimesel olema tõsine huvi ja soov, mitte ainult huvi raha ja materiaalse kasu vastu. Maailmas on inimesi, kes tegelevad spordiga pere üleval pidadamiseks ja, kes võib-olla muud ei oskagi teha. Mina arvan, et kui tegeleda spordiga, siis tuleks sellest mõnu tunda ja teha seda rõõmu ja huviga. Iga aasta toimuvad mitmed meistrivõistlused erinevatel aladel ja võitjad teenivad sellega suuri summasid. Üks huvitavamaid ning tuntumaid alasid minu jaoks, on
Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased. Uurijad võrdlesid noorte toitumisharjumusi. 250 neist tegelesid aktiivselt harrastusspordiga 1,465 tippspordiga ja 858 ei tegele üldse spordiga. Täideti toitumisharjumuste kohta küsimustik: Tüdrukud,kes tegelesid harrastusspordiga sõid palju sagedamini hommikusööki, suupisteid ja õhtusööki kui need, kes tegelesid meeskonnaspordiga või üldse mitte spordiga. Spordiga kaasatud tüdrukud tarbivad rohkem kaltsiumit, kui mitte- sportlased. Küsimustiku järgi võis märkida,et paljud tüdrukud võiksid vältida kaltsiumi puudust, kui neile igaleühele serveerida kaltsiumirikkaid piimatooteid!
ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma ning Eesti ei erine teistest. Ehtne näide dopingu kahtlusalusest on Andrus Veerpalu
arvamust. Meie omavaheline läbisaamine on seitsmeaastase koostöö jooksul üha paranenud," selgitab Leena. ,,Anna on üks parimatest kingitustest, mille saatus on mulle andnud. Kui ta poleks omal ajal Allar Levandiga abiellunud, ei oleks praegu iluuisutaja Jelena Glebovat." Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult sportlased, seal on loodud kõik tingimused hariduse saamiseks ning tippspordiga tegelemiseks. ,,Kolme aasta jooksul nägi minu päev välja umbes selline: hommikul kolm tundi koolis, päevane trenn, uuesti kolmeks tunniks kooli, õhtune trenn. Selline päevakava mulle meeldis ja sobis. Olen alati hea meelega koolis käinud, sest mul oli seal palju sõpru, seltskond oli hea ja pealegi andis Audentes mulle häid teadmisi," tunnistab Leena. Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. ,,Olen alati mõelnud, et
tõsta motivatsiooni ja mõtteselgust, tasakaalustada veresuhkrutaset ja langetada kehakaalu. Samuti on olemas toidud, mis annavad energiat ja tervendavad ning ka toidud, mis põhjustavad haigusi. Mina arvan, et ma olen terve keha ja vaimuga inimene. Oma liigse aktiivsuse tõttu on mul üsna raske tunnis 45 minutit paigal püsida. Ma tegelen ka palju spordiga, tänu millele hoian end vormis. Kuna ma ei tegele tippspordiga, siis ei saa ma öelda, et olen visuaalselt mingisuguseid erinevusi enda juures näinud, kuid tervis on küll parem ning kõike head on ka näha minu vaimses pooles. Tänu minu liikuvale eluviisile nii sise- kui ka välitingimustes, olen oma keha karastanud mitmel moel. Võimalik, et ma haigestun erinevatesse haigustesse vähem just selle pärast, et ma ei istu lihtsalt toas. Samuti on pärast igat kehalist treeningut ka minu mõtlemine selgem. Kõik selle
Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest. 3 Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult sportlased, seal on loodud kõik tingimused hariduse saamiseks ning tippspordiga tegelemiseks. Kolme aasta jooksul nägi Jelena päev välja umbes selline: hommikul kolm tundi koolis, päevane trenn, uuesti kolmeks tunniks kooli, õhtune trenn. Selline päevakava talle meeldis ja sobis. Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. Ta on alati mõelnud, et läheb õppima riiete disaineriks, kuid järele mõeldes sai aru, et Giorgio Armanit temast ei saa. Jelena on oma otsusega väga rahul, sest koreograafia
Ka minu isa ei oma kõrgharidust, ning on täiesti nullist oma firma püsti pannud, kuid nüüd vanemas eas kahetseb, et peale sõjaväge edasi õppima ei läinud, sest kunagi ei tea, mis elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma
proovilepanek ning eneseteostuse üks vorme. Tippsport on asi, mis ei ole tavalisele inimesele kättesaadav ning milleni jõuavad väga vähesed treenides inimvõimete piiril. Ühegi sportlase elu ei koosne kunagi ainult võitudest. Tippsport on kui soolane ja magustoit koos ühel taldrikul, kus soolast toitu ehk valu on rohkem ja magusat võlu vähem. Inimesed söövad vähemalt õhtusöögiks alati magusat ja soolast, üks ei ole kunagi teiseta. Nii on ka tippspordiga, võlu ja valu käivad alati käsikäes, igal inimesel erinevas vahekorras.
Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ... Ning on harrastusi, mis teevad rõõmu lugematutele inimestele, kuid millest ilmselt kunagi tule olümpiaala näiteks kepikõnd. Reakreatiivsed uuendused aga pea olema seotud ei paljude harrastajate ega ka tippspordiga. Näitena toob Kaarel Zilmer välja erinevad vabaõhumängud, mida pakuvad näiteks turismitalud või seiklusspordikoolitajad isetehtud tasakaalurajad, nöörisikutamismängud ja ämbritassimised ... Pakuvad võimalust olla värskes õhus, tunda rõõmu liikumisest ja mängulisusest, on jõukohased kõigile, andes seega iseenesega rahuloluimpulsi, arendavad koordinatsiooni ja nutikust. Mida veel ühelt tervislikult puhkepäevalt tahta? Kui videosse võtta ja pärast analüüsida,
"Kaija pingetaluvus oli suur." Kaija Parve on seitsmekordne maailmameister ning kaks korda jäänud ka maailmameistrivõistlustel teiseks, millega loetakse teda 20. sajandi parimaks naislaskesuusatajaks. Kõik oma tiitlid on ta võitnud suusatades Visu suuskadel, mis olid tol ajal tehtud juba plastikust. Mõne ilmaga libisesid nood väga hästi, näiteks jäisel lumel, värske lume ja plusskraadidega oli küll libisemisega raskusi. Ometi tegi eestlanna vaevalt 24-aastasena tippspordiga lõpu. Põhjusteks olid kahest tütrest vanema sünd ja alast tüdinemine, kuna pikapeale asendus lust ükskõiksusega, kuna laskesuusatamine oli sekundaarne spordiala. 1990. aastal sai Kaija Parvest Kaija Helinurm. Peale abiellumise on ta ka ilmale toonud tütred Hanna-Maarja ja Ulla-Maariti. Ta on töötanud Töötukassas ja praegu osaleb Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse töös. ,,Väga suurt rõõmu hooaeg
kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest. Oma tuntuse on ta saavutanud tänu väga edukale esinemisele välismaal, rääkimata kohalikset võistlustest. Läbi aegade Eesti üks edukaim profirattur. On olnud palju teleekraanil, ajalehtedes ja muial. Kindlasti suureks eeskujuks kõigile rattasõpradele. Eelmisel aastal tegi Kirsipuu aga tippspordiga lõpparve. 15 Maailma tuntuimaks rattaürituseks peetakse Tour de France'i ja seda lausa 95% vastanutest. Teist vastusevarianti ei esinenudki, vaid mõned tühjad lahtrid. Sellel legendaarsel võistlusel on ka Kirsipuu saavutanud 4 etapivõitu. Väga palju meedias kajastatud ning võib olla sellepärast kõigile teada. Kuulsaima profijalgratturi nimetamise kohapealt oli selgelt ristatav generatsiooni vahe.
lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud sportlasekarjäärist loobumata üle elada hulgaliselt ebaõnne (näiteks alusetu dopingu- süüdistus) ja pärast paariaastast pausi (emaks saamist) taas tippspordiga jätkata. Töö kirjutamisel kasutan eelkõige raamatuid, mis on seotud Kristina sportlasekarjääriga ja puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises
alguses (st kohad 13-14). Samas oli Eesti üks kümnest riigist, kes tagas endale tänu headele tulemustele koha Noorte Taliolümpiamängudel. Samuti on tegi Eesti naiskond läinud aasta EM'il väga tugeva tulemuse, millega oldi väga lähedal Euroopa 10 parima sekka tõusmisel. Kokkuvõtvalt ütleks ma, et arvestades selle ala vanust Eestis on tase hea. 6. Kui palju inimesi ligikaudselt tegeleb Eestis tippspordiga (suurtel võistlustel näiteks Eurooopa Meistrivõitslustel käies)? Kas neid inimesi just tippsportlasteks saab nimetada, aga tiitlivõistlustel osaleb igal hooajal ~20 inimest. Erinevatel aastetel on koondiste liikmed erinevad ning trendiks on aina enam see, et koondistes on vaid sporti väga tõsiselt võtvad mängijad. 7. Palju on neid kes tegelevad vaid harrastustasemel (esiliiga)? Eesti Curlingu Liidul on ligikaudu 50 litsenseeritud mängijat. Paraku on see
Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva raskejõustiklastele ja kulturistidele. *** Heraklese seostamisel tippspordiga on tõsi taga. Kuigi olümpiamängude sünniloost pajatavad mitmed erinevad müüdid, olid paljud kreeklased veendunud, et olümpiamängudele pani aluse Teebas ilmavalgust näinud ning Argolises üles kasvanud Herakles. Te ju teate, head lugejad, et Olümpose mägi asub Põhja-Kreekas, kuid Olümpia asula paiknes sealt väga kaugel Peloponnesose poolsaare läänekaldal. Pole teada, millal Olümpias esimesed mängud aset leidsid, aga on kindel, et loetlema hakati olümpiamänge alates 776
oskustele ja enda võimalusest saavutada võistlustel kõrgeid tulemusi. Kui nad lõpetavad keskkooli või ülikooli, siis on nad seotud oma tulevast elu mõjutavate ootuste ja lootustega. Tööle asudes ei olnud neil enam piisavalt aega treeninguteks ja spordiga tegelemiseks kõrgeimal tasemel ning nad kasutavad olemas olevat raha oma elu alustamiseks ja neil ei ole sissetulek piisav selleks, et maksta tippspordiga seotud kulusid. Pealegi, spordi treeningprogrammid ei olnud piisavalt kättesaadavad või oli organiseeritud nii paindumatult, et treening ei olnud sobiv nende uue täiskasvanu elustiiliga. Tippspordiga lõpetanuna, otsisid nad uusi võimalusi kehalise aktiivsusega tegelemiseks või kontakte spordistruktuurides osalemiseks. Tippspordis osalemine oli vältimatu, vajalik ja tavaliselt kasulik noore täiskasvanu elus. Uuringud
ning kasutavad ratsutamist vaba aja mõnusaks veetmiseks. Üks treener leidis et: „Põhieesmärk on sportlik tegevus ja mõnus vaba aja veetmine toredate inimeste ja hobuste seltsis.“ 18 4 vastanut toovad välja, et kuigi harrastajad ei treeni ega pürgi tippspordi võistlustele, on nad sihikindlad enda treeningutes. Tsiteerides ühte lauset vastanutest: „Harrastussportlane on sportlane, kelle eesmärgiks ei ole tegeleda tippspordiga, kuid siiski tahab intensiivselt töötada ja vaeva näha selle nimel, et oma tasemel olla parimatest parim.“ Ühe vastaja meelest oli harrastajale keeruline mõistet anda. Ta leidis, et Eesti ratsasport on „alles lapsekingades“ võrreldes muu maailmaga, eriti Kesk-Euroopaga. Mujal maailmas peetakse elukutseliseks ratsutajaks inimest, kes treenib vähemalt 8-10 hobust päevas ja teenib ka elatist antud alaga. Antud juhul on Eestis väga vähe selliseid
4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreteeritakse sageli sooritushirmu mär- gina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. Seega võib füsioloogiline erutus viia ene- setõhususe vähenemiseni. Kui aga seda seisundit tõlgendada keha valmisoleku märgi- na, valmisolekuna optimaalseks soorituseks, võib enesetõhusus tõusta. SISEMISE JA VÄLISE MOTIVATSIOONI TEOORIAD Inimeste kehaliselt aktiivse eluhoiaku kujundamise, aga ka tippspordiga tegelemi- Sisemine se juures on kasutusel mõisted "sisemine motivatsioon" ja "väline motivatsioon". motivatsioon on oma olemuselt Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/ sarnane sõltuvus- tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. seisundiga, kus
annaabi.ee 
