11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
· Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Riisad · Peentooteid(hinged, lukud riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallidest ehitusmaterjalid · Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või kakrassid. Terasvardad võivad olla : · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud relieefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus Kasutatakse veel terastrosse. Küsimused : 1)Kuidas jaotatakse metall? 1) Mustad ja värvilised metallid. 2)Mustade metallide põhiline koostis. 2)Süsinik ja raud (Fe) 3) Kuidas jaotatakse mustad metallid? 3)Malmideks ja terasteks. 4) Kuidas jaotuvad malmid ? 4)Valged ja hallid malmid. 5) Malmi plussid ja miinused. Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikse tõmbetugevusega, aga suure kulumiskindlusega. 6) Milliseid tooteid valmistatakse malmist ? (3)
(kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
· Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks.
klüüsid. Kiibid: on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks.
Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva projekteerimist ja
Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud koht. Sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud (pootsmann, v.madrus). Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Trossi järeleandmisel tuleb jälgida, et ei satutaks jalgupidi trossi lengide (keerdude) sisse. Tankeritel ei ohi kasutada terastrosse!!! Keelatud on: Pingutada või järgi anda otsi ilma vastava käskluseta; Seista ankrupeli kontrolleril ja samaaegselt pigutada kopal olevat otsa; Panna kopale trossi lisakeerde kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda
Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Pukseerimisseade 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 ; 7 ; 8 ; 9 - 35
Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib
otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada
Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib
EEE piiritlevad minimaalsed lubatavad ristlõiked erinevatele juhtmetüü- pidele erinevatel tingimustel (jäitekihi paksus, ristumised jne) – neid võib kasutada soovitavatena. EE võrgustandard annab eelisristlõiked. • väga pikkade visangute korral. 110…500 kV metall- ja betoonmastidega õhuliinid tuleb kogu ulatuses kaits- ta piksekaitsetrossidega otseste välgulöökide eest. Piksetrossidena kasutatakse tavaliselt terastrosse läbimõõduga 9 (110 kV) või 11 mm (330-500 kV). Vähimaks trossi ristlõikeks on 35 mm2. Kasutada võib ka üld- või eriotstarbelisi terasalumiiniumjuhtmeid (kiudoptili- sed trossid kõrgsagedusside tarbeks). Mehaaniline arvutus lähtub lubatavast pingest järgmistes piirseisundites: • kandepiirseisund − piirtõmbetugevus • kasutuspiirseisundid: − vibratsiooni piirid või dünaamilised pinged
Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. KEPSEL Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel Punutud polüpropüleenist otsad taimsetest tugevamad, ei mädane, ohutumad, ujuvad. Ei karda päikest, keemilisi aineid, hõõrdumine klüüsides kulutab ja tekitab staatilist elektrit. Elastsed, venivad ja katkemisel lendab tagasi kinnituskoha suunas (punutud otsad vähem) Sildumisotsad trossipoolil ja alusel, merel kaetakse pealt kattega (päikese eest) ´ Puksiirseade, koostis, paigutus.
kinnitusmoodust. Moodus A Keskmise kaaluga konteinerid, pealmise konteineri mass ei ületa 70 % alumise konteineri massist. Moodus B Keskmise massiga konteinerid, pealmise konteineri mass võib olla suurem kui 70 % alumise konteineri massist. Moodus C 67 Keskmise massiga konteiner, pealmise konteineri mass ei ületa 70% alumise konteineri massist Soringuteks on soovitatav kastutada terastrosse. Soringute pinge peab olema võimalikult ühesugune. Teisaldatavate paakide kinnitamine Teisaldatav paak on mahuti ruumalaga üle 450 liitri, mis ei moodusta laeva konstruktsiooni osa. Teisaldatavate paakide konstruktsioon peab olema selline, et see ei nõua lastimiseks-lossimiseks paagi konstruktsioonosade eemaldamist. Teisaldatav paak võib olla asetatud platvormile või raamile. Enne teisaldatava paagi lastimist peab laeva kapten teadma järgmist: - teisaldatava paagi mõõtmed ja last