Soojusfüüsika p= 2/3 nE. E= mv2/2 n= n/v Absoluutne temperatuuriskaala E.= 3/2k T K= 1,38 x 10-23 J/K T(k)=t0(c) + 273 P= x N/V x 3/2 k T= NkT/V N= x Na = ainehulk moolides Na= 6,02 x 10 23 1/mol =m/M pV=m/M x Na x k x T =Na x k= 1,38 x 10-23 x 6,02 x 1023= 8,31 y/mol x k
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks.
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need,
Füsa arvestus Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkel Vabalangemine liikumine raskusjõu mõjul, raskuskiirendus on 9,8 m/s2 Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võ...
o Bernoull’i võrrand ja sellest järeldused (+ valem ja joonis)see on energia jäävuse seadus, Horisontaalses torus on voolava vedeliku rõhk seda väiksem, mida suurem on voolamise kiirus, Reservuaarist välja voolava vee kiirus on niisama suur, kui on lõppkiirus veetaseme ja väljavooluava kõrguste vahele vastavalt kõrguselt kukkumisel o Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika uurib soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Molaarmass on seega ühe mooli mass
Infraheli mõju organismile: Väsimus, iiveldus, unisus, hirm, ärevus, reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemine. Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................
· Soojusülekanne energia ülekanne · Sisehõõre impulssi ülekanne Temperatuur · Soojusõpetuse põhimõiste · Iseloomustab keha soojust või jahedust Temperatuuri skaala Paljud suurused omavad antud temperatuuril alati sama väärtust Näide · Metall varda pikkus muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. · Nt. paneme metallvarda vee ja jää segusse · Sellel põhineb temperatuuri skaala paika panemine. Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid · Lihtsalt mõõdetavad: rõhk, ruumala, temperatuur, mis moodustavad aine olekuparameetrid · Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter Termodünaamika seadused TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto?
- vedeliku voolukiirus - vedeliku viskoossus Vooluhulga andurid. Injektorid (gaasipõleti). Pihustav karburaator. Reservuaarist välja voolava vee kiirus on võrdne kiirusega, mille saavutaks vabalt langev keha kõrguste h1-h2 vahe korral. v =√2 g Δh Hüdroenergia muutub soojuseks-tekib rõhulangus. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool- on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on ühe mooli mass Tähis: M, Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid
•Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Hõõrdekaod torustikus sõltuvad: •• torustiku pikkus / ristlõige / pinnakaredus •• liidete arv torustikus •• vedeliku voolukiirus •• vedeliku viskoossus Viskoossus – vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt). § Tekkepõhjuseks on molekulide vahelised jõud. Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted •Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika •(Üldine soojusõpetus) on ehitatud katselistest üldistatud tulemustest saadud seaduste peale Ei r • äägi aine siseehitusest Makroparameetrid temperatuur, • rõhk, mass, ruumala Rohkem • üldine
tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teepikkus on läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m. Temperatuur iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 C = 273 K. Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
(nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne) * Rahvusvaheliselt on kõige rohkem levinud mõõtühikute süsteem, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selles on 7 põhiühikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] amper (voolutugevus), [1mol] mool (aine hulk); [1K] kelvin (temperatuur); [1cd] Cndela (voolutugevus). -) mõõtarv näitab arvuliselt füüsikalise suuruse mõõdetavat väärtust. 1.2. Aine erinevates olekutes * Soojusfüüsika põhineb aine ehituse mudelil. Aine ehituse mudel Kõik ained koosnevad Kõik aine osakesed on Kõik aine osakesed Osakestest (molekul; pidevas kaootilises mõjutavad teineteist aatom; ioon). liikumises. vastastikku. * Aine olekud: Aine olek
10 välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena. Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Termodünaamika teine printsiip väidab, et soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Kasutatakse ka teistsuguseid sõnastusi, näiteks:
alates 1992 Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor 1976 -1992 TA Füüsika Instituudi noorem-, vanem- ja juhtteadur Täiendkoolitus 13 1991, 1994, 2001 Pariisi VII ülikool 1991 Osaka ülikool 1987-1988, 1989 Max Plancki Tahkiseuuringute Instituut, Stuttgart 1981 Novosibirski Soojusfüüsika Instituut Võõrkeeled: inglise, vene, saksa keel; rahuldav prantsuse keel Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 5. Jaanus Tamkivi - Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 keskkonnaminister 2005- 2007 X Riigikogu 1996-2005 Kuressaare linnapea 1992-1996 ASi Tansar juhataja 1989-1992 Saaremaa Restaureerimisvalitsuse keskaegsete kirikute restaureerimise osakonna juhataja 1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel
annaabi.ee 
