Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi 8. Äristrateegia fookus on ... a. Olemasoleva turuosa säilitamisel b
d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi Strateegiline juhtimine – EKSAM 8
valekäitumine närvisüsteemis. Depressioon poliitikas Poliitikas kohtame me depressiooni igal sammul. Suurem osa mineviku ja oleviku tipp- poliitikutest on mõnel ajahetkel kogenud kliinilist depressiooni(depressioon, mida liigitatakse tegelikult haiguse alla ja mis vajab professionaalset sekkumist) Nagu öeldud sai, on kliinilist depressiooni kogenud väga suur osa poliitikutest ja ka näiteks muidu tippjuhte. Siinkohal väike loend nendest tipp-poliitikutest(juhtidest). USA Mereväe staabiülem Frank Brooda, kes kannatas maniakaal-depressiivse depressiooni all ja mis lõppes Brooda enesetapuga. Järgmiseks kuulsaks depressiooni all vaevlejaks on Ameerika Ühendriikide üks kuulsamaid presidente Abraham Lincoln. See on üldse üks raskemaid dokumenteeritud depressioone üleüldse. Varem arvati, et Lincolni depressiooni taga oli tema väga karmi käega naine,
kompetentsuse pideva suurendamise teel. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n. d.). Liidri mõju on organisatsioonis siiski küllalt suur. Liider on rohkem emotsionaalne arusaam. Juht aga ametlik arusaam (Alas 1999). Eestis ja veel pea kolmekümnes maailma riigis viidi läbi uuring, kus intervjueeriti tippjuhte ja kelle lähedasemad kaastöötajad täitsid nende kohta küsimustikud. Uuringu tulemused näitasid, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana (Alas 2008, 120). Eesti juhi olemus on enesekindel, kes usub oma alluvatesse. Juhi põhifunktiooniks peetakse administratiivsete funktsioonide täitmist. 2.1 Positiivne dikteerija Uuringust selgus, et eestis on peamiselt 4 juhitüüpi. Kõige rohkem esinenud juhitüüpi võib nimetada positiivseks dikteerijaks
arvestab nende tulemusi organisatsiooni sisemise korralduse parandamisel. Rutiinsematest tööülesannetest on tema õlul personaliarvestus ja aruandlus, mis hõlmab töötajate andmebaasi täiendamist ning aruannete koostamist raamatupidamisele ja juhtkonnale. Lisaks on personalijuht ka nõustaja, kes võrdse partnerina konsulteerib ja koolitab personalitöö küsimustes organisatsiooni keskastme- ja tippjuhte. Millised on töötingimused? Personalitöötajad töötavad enamasti puhastes ja mugavates bürooruumides. Nende 40-tunnine töönädal kestab esmaspäevast reedeni. Õige töökorralduse puhul tekib harva vajadus teha ületunde. Töö on peamiselt istuva loomuga. Palju on paberi- ja arvutitööd, mida hõlbustavad tarkvaraprogrammid (nt töötajate arvestuse programm koos andmebaasiga). Personalijuht peab loomulikult olema kursis ka oma kabinetist väljaspool toimuvaga. Aeg-ajalt
sotsialismi ehitamise. Seoses sellega purunesid ka eestlaste ootused. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides
situatsioonist, kus tegutsetakse.(Leimann 2003:255) Juhi erinevad rollid 6 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES Strateegiliseks juhtimiseks nimetatakse laiahaardelist protsessi, mille eesmärk on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine. Strateegilises juhtimises jagatakse juhtide rollid nelja gruppi. Eraldi vaadatakse tippjuhte, konkreetse äriüksuse juhte, funktsionaalsete valdkondade ja allüksuste juhte. Ettevõtte tippjuhid vastutavad otsuste eest, mis mõjutavad kogu ettevõtet ja tema äriüksuste kogumit. Konkreetse äriüksuse juhid vastutavad majandustulemuste eest ja neile on delegeeritud selle äriüksuse strateegia väljatöötamine ning elluviimine. Seda on nimetatud ka strateegilise tulemusüksuse tasandiks. Funktsionaalsete valdkondade (nt
nõustuda ja juht võib kaotada oma positiivse imidzhi töötajate seas. Tabel 1. Juhi edu jaoks olulised faktorid Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 13/19 8. Meeskonna juhtimine Edukaid tippjuhte iseloomustab kindlasti koperatiivne juhtimisstiil. Ainult sellisel juhul on tagatud, et meeskonnas tekkib konstruktiivne tööõhkkond ja meeskond oleks rohkem kui lihtsalt tema liikmete summa s.t. liikmete koostööst tekiks sünenergiaefekt. Skeem 5. Rollid meeskonnas. (riigikantselei.ee 10.02.2008) 9. Vastanditega toimetulek Edukas juht peab arendama endas vastandlikke iseloomuomadusi, et vastata töötajate erinevatele nõudmistele
Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi
,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke
tarbijad on haritumad ja kaubavalikust paremini informeeritud ning esitavad seetõttu suuremaid nõudmisi teenindamisele ja nõuannetele; nad tahavad saada ehtsaid kaupu ning on oma ostukäitumises tihti tujukad ja äraarvamatud. Kaua aega eksisteerinud 14 keskmine tarbija on kadumas, sest tarbija on iseseisvunud (Siimon 2009: 113). Jack Welch, üks tuntumaid USA tippjuhte, on kuulus oma väitega, et „Äris on kolm põhinäitajat - klientide rahulolu, töötajate rahulolu ja rahavoog - ning just selles järjekorras“. Hiljemalt märkis Welch, et ta oli kaks esimest näitajat valesti järjestanud - töötajad peaks olema esikohal. Sellega tunnistas ta, et lõppkokkuvõttes sõltub kõik töötajatest: nende võimetest, motiveeritusest, loovusest, organiseerimisvõimest ja juhiomadustest. Mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muutub
plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontrollimehhanismi ei ole. Riigikontroll on üks struktuur, aga selle käed nii pikad ei ole. Nõukogude aeg oli eraettevõttes kvaliteedikontroll (tehnilise kontrolli osakond e TKO), mida väga kardeti, isegi rohkem kui tippjuhte. Sest praagi korral tuli parandada toode oma kulude ja kirjadega. Aga sel juhul jäi kontroll hiljaks, sest toode oli juba valmis (nt king). Ja siis väideti et eraettevõtte puhul piisab sellest, et turg paneb paika head ja halvad ettevõtted. See tähendab, et turg praagib välja halva kvaliteediga toodangu ja see ettevõtte läheb pankroti. Aga see tähendab, et tooraine olimõttetult kulutatud. Ja sellest ületootmist tuli majanduskriis.
Eelnevad tegevused toimivad sageli kombineeritult. Monitooring on pidev ning toimib igapäevaste tegevusprotsesside kaudu. Võidakse kasutada näiteks juhtkonnale esitatavaid perioodilise tegevuse ülevaateid. Ühekordsete hindamiste ulatus sõltub oluliselt riskide hindamisest ja igapäevase monitooringu tõhususest. Kui avastatakse olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis, siis tuleb sellest koheselt informeerida pädeve taseme juhte, tõsistest puudustest aga tippjuhte. Sisekontrolli süsteemi monitooringul on oluline koht siseaudiitoril. Siseaudit on oluline osa sisekontrollist ja see süsteem ei saa eksisteerida eraldi asutuse üldeesmärkidest. Organisatsiooni sisekontrolli süsteemi hindamisel tuleb koguda piisavalt infot olemasoleva olukorra ja tegevuste kohta Hindamise peamiseks aluseks on COSO mudel. Kogutud info alusel saab otsustada, milliseid kontrolle on rakendatud ja kavandatud, kas need on küllaldased, tuleb muuta või rakendada uusi.
alluvate arvamused võivad (ja tavaliselt ongi) kallutatud ühte suunda, aga selline nö. mitmest küljest hindamine tagab tulemuse suurema objektiivsuse. Huvitav on ka kõrvutada selliselt saadud keskmisi tulemusi juhi enda hinnangutega. Tavaliselt kaustatakse seda meetodit küsimustikuga uuringus. Meetodi puuduseks on see, et Eesti väikestes ettevõtetes on selline hindamine raskendatud (tippjuhte pole nii mitmeid, alluvaid vähem väikesed osakonnad), Ideaalina mille poole püüelda on meetod siiski oluline ja kui seda ei suudeta uuringus järgida, siis tuleb seda arvestada tulemuste tõlgendamisel. Esmalt hinnati uuringu käigus juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus,
kohustuseks riigile müügi normid madala hinna eest. Lisaks 80 kolhoosile asutati 90 sovhoosi (Riiklik ettevõte). Repressioonid: Teostas esialgu Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD/SARK). SARK hakkas tegelema politseiga. Tema kõrvale loodi NKGB/RJRK (Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat). SARK ja RJRK juhiks sai põrandaalune kommunist- Boriss Kumm. Venemaalt toodi sisse inimesi, kes hakkasid juhtima RJRK'd. 1941. aastaks oli kadunud rohkem kui 1000 inimest. Esimestena represseeriti Eesti tippjuhte, küüdati kindral J. Laidoner koos abikaasaga ja K. Päts. Hiljem arreteeriti ükskõik, mis süüdistuse alustel: kunagine osalus vabadussõjas, kuulumine Isamaa liitu, Kaitseliitu kuulumine, kuulumine Eesti aegsesse erakonda. Samuti rakendati pealekaebamissüsteemi. 1941 aasta: SaksaNõukogude sõja puhkemine: 22. juunil 1941. aastal puhkenud sõda andis Eestis märku kõigepealt mere- ja õhusõja näol. Saksa allveelaevad uputasid tulelaeva
Kuna KK-s tekkis ühisrinne Trotski vastu, siis tema järgnev kriitika oli suunatud põhikirja vastaste triumviraadi vastu. 1924 möödus avaliku poliitilise võitluse õhkkonnas, sellele lisas veelgi hoogu juurde Lenini surm 22.jaan 1924, mis jättis vabaks nii valitsusjuhi kui parteiliidri koha. Leninist oli maha jäänud tema pol testament, kiri kongressile. Oli adresseeritud tulevasele, tema surma järgsele I parteikongressile, seal oli iseloomustanud kõiki partei tippjuhte, oli teinud seda puht negativistlikus mõttes. Kõigi tippjuhtide puhul oli välja toonud hulgaliselt negatiivseid iseloomuomadusi. Samas jäid süüdistused ebamääraseks. Ainus, keda Lenin soovitas vabastada, oli Stalin, kes ei sobivat peasekretäriks. Varem olid olnud heades suhetes, kuid suhted olid märkimisväärselt halvenenud. Stalin olevat liialt jõhker, ebaviisakas ja ainuvõimule kalduv, samas ei olnud juhtnööre selleks, kes
annaabi.ee 
