AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C . Aatomituum koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest . Elektronide arv ergastamata aatomis on võrdne prootonite arvuga , prootoni laeng võrdne elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Vä...
Aatomimudelid Aatom Üliväike, neutraalne aineosake Aatom koosneb Prootonid Elektronkate Neutronid Elektronkihid Tuum Elekrtonid Prooton Positiivne tuumaosake Mass 1 Laeng +1 Neutron Laenguta tuumaosake Mass 1 Laeng 0 Thomsoni aatomimudel Thomsoni aatomimudel "Rosinakukkel" Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 108 cm . Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis Rutherfordi aatomimudel Rutherford kujutas aatomi puhul ette midagi sarnast päikesesüsteemiga: keskel on positiivse laenguga tuum (nn. Päike) ja selle ümber tiirlevad erinevatel
energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine levimine ruumis. Elektromagnetlainete põhiliigid pikilaine nt. heli, ristlaine nt. valgus. Vahelduvvoolu
püstitas sejärel esimese aatomi mudeli. Mudel on illustreeritud järgmisel joonisel. Thomsoni aatomimudel käsitleb aatomid kui positiivset keskkonda, kus sees asuvad elektronid. Ta kirjeldades seda kui “pudingut rosinatega”, kus aatom ise on mingit sorti positiivselt laetud "puding", mille sees “hõljuvad” ringi negatiivselt laetud "rosinad". Tänapäeval on teada, et elektroni mass on melektron = 9,109 ⋅ 10-31kg. Järgmine samm aatomimudeli arengus astuti Thomsoni tudengi, Ernest Rutherfordi poolt. Rutherford lükkas "rosinapudingu" mudeli ümber, avastades aastal 1909, et enamus aatomi massist asub aatomi keskele, väga pisikeses piirkonnas (võrreldes aatomi enda suurusega) Teda auhinnati Nobeli preemiaga (1906) tunnustades tema teoreetilisi ja eksperimentaalseid uuringuid, mis on seotud gaaside elektrijuhtimisega. Ta pakkus välja, et aatom on kerakujuline osake, milles on kogu mass ja vaheldumisi paiknevad prootonid ühtlaselt
Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m
Aatomi ehitus · Sten · 9kl *Üliväike aineosake *Neutraalne *Aatom Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad *Thomsoni aatomimudel Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel *Bohri aatomimudel
▲♦❡♥❣ ✶✶ ❆❛t♦♠✐✲ ❥❛ t✉✉♠❛❢üüs✐❦❛ ❚❡❡♠❛❞✿ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛✳ ❑✈❛♥t♠❡❤❛❛♥✐❦❛ ♣õ❤✐✐❞❡❡❞✳ ❚✉✉♠❛❢üüs✐❦❛✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✽✶✕✽✷✱ ✶✵✷✕✶✶✸✱ ✶✶✽✕✶✷✹✳ ❆❛t♦♠✐❢üüs✐❦❛ ❚❤♦♠s♦♥✐ ❛❛t♦♠✐♠✉❞❡❧✿ ❦✉♥❛ ❛❛t♦♠ ♦♥ t❡r✈✐❦✉♥❛ ♥❡✉tr❛❛❧♥❡✱ s✐✐s ♥❡❣❛t✐✐✈s❡ ❧❛❡♥❣✉❣❛ ♦s❛❦❡✲ s❡❞ ♦♥ ♣♦s✐t✐✐✈s❡❧t ❧❛❡t✉❞ ♣✐❧✈❡ s❡❡s❀ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ü♠❜r✐ts❡❜ ❡❧❡❦tr♦♥❡✱ ♥❛❣✉ ♣✉❞✐♥❣ r♦s✐♥❛✐❞✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡✳ ❘✉t❤❡r❢♦r❞ ✒♣♦♠♠✐t❛s✏ õ❤✉❦❡st ❦✉❧❧❛st ❧❡❤t❡ α✲♦s❛❦❡st❡❣❛ ❥❛ ❥ä❧❣✐s ♥❡♥❞❡ ❦õr✈❛❧❡❦❛❧❞✉♠✐st✳ ❊♥❛♠✐❦ ❧ä❦s ♦ts❡ ❧ä❜✐✱ ✈ä✐❦❡ ♦s❛ ♣õr❦✉s t❛❣❛s✐✳ ❏är❡❧❞✉s ❘✉t❤❡r❢♦r❞✐ ❦❛ts❡st✿ ❛❛t♦♠✐s ♦❧❡✈ ♣♦s✐t✐✐✈♥❡ ❧❛❡♥❣ ♦♥ ❦♦♦♥❞✉♥✉❞ ✈ä✐❦❡s❡ss❡ r✉✉♠✐♦ss❛ ✲ t✉✉♠❛✳ ❙❡❧❧❡st ❥är❡❧❞✉s ❛❛t♦✲ ♠✐ ♣❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✿ ❦❡s❦❡❧ ♦♥ ♠❛ss✐✐✈♥❡ t✉✉♠✱ s❡❧❧❡ ü♠❜❡r t✐✐r❧❡✈❛❞ r✐♥❣✐❦✉❥✉❧✐st❡❧ ♦r❜✐✐t✐❞❡❧ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ P❧❛♥❡t❛❛r♠✉❞❡❧✐s ♣❡✐t✉✈ ✈❛st✉♦❧✉✿ ❼ Ü♠❜❡r t✉✉♠❛ t✐✐r❧❡✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♥✐❞ ❧✐✐❣✉✈❛❞ ❦✐✐r❡♥❞✉s❡❣❛ ✭❦❡s❦tõ♠❜❡ ❦✐✐r❡♥❞✉s✮✳ ❼ ❑✐...
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist.
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel. 3)kiirguse postulaat – üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. Aatom kiirgab kvandi, ...
on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. c)Võnkeringis muundub kondensaatori elektrivälja energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. d)Võnkering on süsteem, mis tekitab muutuva voolu, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem 11. Selgita Thomsoni valemi (kus kasutame, seal olevaid suurused, ühikuid). Thomsoni valem- võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Võimaldab arvutada perioodi või sagedust. 12. Mida nimetame elektromagnetlaineks? * Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE NR.4 1. Thomsoni aatomimudel J.Thomson 1897a avastas elektroni. Positiivne laeng laias ruumipiirkonnas. Negatiivne laeng seal vahel. Mudel esitati 1904 ning nimetus oli Rosinapuding. 2. Rutherfordi aatomimudel: eesmärk uurida Thomsoni aatomimudel õigsust. Katse kirjeldus: selleks ta pommitas kuldlehte alfaosakestega (He aatomi tuumad, +laenguga). Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4
19.saj John Dalton avaldas 1808 raamatu "A New System of Chemical Philosophy", milles ta esitas hüpoteesi, et igale keemilisele elemendile vastab jagamatu osake (aatom). Eri elementide aatomid erinevad massi poolest. Ühe elemendi aatomid on ühesuguse suuruse ja massiga. Eri keemilistes ainetes on aatomid omavahel ühendatud; keemiliste reaktsioonide käigus muutub selle ühenduse viis. Keemilised protsessid ei saa aatomeid tekitada ega purustada. Thomsoni aatomimudel Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Sellist käsitlust võeti kui ,,rosinapuding". Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli 1911
Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga .Õnnestus kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused.Rutherfordi aatomi mudel , Thomsoni aatomi ideed arendas edasi, tema kiire populaarsuse põhjuseks on sarnasus Päikesesüsteemiga
Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi...
aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust. 6) AhelreaktsioonProtsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. 2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel. Thomsoni aatomimudel: · Negatiivselt laetud osakesed, positiivsed osakesed tiirlevad nende ümber. · Tuum puudub. · Selle mudeli järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivse ja negatiivse laenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Planetaarne aatomimudel: · Elektronkihiga kaetud aatom, kus tiirlevad elektronid. · Tuum olemas. Laetud positiivselt · Aatomi sisemus on ebaühtlane
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse o...
Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni ka...
Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni ka...
AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford.
Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. 3. Thomsoni valem: Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sageduse ja perioodi seos: Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f = ; T = , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). T f 4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks
teaduslikele töödele. Tema avaldatud tööde hulka kuuluvad ka populaarne raamat ,,Atom ja lähitulevikus", avaldati 1955. aastal ning ,,Inspiration of Science" avaldatud 1962. aastal. Tema teised teosed: Atom (1930, 6. ed. 1962), Laine mehaanika vabad elektronid (1930), Teooria ja praktika Electron Difraktsioon (1939), Inspiration of Science (1961), JJ Thomson ja Cavendish Laboratory oma päev (1965). George Paget Thomsoni tuntud auhinnad: Howard N. Potts medal (1932), Hughesi medali (Londoni Kuninglik Selts, 1939), Faraday medali (Elektriinseneride Instituut, 1960) ja juba mainitud Nobeli füüsikapreemia (1937). Kuuskümmend üks Nobeli preemia laureaadid on Chicago ülikooli üliõpilased, õppejõud või teadlased. Abikaasa Kathleen Adam Smith suri 1941. aastal. 3 George Paget Thomson suri 10
1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast nin...
Millega kaasneb magnetväli? Kui paigaloleva elektrilaengu ümber on elektriväli, siis liikuvate laengutega st. elektrivooluga kaasneb magnetväli. Millise kujuga on magnetväli sirgjuhtme puhul?Kruvi reegel. Sirgvoolu puhul on magnetvälja jõujooned ringidena ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse Kruvi reegliga: kui kruvi liikumise suund ühtib voolu suunaga juhtmes, siis kruvi pea pöörlemise suund näitab jõujoonte suunda. Milline on pooli magnetväli? Solenoidi e pooli magnetvälja jõujooned on suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Mida määrab Ampere'i seadus? See määrab jõu, mis vooluga juhtmele magnetväljas mõjub. F=BJlsinα. Kuidas määratakse jõu suund? Vasaku käe reegliga: Kui vasak käsi on asetatud selliselt, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis pöial näitab mõjuva jõu suunda. Mis on elektromagnetvõnkumine? Elektri- ja magnetvälja perioodiline muutumine. Millest koosne...
Vahelduvvool on vool, mille tugevus pinge ajas perioodiliselt muutuvad. Saab kirjeldada siinus/koosinus funktsiooni abil. I-Io sin wt, W=2IIf. I-voolu tugevus (A), Io- vooluamplituut(A), t-aeg, w- ringsagedus(rad/s), f-sagedus(H2). Sagedus näitab mitu rõnget tehakse minutis. U=Uo sin wt. U- pinge(V) Uo pingeamplituut(V). ...
muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse
1)Mis on elektromagnetvõnkumised(EMV)?- ...elektri või magnetvälja perioodilised muutused (st laengu, voolutugevuse või pinge perioodilised muutused). 2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus ...
Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orb...
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1) Aatom on väike osake, mille hulgast kõik asjad maailmas koosnevad. Nimi on seetõttu, et see tuleb Kreeka keelest ning tähendab jagunematut, mis tähendab seda, et aatomit enam väiksemaks osaks jaotada ei saa. 2) Thomsoni aatomimudel - ruumlaeng võrdne ja vastasmärgiline elektroni omale. Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust
välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t
1)Milles seisneb fotoefekt? (väline ja sisemine fotoefekt?) Sisemine fotoefekt esineb pooljuhtides,see tähendab,et valguse mõjul tekib juurde vabu elektrone. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja,neid nim fotoelektronideks. 2)Mis on footon? Ühte valguse portsjonit nimetatakse footoniks. Footoni suurus on määratud tema energiaga E=hf (e-energia f- valguse sagedus h-planci konst.) 3)Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. 1897 aastal avasta Thomson elektronide olemasolu Positiivse laengu sees paiknevad mingit viisi elektronid. Aatomi läbimõõdu suuruspaik on 10 astmel -10m Positiivne laeng on jagunenud ühtaselt kogu ruumala peal. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit (mudeli puudused ka). Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille
TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodüna...
1. J. Thomsoni- loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Tema mudeli järgi ei saa seletada miks aatomid kiirgavad. Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sag...
looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt orbiidil teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei o...
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). · Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on
Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. 1.etapp :Laeme kondensaatori. 2etapp Kuna kondensaatoril on läbi pooli otseühenduses(lühises) siis ta hakkab kohe tühjenema 3.etapp: Kuna poolil suur indektiivsus ning läbiv vool järjest väheneb siis tekib poolis eneseinduksiooni vool, mille suund vastupidine teda tekitavale voolule 4.etapp: eneseinduktsiooni voolu abil laetakse kondensaator uuesti aga nõõd vastupidiselt ja kõik hakkab korduma Thomsoni valem T= 2L*C T- võnkumise periood, L-induktiivsus C-mahtuvus. . Vahelduvvooluks - el.voolu kus pinge ja voolutugevus võnguvad ajas perioodiliselt. U=U *cos(2ft) u-pinge hetk väärtus Um- pinge max m väärtus f-sagedus t-aeg; i=I *cos(2ft) i-voolutugevuse hetk väärtus Im- voolutugevuse max väärtus. m Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50
Kvardid Neutronid laenguta Prootonid positiivsed Tuum positiivne Elektornid negatiivsed Aatom laenguta. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, millele on kõik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud omadused. Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele iseloomulikud omadused. 1.2 Aatomimudeli kujunemine 1. Thomsoni aatomimudel 1897. a avastas Thomson laenguga osakese elektroni. Tema mudeli kohaselt oli aatom positiivne laenguga kera, millesse oli pikitud negatiivse laenguga elektronid. (Rosinakukkli mudel). 2. Rutherford Rutheford pärineb soti väljarändajate perekonnast Uus-Meremaalt. Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa kui Ameerikas, uurides peamiselt radioaktiivsust. 1911 avastas Rutherford aatomituuma. Tema saavutuseks on ka tehisliku tuumareaktisooni esilekutsumine.
Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on"Palve", ,,ellerhein", ja ,, Su priimuse nad olid matnud", ,,kevade noorus" jne.
Rosina kukli mudel. Aatom koosneb elektronidest ja prootonitest, mis on jaotunud mööda aatomit laiali II Rutherford Kuldlehekatse - Rutherford pommitas kulla-aatomeid alfaosakestega(suure massiga heeliumi aatomi tuum, + laenguga). Suurem enamus läbis kuldlehte ilma takistusteta. Mõned üksikud põrkusid tagasi. Järeldus : 1) Aatom koosneb enamasti tühjusest 2) Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale! Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2
katoliku usku iirlane ja kes sama kuu alguses sünnitas Capone'ile esimese lapse nimega, Albert Capone valitses suurt osa allilmast, ta sissetulek aastas oli ligikaudu 100 miljonit dollarit. Seda raha sai ta baare, kasiinosid, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid kontrollides. 20. septembril 1926 sõi Capone hotelli restoranis. Kümnest autost koosnev kolonn, Thomsoni automaatidega ja pumppüssidega varustatud gängsterid hävitasid peaaegu täielikult esimese korruse restorani. Capone'i ihukaitsja Frankie Rio, tõmbas Ali põrandale pärast esimese lasu kuulmist. 14. veebruaril 1929 olid Kaks Capone'i meest riietunud politseinikeks ning nad sisenesid garaaži. Morani jõugu liikmed pidasid seda politsei reidiks, seepärast visati oma relvad maha ning panid käed seinale
Kunileid oli üks esimese üldlaulupeo juhtidest. A.E. Thomson sündis 1845 ja suri 1917, laialdaste huvidega helilooja, muusika, matemaatika, ühiskonnategevus, oli pedagoog ja valga seminari lõpetaja. Ta ei jäänud eestisse, läks venemaale paremaid elu ja töö tingimusi otsima, tutvus A.Rubinsteiniga ja läks tema juurde koduõpetajaks, õpetas lastele muusikat ja kõike muud. Läbikäimine kuusa muusikaga mõjutas Thomsoni muusikat. Thomson hakkas kasutama oma koorilauludes rahvamuusikat. Thomsonil on veel kaks kulsat lugu, mis on ,,kannel" ja ,, Pulmalaul" . F.A. Saebelmann oli Kunileiu noorem vend, sünid aastal 1851 ja suri 1911. Venna eeskujul sai ka temast muusik, aga ta jõudiskahet varasemast mehet kõige kauem, peterburi konservatooriumis 1 aasta klaverit, siis õpingud katkesid. Töötas paistu kihelkonnaa, esines tsellistina, klaveri mängijana, orkestri juhina. Tuntuim laul on ,,Kaunimad laulud"
· naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast · vana eesti keelt enam ei ole · vemmalvärsi, paroodia kujul Rahvatantsud · Liigutused sarnanevad tööle · maagilise tähendusega tantsud tehti loomi järgi · Voore, Söör, Rühma, Paaris, Soolotants · Kihnu ratas, Mustjala pulmarong, Muhu kõverik, Labajala valss Aleksander Eduard Thomson - mitmel suvel käis ta siin rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70- st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. "Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt
Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus on mulin. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal. Aatomi ehitus Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Aatomi tuum on positiivse laenguga. Jseph John Thomson oli inglise üüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Thomsoni eksperiment. Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone Planetaarne ehk nukleaarne aatomimudel. Bohri kvantpostulaadid: 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2
,,Maailma loomise" aluseks on piibli legend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist. See toimus 7 päevaga. 1. osas on muusika, mis kujutab eluta loodust. 2. osas kujutab loomi ja linde. 3. osas tuleb juba inimene. Peategelane on jutlustaja, kes räägib elust, mis laulus toimub. Teised 2 solisti on Aadam ja Eeva. Koor väljendab maailma suhtumist peategelastesse. Põhiteema: looduse ja elu ülistamine. ,,Aastaajad" on valminud Thomsoni samanimelise novelli alusel. 4-osaline teos kevad, suvi, sügis, talv. Vaatluse all on lihtrahva või talupoegade tegevus aastaringselt ja suhe loodusega. Koosneb lüürilistest stseenidest. 3 tegelast kujutavad igapäevaelu. Koor väljendab ühiskonna suhet peategelastesse. 5. Instrumentaalmuusika. Instrumentaalkontserdid- tropmetikontserdid. Tsaikovski ütles Haydni kohta, et kui ei oleks olnud Haydnit, poleks olnud ka Mozarti ega Beethovenit
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsev...
4)Oratooriumid tuntumad on "Maailma loomine" ja "Aastaajad", mis koosnevad lüürilistest stseenidest, mis kujutavad loodust ning inimese suhet sellega. "Maailma Loomise" aluseks on piiblilegend, mis kujutab kolmes osas maailma loomist, mis toimus 7 päevaga. I osas on elutu looduse kujutamine, II osas loomad ja linnud ning III osas ka inimene. Põhiteema on looduse ja elu ülistamine. "Aastaajad" on Thomsoni novelli alusel. Vaatluse all on talupoegade tegevus aastaringselt, 4- osaline. Kolm tegelast annavad ülevaate, koor väljendab ühiskonna suhet tegelastesse. Selles on siiraid looduskirjeldusi ning talupojastseenides on tuntavad rahvamuusika intonatsioonid, mis viitavad sajandilõpu folkloorikiindumusele. 5)Instrumentaalmuusika tuntumaks on saanud trompeti- ja klaverikontserdid. Tsaikovski on öelnud Haydni kohta, et poleks olnud Haydni, poleks järgnenud Mozarti ja Beethovenit
1V 1 s 1Wb 1H = = elektromotoorjõu 1 V. 1A 1A . 2. Võnkering Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. 3. Võnkeringi ülesanded. Sageduse ja perioodi seos. Thomsoni valem T = 2 L C T-periood( s-sekund) L-induktiivsus(H-henri) C-mahtuvus(F-farad) f-sagedus(Hz-herts) Sageduse ja perioodi vaheline seos : f=1 :T ; T=1:f, kus Ton periood(s) ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega
Termodünaamika 2. seadus Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. Termodünaamika seadusi ei saa tõestada, nad on inimkonna kogemuste üldistused. Termodünaamika teisel seadusel on palju omavahel ühtivaid sõnastusi. Kõik nad aga käsitlevad looduslike protsesside mittepööratuvust. Protsesside mittepööratuvust tõestavad ka kõigi loogilisemad näited. On ju teada, et õun kukkub puult maha, mitte vastupidi ning kui avada õhupalli kinnisidumiseks kasutatud nöör, jookseb õhupall tühjaks. Kunagi aga ei täida õhk õhupalli iseenesest. Kui tuua veidi keerukamaid näiteid, siis kõik teavad ju, et korrapäratus tekib iseenesest, kord aga ei teki. Igapäevasest elust on ju näha, et toad vajavad koristamist ka siis, kui keegi neid pole kasutanud. Kunagi ei leia ka aset protsessid, kus õhupall iseenesest täituks, tuba läheks korda vms. Seejuures pole ükski neist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
