vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset raskusselist. Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust. Võrgusond - näitab traalnooda ülemisele selisele kinnitatud seadme abil
A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata).
A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata).
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu
Jahiks kasutati püssi, püünisrauda, silmust ja muid lõkse. Oravajahil käidi koeraga, kes jälitas metslooma. Augustis-septembris algab põdrajaht. Põtru kütitakse tavaliselt püssiga. Selle kõrval on kasutusel aga ka iidne põdrapüüdmise viis tarade ja aukude abil. Need tehti loomaradadele. Rajatakse mõnekümne kilomeetri pikkused varbtarad kahest horisontaalsest ritvade reast. Varbtarasse jäetakse läbikäik, kuhu paigutatakse terastrossist silmus või kaetakse sügav auk, mille põhjas on teravad teibad. Silmustrossi hõõrutakse nuluokstega, et inimese lõhna kõrvaldada. Puid läbikäigu lähedal ei raiuta. See jahimeetod annab suure saagi, aga see on röövpüük: auku kukuvad emased ning noored loomad. Liiklemisvahendid Varem olid hantidel ainsateks liiklemisvahenditeks paat ning põdrarakend. Neid vahendeid kasutavad handid mõningal määral ka praegu. Ühepuupaadid (haabjad) valmistati haavapuust
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN,
A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 07.10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu
Mõrrad asetatakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väiksemad paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel. Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksinda püügile asteada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugeus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra päraosa. On mitmesuguseid mooduseid. Suuremste mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (e. kott) ühte paatidest (suuremasse) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja
kalda poolt avavee poole või vastupidi jne. Mõrrad asetakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väikemad paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel. Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksnda püügile asetada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugevus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel ) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra pärasosa. On mitmesuguseid moodusied. Suuremate mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see
vedada traali suu laiali . Tähtis on , et traallaud läheks vette õigesti . Siis on laeva kiirus tavaliselt 4- 6 sõlme . Traallauad on riputatud vaierite ja kaablite vahele nii , et tekiks ründenurk , mis laudu vees edasi tõmmates hakkaks neid üksteisest lahku vedama . Kui traallauad on vees . Lisatakse laevale kiirust seni kuni kautselt 100m vaierit on välja lastud . Peale seda minnakse üle normaal kiirusele . Vaierid jooksevad traalvintsile . Vaierid on painuvast terastrossist otsad . -8- Traalimine Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . Püügirajoonist , kalaparvede tihedusest ja traalimiseks kõlbliku ala suurusest olenevalt kestab traalimine 30 minutist kuni 3 tunnini
Rekkadele ja treileritele pannakse kaks rihma ja tormi ajal pannakse kuus rihma, et nad ei sõdaks teisele sõidukile otsa. Peelestik ja taglas Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas. Seisavtaglase moodustab peelestik (mastid, tengid, kahvlid, poomid, raad, saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal- ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid (staak), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist. 20 Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse.
Joon. 9.49. "Paraadtreppi" üldvaade. 28 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. "Paraadtrepi" reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. Jäätugevdused. Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide kasutamisega. Tugevduste ulatus oleneb laeva jääklassist. (vaata Joon. 4.50.).
kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid • Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 13 • Peelestik. Seisev ja jooksev taglas, otstarve, hooldamine ja kontrollimine. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid, signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Seisevtaglaseks on vandid ja taagid(staak), mis toetavad laadmaste ning signaal-ja radarimaste. Vandid tehakse 40-50mm-st terastrossist. Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse erinevaid liike trosse. Peelestik erilist hooldamist ei vaja, tavaline igaastane värvimine
tehakse seda kaugjuhtimise teel). Trepid. Treppide abil liiguvad inimesed ühelt tekilt teisele. Eristatakse sisemisi ja välimisi treppe, normaalseid ja pardataguseid; kaldtreppe, vertikaalseid- ja varbtreppe. Materjaliks võib olla teras, kergesulamid, puit, plastik. Trepi soovitav kalle on 55 0 horisondi suhtes. Ettekujutuse mitmesuguste treppide ehitusest saab joonistelt. "Paraadtrepi" reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil
Trepid. Treppide abil liiguvad inimesed ühelt tekilt teisele. Eristatakse sisemisi ja välimisi treppe, normaalseid ja pardataguseid; kaldtreppe, vertikaalseid- ja varbtreppe. Materjaliks võib olla teras, kergesulamid, puit, plastik. Trepi soovitav kalle on 550 horisondi suhtes. Ettekujutuse mitmesuguste treppide ehitusest saab joonistelt. "Paraadtrepi" reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil
tehakse seda kaugjuhtimise teel). Trepid. Treppide abil liiguvad inimesed ühelt tekilt teisele. Eristatakse sisemisi ja välimisi treppe, normaalseid ja pardataguseid; kaldtreppe, vertikaalseid- ja varbtreppe. Materjaliks võib olla teras, kergesulamid, puit, plastik. Trepi soovitav kalle on 55 0 horisondi suhtes. Ettekujutuse mitmesuguste treppide ehitusest saab joonistelt. "Paraadtrepi" reelingupostide vahele käsipuust allapoole tuleb tõmmata kolm kanepinöörist või peenest terastrossist leierit. Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil
annaabi.ee 
