vaguviburvetikad (Dinoflagellata). Rohevetika-tüüpi plastiidid on Chlorarachniophyceae (Rhizaria) ja Euglenida (Excavata) esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (Chromalveolata hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz et al., 2004). Vaguviburvetikate (Dinoflagellata) seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist). Eukarüootide mitmekesisus Järgnevalt on toodud eukarüootide suurrühmad e. "riigid" (Simpson & Roger, 2004), mis hõlmavad enam-vähem kogu eukarüootse mitmekesisuse. Rühma järgi sulgudes on pandud esimeste fossiilide vanused (miljonites aastates, Ma), kes on identifitseeritavad antud rühma liikmena (Javaux et al., 2003). · Excavata · Rhizaria · Kromalveolaadid (eriviburvetikad: 1000 Ma)
• Lüsiin(Lys) luustiku jaoks ja osaleb antikehade tekkel, kaitsevalk • Fenüülalamiin(Phe) 6. Kirjelda valkude struktuuri • Esmane ehk primaarstruktuur aminohappeline järjestus • Sekundaarstruktuur aminohappe ahela keerumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur • Tertsiaarstruktuur aminohappe ahela edasisel kokkukeerdumisel tekkiv, keraja kujuga • Kvaternaarstruktuur kaks või rohkem tertsiaarset kokku liitmisel 7. Mis on ensüüm, tema ülesanne? Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 8. Valkude ülesandedl • Ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust • Ehitus kuuluvad paljude rakuosade koostisesse • Transport aitavad ainetel liikuda • Retseptorid vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahelt
pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri; Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks. Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed struktuurid 19.21 Selgitada valkude denaturatsiooni; Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel. See on pöörduv või pöördumatu protsess 19.22 Kirjeldada süsivesikute moodustumist;
Perme(a?)biliseerimine on rakumembraani muutmine läbilaskvamaks, et värvid ja antikehad pääseksid rakku sisse. Värvimine on raku värvi muutmine, et rakku oleks võimalik kergemini mikroskoobis tuvastada. Eri rakuosi on võimalik erinevalt värvida ja nii saame eristada rakuosi kergemini. a. Mis on erinevus formaldehüüd- ja alkohoolsete fiksaatorite vahel? Tänu oma hüdrofiilsele OH rühmale, alkoholid katkestavad vesiniksidemeid ja hävitavad valkude tertsiaarset struktuuri denatureerides ja sadestades neid. Etanooli molekuli hüdrofoobne osa võib aga ka lipiididega seostuda, tõmmates neid raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja. Alkoholi sarnaselt detergentidel on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. c
suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Valkude puhul võib eristada primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Need struktuurid on fikseeritud nõrkade vastasmõjude ja keemiliste sidemetega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mis võib põhjustada valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone, väljasadestamist, väljasoolastamist, üld- ja erireaktsioone. 1.1.1 Biureediraktsioon
peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi ehk toimub kondensatsioonireaktsioon. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20, mida nimetatakse ka proteogeenseteks aminohapeteks. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- ja teisi derivaate. Valkude puhul võib eristada primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Need struktuurid on fikseeritud nõrkade vastasmõjude ja keemiliste sidemetega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mille juures võib näha valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone, väljasadestamist, väljasoolastamist, üld- ja erireaktsioone. 1.1.1 Biureediraktsioon
ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Aminohape sisaldab samas molekulis nii aluselist (-NH2) kui ka happelist (-COOH) rühma ja võib seega vastavalt olukorrale käituda happe või alusena. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin. H2NCH2COOH. Vesilahuses esinevad aminohapped sageli tsvitterioonina. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. erinevad vaid R osas? 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatiooniprodukti nim peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet CO-NH-. Valgud on erinevate looduslike a- aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest.
c) Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro d) Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp, Glu Valgud täidavad erinevaid funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad valkude primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarset struktuuri. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist kirjeldatakse kvaternaarse struktuuri abil. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus muutuvad
44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatsiooniprodukti nimetatakse peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet -CO-NH-. Looduslikud aminohapped H2N-C(R)H-COOH erinevad vaid asendusrühma R osas. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Valgud on erinevate looduslike -aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid. 20 aminohappest võib moodustada miljardeid erinevaid valke. Inimorganismis on neid tuhandeid ja igaühel on oma kindel funktsioon. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne
oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid. 4) Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni. Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH
RNA osaleb päriliku info realiseerimises valkude biosünteesis. 13. DNA: ehitus, funktsioon. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest (A - adeniin; G - guaniin; C - tsütosiin; T - tümiin) ja fosforhappejääkidest koosnev kahe komplementaarse ahelaga polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. Samuti eristatakse primaarset, sekunaarset ja tertsiaarset struktuuri. DNA asub tuumas ja mitokondrites. Põhifunktsioon tuuma DNA-l: geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar-DNA-dele" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). Põhifunktsioon mitokondri DNA-l: geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, klassifikatsioon, funktsioonid. (Lk. 118) (Esüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed bioaktiivsed ühendid
• Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga, 3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest. Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist
renniin ja HIV-1 proteaas - Proteolüütilised ensüümid, mida leidub nii loomades, seentes kui kõrgemates taimedes - Kõik sisaldavad kahte Asp jääki aktiivtsentris - Aktiivsed happelises (vahel neutraalses) keskkonnas - Lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse jäägi vahelt - Kaks Asp jääki töötavad koos üldiste hape-alus katatalüsaatoritena - Enamik aspartaat-proteaase omavad tertsiaarset struktuuri, mis koosneb kahest ligikaudu sümmeetrilisest domeenist (N-terminaalne ja C-terminaalne) - HIV-1 proteaas on homodimeer LIISI KINK 33 BIOKEEMIA test I Mehhanism: Asp jääkide pKa väärtused on määrava tähtsuga. Ühel Asp jäägil on suhteliselt madal pKa teisel suhteliselt kõrge pKa. Substraadi sidumisele
B-DNA molekuli kuju on klassikaline DNA biheeliksi kuju, milleks kaks ahelat on omavahel keerdunud ja ühendatud aluspaaridega A=T, G=C. 3' ja 5' ahelasised fosforestersidemed jooksevad üksteise vastassuunas, mõlemal on kleepuv ots ja nüri ots, kuid nad jooksevad vastassuunas. Topeltheeliksil on olemas vagumused suurem ja väiksem, mida on joonistel ka näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4. Loetlege DNA ja RNA molekulide erinevusi, pidades silmas primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset struktuuri. Erinevused struktuuris: DNA on oma primaarstruktturis kaksikmolekul ühendadtud nukleotiidi kettidega ja RNA on üksikmolekul, koosneb enamjaolt lühemast nukleotiitide kettist. DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U) sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteeru-misel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. DNAs on 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos. Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad
vääveldioksiide, Los Angeleses sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga fotokeemilistes reaktsioonides autode heitgaaside ja naftatööstuse heitainete süsivesinikest ja lämmastikoksiididest. Sugude suhe e. sooline struktuur populatsiooni isas- ja emasisendite arvu suhe. Eristatakse esmast e. primaarset (vastsündinud isendite), teisest ehk sekundaarset (suguküpsete isendite) ja kolmandast e. tertsiaarset (postmatuursete, sigimisvõime minetanud isendite)s. s-t. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis
annaabi.ee 
