Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena Puu võra- Lehed- vildised ja hallikad, lihtlehed, lühirootsulised Õied- kobarad või kännases, valged kuni roosakad Viljad- luuseemnetega punakas kuni mustjas õunvili PIRNIPUU Pyrus Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda Niiskus- Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- mõned liigid on dekoratiivsed, mõned mõeldud viljade kasvatamiseks Puu võra- püramiidjas Lehed- teravaservalised või saagjad, hõlmised Õied- valged, suured, kahelisugulised, kännastes, viietised Viljad- õunvili sisaldab suhrkruid, vett, happeid. Viljalihas on oalju kivisrakke ÕUNAPUU Malus Mullastik- savikat Niiskus- Valgus- suhteliselt valgusnõudlik Haljastusväärtus- tähtis kultuuritaim, kuid oluline ka ilutaimena Puu võra- Lehed- munajad Õied- kahelisugulised, viietised, valged või punased , kobaras Viljad- 5 pesaline, õunvili ümar Õunapuu dekoratiivsed sordid- paberil olemas
-saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval on seal looduslik taimkate e. loopealsed e. alvarid - põldusid suures osa pole. RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis - paksem moreenikiht - toitainerikas, küllaltki hea viljakus - teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud
Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist. Kivikõrb-Maapind on kaetud jämeda kivimaterjaliga,enamasti teravaservalised kivid.Taimestik on pinnas sisaldab palju kipsi ja taimed on kipsilembelised. Liivakõrb-kõige levinud.veereziim on vastupidine savikõrbetele,sademetevesi nõrgub sügavale ja nii moodustub põhjavee varu.Esined palju luiteid,mis võivad ka ohustada inimtegevust. Küs:3 kõrbe taimede kohastumust. Vastus:Kuumuse ja kuivuse taluvus,vähene auramine,sügavale ulatuvad juured. Küs:3 kõrbe loomade kohastumust. Vastus:soomuseline kehakatte,kaitsevärvus,väike veevajadus.
Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased Lehtede asetus on vahelduv, rootsulised, tavaliselt liitlehised, harva terved (nt perekond leetpõõsad). Lehed on tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulised. Õied on kahesugused korrapäratud, viietised, enamasti tippmistes või kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, põõristes või üksikult. Liblikõielised jagunevad Sõrmjate lehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised
Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt saarelt. Kivikogujate seas on väga populaarne nn lumehelbeobsidiaan, mida leidub näiteks Yellowstones kaldeeras. Ümardunud vulkaanilise klaasi tükke nimetatakse apatsi pisarateks.
komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) Prestoni sirel · Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii) SIRELITE HAIGUSED Pseudomonas Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised Sireli bakterpõletik syringae pv. mustad laigud. Võrse latv muutub mustaks. Syringae Täiskasvanud lehtedel mustad kollaka servaga vesised laigud, Ascochyta · mis võivad välja langeda
Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist. Leherootsud on tugevad, harilikult paljad 2- 3,5 cm pikad. Lehed püsivad haljaina hilissügiseni. PUNGAD
39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega
kasutatud taimest on iisop. Iisop on igivana ravi- ja maitsetaim, pärit Vahemeremaadest. Iisopiga on seotud piiblilood. Talle pöörati tähelepanu antiikmaades, kuid kõrgpunkti saavutas taim keskajal kloostrites - mungajook benediktiin sisaldab iisopit. Maitseainena on iisop meil veel vähe kasutusel, kuid ometi võib teda lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka.
Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks, 10 40cm munakad, üle 40cm rahnud(ümaramad) teravaservalised pangaselised. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks , alla 0,01mm füüsikaline savi, alla 0,001 ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. 0,05-0,01 jäme tolm, 0,01-0,005 keskmine tolm, 0,005-0,0001 peenike tolm Erinev mineraloogiline koostis agrofüüsikaliste omadustega keemilise koostisega. Ibe ja savi osakesed on mulla viljakuse kandjad. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad
Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille teravaservalised ja nõgusa pinnaga sõrad talveks laienevad ning osutuvad toidu hankimisel suurepäraseks kohastumuseks. Tundras elavatel põhjapõtradel on jooksuaeg enamasti oktoobri keskpaigast novembri alguseni, metsaasukatel aga 2-3 nädalat varem. Kodustatud põhjapõtrade jooksuaeg samas piirkonnas algab samuti mõnevõrra (mõnikord isegi kolm nädalat) 7 varem. Erinevalt teistest hirvlastest algab põhjapõtradel jooksuaeg juba siis, kui nad
Kiviheinamaa kivi asub Harju maakonnas Kasispea külas. Rabakivist rändrahnu pikkus 7,6 m, laius 7,6 m ning kõrgus 5,2 m. Ümbermõõt on kivil 24 m. (LISA 9) K l o o s t r i k i v i d Kloostrikivid asuvad Lääne-Viru maakonnas Palmse külas Palmse mõisa pargis vana aida taga metsas. Ka Palmse kivikülviks nimetatud rahnude rühm koosneb 13 suuremast ja reast väiksematest rabakivirahnudest. Teravaservalised rabakivirahnud on ilmselt tekkinud ühe suurema hiidrahnu lagunemisel. Tegemist on ühe kauneima rabakivide rühmaga Eestis. Kuus rahnu on üle 5 m läbimõõduga ja kaheksa rahnu 3-5 m läbimõõduga. Kõige suurema rahnu pikkus on 8,7 m, laius 5,9 m, kõrgus 3,3 m ja ümbermõõt 22,8 m. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Teine lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis
väikestele lastele ja igapäevaseks teeks ei soovitata. Eestikeelne nimetus on Harlik iisop Ladinakeelne nimetus on Hyssopus officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas 30-60 cm kõrgune põõsasjas taim, alusel puitunud ja tihedalt lehistunud vartega taim. Taime teevad väga väärtuslikuks temas sisalduvad eeterlikud õlid, park- ja mõruained. VARS tihedalt lehistunud, alusel puitunud, poolpõõsas LEHT kitsad lantsetjad (süstjad teravaservalised), asuvad männastega varre ümber, neis on arvukalt õlinäärmeid. ÕIS 1 cm pikkune, tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli september. SEEMNED viljaks pähklike Ajalugu Iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju mainitud juba Vanas Testamendis
rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed
Inimesed elasid järvepealses asulas (võib-olla vaiasula). Palju asjad sattusid vette, hiljem sai järvest turbaraba, esemed säilisid hästi. Just rohked orgaanilisest materjalist esemed ongi Maglemosele omased. Muistised vaid sisemaal, ilmselt suveasulad. Mõned asulakohad võisid olla juba püsiasulad, enamik inimesi siiski rändleva eluviisiga. Suurem osa asulatest paiknes jõgede ja järvede kallastel. Kütiti ürghirvi, metskitsi, kodustatud oli koer. Tööriistadeks teravaservalised mikroliidid. Palju ka suuremaid kiviriistu e makroliite (nt laastkirved). Rohkesti mitut tüüpi nooleotsi. Palju luust õngekonkse. Sarvest ja luust ahingu-, oda ja nooleotsad. Leiukohad: Store Åmos, Holmegård. Kongemose kultuur (u 60005200 eKr). Mesoliitiliste küttide-korilaste kultuur, hõlmas Lõuna-Skandinaaviat. Iseloomulikud on pikad tulekivilaastud. Laastudest nooleotsad, kõõvitsad, puurid jm. Asulakohti rohkem, paiknesid harilikult veekogu rannal. Tähtis oli
3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja Lundgren (1960) = 36° + 1 + 2 + 3 + 4 (5.20) kus 36° on keskmine liiva sisehõõrde nurk ja 1 kuni 4 parandustegurid. Parandustegurite suurused on järgmised 1 - terade kuju arvestav tegur teravaservalised terad +1° keskmised terad 0° ümardunud terad 3° väga ümardunud terad 5° 2 - terade suurust arvestav tegur liiv 0° peenkruus + 1° kesk- ja jämekruus + 2° 3 - terastikulist koostist arvestav tegur ühtlane 3° keskmine 0° ebaühtlane + 3°
annaabi.ee 
