Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teraviljatooted ja jahud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jahvatus, helbed, tangud, nisujahu, jahud, tatar, rukis, hirss, oder, kaer, manna, pasta, makaronitooted, nisujahust, pagaritooted, küpsetised, kruubid, purustatud, peenem, täisterajahu, lihtjahu, kliid, teraviljatooted, kaunviljad, nisuhelbed, idandid, õlu, karask, küpsised, popcorn, suhkruhernes, läätsed, aeduba, põlduba, sordidTeraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid)
Koorimata teradest jahvatatud jahu nimetatakse täisterajahuks: see on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu). Kuigi jahu tähistab ükskõik millistest söödavatest teradest jahvatatud pulbrit, mõeldakse vähemalt Euroopas jahust kõneldes enamasti ikka nisujahu. Eesti ei saa veel kiidelda erinevate nisujahusortide laia valikuga, kuid kõrgelt arenenud riikides on olemas väga suur hulk erinevaid nimetusi(USA-s näiteks ligi 20). Sortide erinevus põhineb eeskätt jahu proteiinisisaldusel, mis alati on ka pakendil tähistatud, kuid on ka pleegitatud, vitamiinidega rikastatud, bromaadiga töödeldud, lihtsaid ja isekerkivaid ning muid erinevaid jahusorte ja segusid Kui kodune jahuvajadus piirneb soustijahuga, võib võtta esimese ettejuhtuva sordi
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest
Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid. Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega.
*Aitab suhkruhaiguste ravimisel, mao- ja soolepõletiku korral *Aitab närvi- ja immuunsussüsteemi tugevdamisel *Reumaatiliste vaeguste korral *Nahahaiguste korral, eriti ülekaalulisuse korral TRITICALE (TRITIC) *Nisu ja rukki ristamisel saadud teravili *Proteiinirikkam (valk) kui nisu või rukis *Terades hea mineraalainete sisaldus *Terad sarnased nisule, kuid kerge rukki lõhn *Hea tera kvaliteet! Haiguskindlus saadud rukkilt, võime kasvada viletsal pinnal *Helbed sobilikud hommikueinete valmistamisel BULGUR *Kuuma veeauruga töödeldud, kuivatatud ja purustatud täisteranisu
Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja
Eestis kasutatakse kaupade kodeerimiseks 2 liiki EAN koodi: · EAN-13 · EAN-8 Numbrite arv koodis (13 või 8) sõltub kaubapakendi pinna suurusest, kuhu kood tahetakse paigutada: põhiliselt kasutatakse 13-numbrilist koodi, pisipakenditel 8-numbrilist koodi. 8. Teraviljadest saadavad tooted, kaubanduslikud nimetused, koostised. Nisust saadavad esmased tooted. Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse,
pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub
porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Võib kasutada laktoosivaba piima. Tsöliaakia gluteenitalumatus e. teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet. Selline dieet on tuntud ka gluteenivaba dieedina. Piirkondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Tsöliaakia esineb ligi 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on:
Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Teraviljad jagunevad kahte kategooriasse: gluteeni sisaldavad (rukis, oder ja nisu) ning gluteeni vabad (tatar, riis, hirss). Esimesi tohiks tarbida ainult siis kui neid on leotatud, idandatud või kääritatud. Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima.
kaasalööjaid tänataks tänukirja või miks-mitte vahva vigur-leivaga. Usun, et Teil kõigil on küllaga toredaid mõtteid ja kogemusi meeldejäävaks leivanädala teostamiseks. Palju jõudu ja indu! Töövihiku koostaja: Meeri Talv 4 MEIE LEIVA AJALUGU 3000 2500 aastat tagasi Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli oder. Oli tuntud jahvatamine ehk terade peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa
Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või
süsivesikud. Süsivesikuterikas ideaalne hommikusöök võiks olla mõni puder, vähemoluline pole ka, et puder võiks koosneda iga päev mitte vaid ühest teraviljast, vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud täisterajahudest/helvestest/tangudest. Ökopoodide teraviljaletid on erinevate putrude osas väga mitmekesised ning neist leiab mitmeid erinevaid putrusid, mida mujal ei kohta - nt röstimata tatar, maisimanna, täistera riisihelbed, kinoa jt. Kuna hommikusöögi juures on olulised ka kõrgkvaliteetsed valgud, siis pudru kõrvale võiks juua klaasi piima või keefiri, milles just neid valke leidub - ja ongi täisväärtuslik hommikusöök koos. Vahelduseks putrudele sobivad hästi hommikusöögiks ka erinevad müslid või maisihelbed kombineerituna mõne piimatootega (jogurt, piim, keefir). Mahemärgiga müslisid ja maisihelbeid tarbides
annaabi.ee 
