Magnaalium sisaldab lisaks alumiiniumile ka 2-5% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. Kui magneesiumi sisaldus sulamis on 10-30%, siis on ta valatav. Sellest sulamist valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, ehitusdetaile ja angaare. Ta on hästi keevitatav. 7.4. Aldrei Aldrei on sulam, mis sisaldab kuini 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib hästi juhtmete valmistamiseks, sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. 7.5. Alumel Alumel on nikli (95%) ja alumiiniumi (2,3%) sulam, milles on veel räni ja mangaani. Alumeli 0 sulamistemperatuur on 1315-1390 C. Kasutatakse termoelementide (temperatuurisensorid) valmistamisel.
044 4.944 120.5 22.5 0.128 0.9 0.5 0.016 5 0.9 1.028 150 4.206 6.106 149.5 22.5 0.128 0.9 0.5 0.031 Tabel 1 Lugemid E’ ja E’1 on millivoltmeetrite näidud vastavatel katsetel. Temperatuur tk1 on külmliite temperatuur millele vastavad parandid (ΔE ja ΔE1) on saadud gradueerimistabelitest. Kasutame gradueerimistabeleid plaatina-plaatinaroodium ja kromel-alumel. E ja E1 on arvutatud valemitega E=E'+ΔE ja E1=E'1+ΔE1. Temperatuurid t ja t1 võtsime gradueerimistabelitest E ja E1 põhjal. Absoluutne viga arvutatakse valemist Δt=t-t1. ΔEmV saime valemist ΔEmV=E0-E1. E0 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t gradueerimistabeli kromel- alumel järgi. E1 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t mõõdetuna võrdlustermopaariga. ΔEmV väärtus ei ületa üheski punktis lubatavat viga 0,16mV seega jääb vaadeldava
Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga. 3 3 TÖÖ KÄIK
Üks termopaari ots (külm ots) hoitakse püsival temperatuuril, teine paigutatakse keskkonda, mille temperatuur mõõdetakse. Termopaari otsad lülitatakse tundliku galvanomeertiga, mis on gradueeritud soojagraadides, joon. 15.1a. Termopaaridega saab mõõta nii madalad, kui ka väga kõrged temperatuurid, mis on võimatu tavaliste termomeetrite kasutades. Termopaarides võib kasutada mitmed erinevad traatide kombinatsioonid: Pt Pt10 %Rh sulam, W Mo, kromel alumel (FeCr ja FeAl sulam) ja mitmed teised. Plaatina termopaari eeliseks on selle kõrge töötemperatuur kuni 1300 0C, kuumusdikindlus õhus ja EMJ sirgjooneline temperatuurne sõltuvus, mida ei ole termopaaridel mitteedelmetallidest, joon 15.2. Plaatina termopaarid kauaaegsel kasutusel õhus ei vaja sellepärast individuaalset gradueerimist. Täpsema temperatuuri mõõtmiseks termopaari külmad otsad vaja termostateerida so
väikesema kuumapüsivusega, kui nikkel, mida kasutatakse sideainena TiC ja Cr3C2 baasil kermistes. Need kermised, eriti aga kroomkarbiidi baasil kermised, on suurima kuumuspüsivusega. Koobalt hakkab oksüdeeruma 300° C juures. Ta moodustab hapnikuga oksüüde CoO, Co3O4 ja Co2O3. Nikkel on suurema kuumapüsivusega. Kõrgetel temperatuuridel ta moodustab oksüüde NiO, Ni2O3 ja NiO2. Eriti suure kuumuspüsivusega on Ni sulamid Cr-ga (nikroom) ja Al-ga (alumel). Seega määratakse kermiste kuumuspüsivus nende keemilisest koostisest s.o. karbiidi ja sideaine tüübist ja nende omavahelisest vahekorrast, kuna karbiidi ja sideaine kuumuspüsivus ja korrosioonikindlus on erinevad. 48 3.1. Kõvadus Kermiste kõvadus sõltub nii karbiidi ja sideaine vahekorrast, karbiidi valmistamise viisist kui ka nikli ja molübdeeni vahekorrast lähtepulbreis TiC-NiM kermiste puhul.
5% Aside from better tolerance and overall lower resistance, the interface to an RTD is similar to that for a thermistor. Thermocouples A thermocouple is made by joining two dissimilar metals. Thomas Seebeck discovered in 1821 that when such a junction is heated, it generates a tiny voltage. The amount of voltage is dependent on which two metals are joined. Three common thermocouple combinations are Iron-Constantan (Type J), Copper-Constantan (Type T), and Chromel-Alumel (Type K). The voltage produced by a thermocouple junction is very small, typically only a few millivolts. A type K thermocouple changes only about 40 mv per °C change in temperature; to measure temperature with .1°C accuracy, the mea- surement system must be able to measure a 4 mv change. Since any two dissimilar metals will produce a thermocouple junction when joined, the connection point of the thermocouple to the measurement system
annaabi.ee 
