Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju.
loomisel pöörati küllaldast tähelepanu päritavatele vigadele, puudustele ja haigustele. Seetõttu on niisugused haiguslikud nähud, nagu pätk, mõigasluu, jänesekand, kõrivilistlus jt muutunud haruldasteks. Ka südame ja kroonilisi kopsuhaigusi esineb vähe (kui need ei ole tingitud halbadest pidamistingimustest). Vana-tori hobuse viljakus on hea. Tänapäevaseid andmeid ei ole, või need ei ole usaldusväärsed, sest noori märasid on vähe paaritatud ja samas on püütud tiinestada suurel hulgal vanu märasid, kes ei ole tiinestunud. 3 Kasutatud kirjandus: http://www.vana-torihobune.ee/ 4
Kõhuseina-ja lihaste rebend6 Mära kõhuseina ja lihaste rebendi korral tekib kõhu alla turse, märal on tugevad valud, udarasse ilmub tavaliselt veri. Nad ei taha liikuda, süüa, maha heita. On suur lootus, et sünnib õigeaegne varss. Probleemi parandamiseks pannakse kõhule pehmendusega tugiside, manustatakse antibiootikumidega. Sünnitusabi toimub püstises seisundis. Mära võib hiljem vajada songaoperatsiooni ning teda ei saa enam kunagi tiinestada, kuid tal on võimalus jätkata oma normaalset elu. Page 7 Kasutatud kirjandus · http://tohver-veterinary.com/minu%20artiklid/Enamlevinud%20probleemid %20vastsyndinutel.pdf · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1880/hooldus.zip · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1880/poegimine_parandused- 2.zip/poegimisaegsed_ja_poegimisjrgsed_mra_gnekoloogilised_haigused.html Page 8
kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks. *Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil.
Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on
Mitmesugused variandid lihaveisekasvatuse alustamiseks 1. Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine. Kasvatada üles käestjootmismeetodil, nuumata nad 14...18 kuu vanuseks ning seejärel turustada. Järgmisel aastal alustada otsast peale samamoodi. 2. Osta poolveresed lehmvasikad või lehmikud, need sobivas vanuses paaritada lihatõugu pulliga või seemendada ning seejärel saadud pulljärglased kasvatada üles, nuumata ja turustada, lehmikud tiinestada. 3. Kui ei ole lüpsilehmi, siis osta neid ja paaritada lihatõugu pulliga, saadud lehmjärglased aretada edasi lihatõugu pulliga, pulljärglased turustada. 4. Osta puhtatõulised lihatõugu lehmikud ning noorpull ja alustada kas puhtatõuliste veiste edasiaretamist või nende ristamist mõne teise tõuga lihatootmise eesmärgil. 5. Eespooltoodud variantide põhjal mitmesugused kombinatsioonid, nagu osa karja aretamine puhtatõulisena, osa lihatootmisena jne. 27
mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval.
Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. 13 Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstliku seemenduse korral saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säilitatakse kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temperatuuril -196˚C
munarakud liiguvad munajuhadesse tertsiaalfolliikulite asemele tekivad kollakehad (LH mõjul) kollakehad hakkavad tootma progestreooni, mis pidurdab uute folliikulite valmimist ja reguleerib emaka arenemist loote kasvuks vajalikus suunas kui vabanevad munarakud jäävad viljastamata, taandarenevad kollakehad tsükli lõpuks ja progesterooni tootmine lõppeb. AINULT ÖSTRUMI FAASIS (inna faasis) - TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni) Kollakehad munasarjades kasvavad ja toodavad progesterooni Väheneb östrogeenide eritumine Emakas on tiinestuseks ette valmistatud Välised innatunnused vähehaaval kaovad Emisel kaob paigalseisurefleks Emist seemendada enam ei saa DIÖSTRUM Kollakehade inkretoorne talitlus on kõrgpunktis. Kui emis ei tiinestunud, algab prostaglandiini (emakas produtseeritav hormoon) mõjul kollakehade taandareng
Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada
Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete spekter. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab peaaegu kõigil põllumajandusloomadel pooleaastaselt (hobusel 2. eluaastal). Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15..
hooldajad; Tööjõukulu väiksem (üks inimene tuleb toime 100 ja enam loomaga); Ei ole vajalik kapitaalsete lautade olemasolu; Kasvatatakse sageli lemmikloomadena Viisid lihaveisekasvatuse alustamiseks Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine, nende kasvatamine14...18 kuu vanuseks ja seejärel turustamine; Osta poolveresed lehmvasikad või lehmikud, need sobivas paaritada lihatõugu pulliga, saadud lehmjärglased aretada edasi lihatõugu pulliga, pulljärglased turustada, lehmikud tiinestada; Osta lihatõugu lehmikud ning noorpull ja alustada kas puhtatõuliste veiste edasiaretamist või nende ristamist mõne teise tõuga lihatootmise eesmärgil; Osa karja aretamine puhtatõulisena, osa lihatootmisena Kuidas saada enam tulu? Õppida tundma lihaveiste eluprotsesse ja reageerida kohe, kui milleski tekib vastuolusid; Kasutada karjas ainult heade tõuomadustega puhtatõulist sugupulli; Suveperioodil peab loomadele olema piisavalt karjamaasööta; Talveks
Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEMENDAMISE VANUS eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööpäevane massiiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g.
annaabi.ee 
