ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga).
Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku, seintes meelerakke Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2 meelerakkudes tekib erutus 3 erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4 Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
Poolringkanalid, poolringkanalite ampullid - registreerivad nurkkiirenduse Horisontaalne Tagumine Ülemine Talitlus: 1. keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2. meelerakkudes tekib erutus 3. erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4. Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid - kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi,
Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt saadud informatsiooni alusel. Liikumise lõppedes esineb vastassuunaline lühiajaline postrotatoorne nüstagm. Nüstagmi suund määratakse silmamunade kiire liigutuse järgi. 11. Haistmismeel. Haistmismeele sensorid- haistmisrakud- paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on 40...100
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega. on liigutusvilumuste ja kõne aluseks). Reflektoorseid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31,
Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 112: galaktikatest on 23 pilti, udukogudest aga 30,
Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
