1.vaatus Vestmanil oli enda näituse paviljon. Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja sügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja Sanderkoostööl sai raamat lõpuks valmis. Selle raamatu pealkirjaks sai ,,Pisuhänd?. Raamat sai sellsie nime kuna Sander ütles sõna tulihänd ja see meeldis Piibelehele ja ta muutis seda nats ja saigi ..Pisuhända? nime. See raamat rääkis relasest elust mis neid ümbritses. Sander tahtis akateemiale meeldida. Laura ja Piibeleht olid üksteisega tuttavad. Piibelehele meeldisid väga päevalille seemned ja ta sõi neid pidevalt.
Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre Tiidule naiseks annaks. Nad leppisid kokku , et Tiit peab ära ostma krundi mida Vana Vestman tahtis , et see kindlasti nende perre jääks ja kui Tiit selle ära ostab , siis on ta nõus oma tütre tallle andma, et maa nende perre jääks. Krunt osteti Vestmani enda rahade eest, ja nende plaan õnnestuski , Vana Vestman palust Tiidult , et too võtku tema teine tütar omale naiseks ja pakkus tõõd pere firmas , aga Tiit pühendas hoopis oma aja raamatute kirjutamisele. Tegelased: · Sander Ludvig- Petis kirjanik, kes tegelt oli hariduselt insener ja, et ültsuse tähele panud võita varastas teiste kirjanike luuletusi , millega ta võitis Matilde südame ja hiljem lasi veel Tiidul enda nimel raamatu kirjutada , millega ta võitis kirjandus seltsi auhinna.
Siis pani ta oma punased õunad korvi ja läks Kuningakoja ette neid müüma. Ning üks kuninglik teener ostis need ära. Ta läks Kuningakoja eest minema ning läks poodi ja ostis endale habeme. Ta moondas ennast ära ja võttis trahteri peale korteri ning nimetas ennast võõramaa targaks. Järgmisel päeval teadis kogu linn Kuningakoja haigusest. Ükski linna tohter seda haigust ravida ei osanud. Siis küsiti Tiidult, et ehk tema kui võõramaa tark oskab seda haigust ravida. Ta läks Kuningakotta ning nimetas seda haigust kalkunitõveks. Ta oli varem valmis pannud peenestatud pähklid klaaspurki. Ta andis igale ühele sellest noaotsa täie ning käskis neil minna pimedasse tuppa ja magama jääda. Ta palus kuningalt selle eest vaid nii palju raha, et saaks endale kodumaale mõisa osta. Kuningas, aga maksis talle selle eest kolmekordselt. Ta läkski kodumaale tagasi ja ostis endale mõisa
kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole. Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult. Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda kogunemispaika viib, siis keelitab ta teda talusse tagasi tulema ja talu üle võtma. Kuid Noor-Andres ei taha. Ta räägib, et isa pole siin õnnelikuks saanud ja avaldas enne veel soovi, et kui saaks läheks Vana-Andres isatallu tagasi. Vana-Andrest hirmutab see. Ta on talu üles ehitanud selleks, et lapsed selle üle võtaks, kuid need põgenevad ära. Kodus loeb ta jälle piiblit ja nutab omaette.
kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist. Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba Andreselt, kes ei teadnud kas lubada Indrekut linna,kirjutaja juurde ja küsis nõu Hundipalu Tiidult ja lõpuks otsustas lubada. XXXVIII Ants hakkas Vargamäel tööle, kuna Inderk läks kirjutaja juurde ja tööjõudu oli vähe. Tõrvaküla Mätliku Eedi leeris koos noore Andresega olid võrdsed vastased, kaklesid ning Andrese abiga lõpetas Eedi leerikooli pärast mitmeaastast istumajäämist seal. Noor Andres oli väga tugev, sebis Kassiaru Maaliga, kes ei tahtnud temaga olla, kuid lõpuks hakkas talle Andres meeldima. Vana
Esimene vaatlus: Vestmanil oli enda näituse paviljon. Vestman oli insener. Linna oli tööstuse lainel. Sandaer ise oli luuletaja. Matilde ja teised plaanisid linna kolida. Sandril oli vaja süsügiseks raamat valmis saada, aga samas ei olnud ta selles kindel et see valmis saab. Rääkitakse sellest kui Laruta linnas käis. Sander ja Piibeleht käisid koos koolis. Piibeleht käis Venemaal kubernerina tööl. Sanderil oli anine Matilde. Sander palus Tiidult abi raamatu kirjutamise kohta. Tiidu ja Sanderkoostööl sai raamat lõpuks valmis. Selle raamatu pealkirjaks sai ,,Pisuhänd". Raamat sai sellsie nime kuna Sander ütles sõna tulihänd ja see meeldis Piibelehele ja ta muutis seda nats ja saigi ..Pisuhända" nime. See raamat rääkis relasest elust mis neid ümbritses. Sander tahtis akateemiale meeldida. Laura ja Piibeleht olid üksteisega tuttavad. Piibelehele meeldisid väga päevalille seemned ja ta sõi neid pidevalt
Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
Kaks esimest aastat köstri juures koolis käies oli Indrek vana lese kirikumehe juures korteris. Neil oli tütar Milli, kes oli päris preili. Indrek sai temaga sõbraks. Teise kooliaasta kevadel, kui Andres läks poega köstri juurest koju tooma, ütles köster Andresele, et ta paneks poisi linna kooli. Kui kord vallakirjutaja endale abilist otsis, siis soovits köster Indrekut. Indrek läks mõneks päevaks sinna proovile. Siis läks Andres Hundipalu Tiidult nõu küsima ja see arvas ka, et Indrek tuleb kirjutaja juurde tööle lubada. Rukkilõikuse ajal sai vana Andres teada, et Indrek plaanib kirjutaja juurest ära linna õppima minna. Mari on Indrekuga ühel nõul. Ühel pühapäeval ütles Indrek seda otse Andresele, et tema läheb nüüd ära linna. Andresele ei meeldinud see, et Indrek temalt luba ei küsinud vaid teatas, et ta nüüd läheb. Aga Indrekul ei ole veel õppimiseks raha ja ta palub seda Andrese käest laenuks
Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
tahab eesti jumala vastu minna. Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ...peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga härra Maurus on juba vana... ent nüüd on Maurus koolis ainuke õpetaja, kes reaktsioonilise tsaaripoliitika eest ägedalt seisab ning ateiste ja sotsialiste oma koolist välja kihutab. Üksikute episoodidega ulatub II osa sündmustik ka Vargamäele, kus saavad uut kinnitust Indreku moraalne puhtus, ausus ja tõearmastus. Oma ristiisalt Hundipalu Tiidult saab noormees selge ideelise orientiiri: ... peab teadust taga nõudma ja mitte usku, sest teadus on sõjariistaks mehe käes, kui tal õige eesti meel. Tõe ja õiguse II osas täheldatakse pikki monolooge ja arutlusi, mis väljendavad inimeste kirglikku püüdlemist selguse poole murrangulistel ajajärkudel. Sõnaohtrust on kirjanik pidanud tunnuslikuks nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas
" Kahjuks taipas Indrek neid ,,poolidiiga asju" väga tumedalt ja ebamääraselt, kuigi ajas juba aastatega kahekümne ligi. Ainult ühte pidi ta imestama: Hundipalu Tiit rääkis samust asjust ja nimedest, millest ta linnaski oli kuulnud direktori, mõne õpetaja või üliõpilase suust, olgu omavahelistel mõtteavaldustel või kuski seltsis kõneõhtul. Tänini polnud Indrek seda kuigi tähtsaks pidanud, oli seda kõike lasknud ühest kõrvast sisse, teisest välja, aga kuuldes nüüd ka Tiidult sedasama, tuli ta otsusele, et asi peab olema tähtsam kui tema tänini arvanud. ,,Virulasel" oli omal ajal nagu seda moodi jutu mõnu nagu Jakobsoni ,,Sakalal", aga selle panid nad varssi tuksu, sõid ta ära," seletas Tiit ristipojale edasi. ,,,,Valgusel" olid küll head jutud, sest nii head ja pikad pole kellegi jutud olnd, kui olid ,,Valgusel", aga tema poolidiiga asjad olid läbi ja läbi s.... Saksad ostsid ta ära, nii et läks teine vene poole üle, ei armastand enam oma eesti rahvast
annaabi.ee 
