ümber terasek. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks Valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisiga. Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. MILLEKS KASUTATAKSE Kööginõud Lifti terastrossid Prilliraamid (terashinged) Klaverikeeled Jäätisemasinad Veinimahuteid KASUTAT UD KIRJANDUS http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001647 http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Roostevaba_teras
Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Sängitusvuuk: horisontaalne mördikiht müürikivide vahel.
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel
Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2
aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on
on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga
Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid 2
1. SISSEJUHATUS Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude
Metalli korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, siis edasi vaatlemegi põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset. Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga
Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale
päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel,
kohustatud kandma nõutud tulsid ja märke. Pilet 18 1. Haalamisseade , hooldus, kasutamine, ohutustehnika Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Ujukeid on olemas erineva värvi ja kujuga . Ning alati võiks olla ühe traalnooda jagu ujukeid olema tagavaraks . Terastross , mida kasutatatakse igasugust tüüpi ujuvvahenditel ja laevadel , valmistatakse kõrge süsinikusisaldusega tsingitud terastraadist . Trossi rooste eest kaitsvad tsinkkatted jagunevad kolme gruppi: kergete töötingimuste, keskmiste töötingimuste, karmide töötingimuste ja merevee jaoks . Konstruktsiooni järgi jaotatakse terastrossid kolme tüüpi: ühekordse , kahekordse ja kolmekordse põimega . Teratrossi otsmisel peaks jälgima seda kus kohas me just seda trossi kasutama hakkame . Trossi ostmisel tuleks lähtuda trossi läbimöödust mis on ära toodud mm , vastupidavus purunemiseks mis on antud kg ja kaal mis on antud kg/m . Neid parameetmeid tuleks jälgida , et ikka õiged trossid saaks . Et ei oleks liiga suure läbimööduga siis mahu poolide peale ,
Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides
trossi järsku murdumist. Sildumisotsa hõõrdumis vähendamiseks on kasutusel ka rullikutega klüüsid. Kiibid: on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist.
Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse
· Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnane (galvanotehnika), · Leeliste ja raske vee tootmine, · Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine, · Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Korrosioon materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon sõltub: · Keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), · Mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), · Temperatuurist (tõustes kiireneb), · Radioaktiivsest kiirgusest jne. Korrosiooni liigid: 1. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (õhk, bensiin), kus metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega. · Ei teki elektrivoolu, · Tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel,
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide, hüdroksiide ja karbonaate Korrosioon sõltub keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallilised materjalid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad peaaegu kõik metallid ja sulamid Üldine ja laiguline- atmosfääris, tekkinud kiht vähendab edasist korrosiooni. Pisteline (auklik, nn pitting)- tekivad süvendid ja augud. Tekib C terasest kuumavee torudel, Al ja
Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid Põhimört (mört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Ristlõikepind: elemendi ristlõike brutopind. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks 1äbi nõrkade vahekih- tide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga
Siis annavad mäestiku uduseks muutuvad tipud ja kiiresti lähenev pimeduseloor märku lähenevast äikesetormist. Neile, kes sellal veel kõrguses viibivad, on see viimane hoiatus laskumiseks. Tunni või vähemagi pärast jõuab pärale metsik vihm koos lakkamatult sähvivate välkudega ja kes siis veel mäel, peab kiiremas korras varju leidma. Karpaatides uidates jõuame täiesti kogemata ka Euroopa kõige kõrgema benjihüppekoha juurde. Järskude seintega kanjonist on üle tõmmatud mõned terastrossid, mis tunduvad kinnituvat eimillelegi. Ainuüksi vaade alt üles on aukartustäratav sadade meetrite kõrgused seinad tunduvad hoomamatud. Ent hüpe ise metsikust kõrgusest, otse all haigutavasse kuristikku, kus mägijõgi vahutab ja kaljurahnud ootamas see on enam kui meeliülendav. Hetkede jooksul, kui kõrval kaljusein mööda tuhiseb, maapind hooga läheneb, möödub vahest suurem osa senisest elust silme eest. Transilvaania lossid
2) Trosside tugevus Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, madruseks", ,,Seamanship techniques". Trosside tugevus sõltub eelkõige materjalist. andmine laeval. Meditsiiniabi korraldamise mis tekivad laeva ekspluateerimisl, välja 4) Tegevus inimene üle parda Taimkiudtrossid on nõrgemad kui terastrossid nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid. korral ja sünteestrossid. Katkemiskoormuseks nim nõutava meditsiinivarustuse nimekirja Kõikidel laevadel kogumahutavusega 400 ja Kui inimene kukkub üle parda teiste nähes ta minimaalset koormust, mille puhul tross kehtestab sotsiaalminister
olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
annaabi.ee 
