päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud
Eksamipilet NUMBER 14: Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks? Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT. 7
muudavad aluspinna happeliseks ja seina pinnas olevad lahustuvad soolad lahustumatuteks ühenditeks. Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses. Värvimine: 1. Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Eemalda ka nõrgalt kinni olev krohvikiht või betoon. 2. Ava betoonpinnas olevad praod ja töötle esile tulnud, eelnevalt puhastatud sarrus roostevastase tsementvärviga. 3. Paranda avatud praod ja süvendid ümbritseva pinna tasemeni, kasutades aluspinnaga võimalikult sama koostisega tsemendi- või lubitsemendimörti.. 4. Silikaatvärvi kasutamisel tuleb väikesed praod ja süvendid parandada
päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega.
16. Seinte värvimine(sisetingimustes) Pind tuleb puhastada mustusest. Värvitakse ülevalt alla-alt ülesse, kui värvirull "tühjaks" saab siis tehakse see uuesti värviga kokku, jäätakse ca 5cm vahet ja värvitakse uuesti teise värvi peale. Kaitse põrand kattekile või ehituspapiga. 17. Metallpindade värvimine Puhasta must metallpind õlist ja rasvast puhastusvahendiga toote kasutusjuhendi järgi. Eemalda pinnalt rooste ja tsinkpindadelt valge rooste liivapaberi, terasharja või liivapritsiga. Alumiinumpind ja uus tsinkpind karesta enne värvimist liivapaberiga. Eemalda pinnalt lahtised osakesed ja lihvimistolm. 18. Mineraalpindade värvimine välistingimustes Määrdunud pind puhastada soovitavalt kuivalt harjaga. Tugevasti seotud mustuse eemaldamiseks võib kasutada ka survepesu, liivapritsi või puhastusvahendit. Vältida aluspinna vigastamist. Enne ülevärvimist lasta pinnal kuivada. 19
paremuse asemel hullemaks minna. Ürita nii palju kui võimalik puhastada mehaaniliselt, mingil määral võib väiksemat roostet keemiaga muundada (normaalne aine Loctite Super Rost Killer) ja kus ikka auk sees, sealt tükk välja ja uus asemele. Liiva- või klaaskuuliprits on väga hea, vältida suurtel pindadel ja suurt töösurvet, samuti jämedat liiva. Servad, nurgatagused ja muu saab väga hästi puhtaks. Seejärel terasharja(kettaga) lahtised jäägid pinnalt maha ja 2K happekrunt pinnale. Meie ilmastikuoludes tuleks vast hoiduda igal-juhul USA-s propageeritud epoksiidkruntidest, kuna tegu on küll mehaaniliselt väga tugeva materjaliga, mille korrosioonikaitsevõime on aga üsna tagasihoidlik. Enamus harrastusauto korrosioonist aga algab sisemiselt, eriti niiskes kliimas. Californias on see olematu probleem. Seega soovitatakse alati haljale pinnale -
Abivahendid Kraabist on vahend, mida kasutatakse mustuse ja ebatasasuste eemaldamiseks pinnalt. Kraabits võib olla kolmnurkne. Sellel võivad olla ka vahetatavad terad. Terasest kraabitsat teritatakse viili või lihvimismasina abil. Masinaga teritades tuleb jälgida et tera liialt ei kuumeneks, mille tagajärjel võib see pehmeks muutuda. Kraabitsa valimisel tuleb jälgida et kraabitsal oleks käepide. Terasharjad Terasharja kasutatakse nt rooste eemaldamiseks värvitavalt pinnalt. Välisvärvimisel kasutatakse seda alati koos kraabitsaga. Terasharju on erinevates suurustes. Näiteks välisseina puhastamiseks kasutatakse teleskoopvarrega varustatud harju. Terasharjaga kõrvuti võiks kasutada ka messingust harjastega harja. Messingharja kasutatakse pindade puhastamisel, mida ei tohi vigastada. Kaapimisplaat Kaapimisplaat on terasest valmistatud, umber 20cm pikkune plaat, mille paksus on 0,4 1,5 mm
Mujalt eemaldatakse hiljem värv ja nii võib märge kaduma minna. Samuti märkida, milline klaas ja millised sulused (metalldetailid: hinged, kremoonid, haagid) käivad millise akna juurde. 2.3. Suluste eemaldamine Eemaldada vajalikud sulused. Kui hinged ja nurgad on tugevasti kinni, ei ole neid vaja eemaldada. Kindlasti eemaldada kremoonid siis on neid hiljem lihtsam puhastada ja õlitada. Esmalt puhastada metalldetailid terasharja või lihvpaberiga roostest, töötle roostetõrjeainega ja värvi. 2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda. Tuleb olla hoolas ja soojenda vaid kitti. Klaas katta niiske lapi või vineeritükiga. Eemaldada kitt peitli või jäiga pahtlilabidaga. 2.5. Värvi eemaldamine Värvi eemaldamiseks kasutada kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi / Speedheaterit.
Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases tormamises, kuid neile, kes elust (ja maitsvast söögist) mõnu tunnevad, on puupliit asendamatu. Vanas majas on vana pliit ka väga loomulik. Köök ilma pliidita tundub nagu auto ilma roolita. Pliidikehandeid leidub nii tellistest, krohvituna, ahjupottidest ja (Eestis küll väga harva) metallist. Nende korrastamisel kehtivad samad soovitused mis ahjude puhulgi. Pliidi metallosade roostekahjustusest saab vabaneda terasharja või toiduõliga niisutatud terasvillaga hõõrudes. 4 Pliidiplaati ei tohi kunagi hõõguvaks kütta, sest malmi omadused ei taastu, kui see kuumeneb üle 650 kraadi. Levinuimad probleemid pliitide juures ongi pliidirõngaste või -plaatide pragunemine. Soomest on teada õpetus tihendada raudahjude liitekohti ja väiksemaid pragusid seguga, mis koosneb ühest osast rauajahust, mis tekib rauatööde
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C).
Metallpindade värvimine Vajalikud töövahendid: tolmuhari ja -lapp pinna puhastamiseks, kattekile või ehituspapp töökoha ümbruse kaitseks, kaabits ja terashari vana värvi ning rooste eemaldamiseks, liivapaber, isikukaitsevahendid, maalriteip, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvirull, värvivann. Kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Puhastada metallpind puhastusvahendiga rasvainetest. Varem värvitud pindadelt tuleb eemaldada lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputada pinda hoolikalt veega ning kuivatada korralikult. Eemaldada vana lahtine värvikiht ja rooste kaabitsaga ning pind lihvida nakke parandamiseks ühtlaselt matiks. Peale lihvimist eemaldada lihvimistolm ja lahtised osakesed, mis nõrgendavad värvikile naket. Tööruum tuleb enne värvimist hoolikalt koristada ja tolmust puhastada, et värskelt värvitud pinnale ei ladestuks tolmu, mis rikub värvipinda
ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud
H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine T tühikäigu reguleerimine (segusiibri tugikruvi) Süüteküünla kontroll Peame aegajalt kontrollima (kord nädalas) süüteküünla elektroodide seisu ja ja vajaduse korral reguleerima elektrootide vahe 0,5mm. Normaalne süüteküünla isolaatori ja elektrootide värv peaks olema hallikas-pruunikas. Elektroodid peaksid olema puhtad ja põlemata. Kui elektroodile on tekkinud tagikiht, tuleks see eemaldada kraapides (mitte kasutada terasharja). Kui küünlaelektroodid on põlenud ebaühtlaselt, isolaator tumepruun siis tuleb küünal vahetada uue vastu võime rikkuda süüteseadme. Kui küünal on kaetud tahmaga õhufilter on ummistinud ja/või liiga rikas küttesegu, töötamine pikka aega kas liiga madalatel või kõrgetel temperatuuridel. Kui isolaator on valgeks põlenud ja on ka ,,higipiisad" liiga madal temperatuur
10 mm paksuse materjali keevitamiseks. a b c Joon. 21 Ühekihiline õmblus-a; Mitmekihilise õmbluse keevitamisel tuleb mitmekihiline õmblus-b ja c keevisõmblus hoolikalt puhastada slakist enne järgmise kihi keevitamist. Selleks kasutatakse slakikirkat a (Joon. 22a) ja terasharja (Joon. 22b) Vertikaalõmblust on võimalik keevitada nii alt üles, kui ka b ülevalt alla (Joon. 23). Enamasti keevitatakse Joon. 22 lakikirka- a, vertikaalõmblused alt üles, kuna ülalt alla keevitamine nõuab terashari- b erikattega elektroode. Vertikaal- ja laeõmblusi keevitatakse elektroodidega läbimõõduga kuni 4mm.
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C)
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C)
Ära unusta käivituslülitit lukustatult tööasendisse. 32 Ohutusjuhised nurklihvmasinale Kasuta alati kaitseprille, tolmumaski ja töökindaid. Töö käigus tekkiv tolm võib olla plahvatusohtliku või vähki tekitava toimega (asbestitolm). Seetõttu tuleb jälgida ka tuleohutuse nõudeid. Kontrolli, et tööpiirkonnas ei oleks kergestisüttivaid esemeid. Töötamisel terasharja, kummist lihvimistalla või lamellkettaga kasuta käekaitset. Jälgi, et kettakaitse asuks tööriista kasutaja pool. Kasuta ainult käepidemega seadet ja kinnita käepide mugavaimasse asendisse. Kettal näidatud pöörlemissuund peab vastama masinal näidatud pöörlemissuunale. Vigastatud või suurema lõikeketta jäägi kasutamine on keelatud. Enne töö alustamist kontrolli seadme korrasolekut eelneva käivitamisega tühikäigul.
Harjade kasutamine. Üldjuhul piisab harrastajale kahest harjast - Messing- ning tugevast nailonharjast. Peale üleliigse määrde eemaldamist tsikliga, lükka messingharjaga ninast kannasuunas kuni suusapõhja struktuur on selgelt nähtav. Järgnevalt harja nailonharjaga suusapõhi puhtaks Kui on võimalus/soov erinevaid harju kasutada, on põhimõte selline, et alustatakse jämedamast harjast. Esimesena kasutatakse messingharja, sellele järgnevalt vaskharja, siis terasharja, siis tugevat nailonharja, siis pehmemat nailonharja või madalakarvalist naturaalharja ning kui määrimisel kasutatakse pulbrit, siis viimasena madalakarvalist pehmet nailonharja UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS 1. Sulata kiht Start põhjagrafiiti või spetsiaalset põhjavaha(BW) ja imenda see hoolikalt kasutades määrderauda (triikrauda). Seejuures ei tohi lasta minna määrdel kärssama, sest liiga kõrge määrderaua temperatuur võib kahjustada põhja.
Mehaanilise instrumendiga töötades tuleb täita ohutustehnika nõudeid. Värvi- ja lakikihi kaitsvad omadused sõltuvad värvitava pinna ettevalmistuse kvaliteedist. Ettevalmistustööde maht ja tehnoloogia sõltub pinna materjalist ja kasutamistingimustest. Teraspinna puhastamisel roostest käsi- või mehhaanilise instrumendiga tuleb jälgida, et ei tekitataks pinnavigastusi, mis hiljem soodustavad korrosiooni teket. Lõplikult puhastatakse pind terasharja abil. Eriti hoolikalt tuleb pind puhastada nurkades ja lehtede ühenduskohtades. Tugevasti peal seisva vana värvikihi servad tuleb tasandada terava kaabitsaga ning seejärel siluda liivapaberiga. Lõpuks tuleb kogu pind tolmust puhastada, üle pühkida kuiva lapiga, eemaldada õliplekid lahusti abil. Suurtelt pindadelt kogu värvi eemaldamiseks võib kasutada keemilisi vahendeid, mis kergendavad vana värvi eemaldamist. Hiljem kogu pind puhastatakse
Viimistlus Sametviil 4 ja 5 0,05 0,10 0,01 0,03 1,25 ja vähem Tabelis 2.14. on toodud näiteid viili valikust sõltuvalt töödeldava pinna kujust. Viili ristlõige ja töödeldava pinna kuju Tabel 2.14 Viili puhastamine terasharja ja puhastuslabidaga joon. 115 1.7.2. Viili kasutamine ja hooldamine. Uus viil on helehall. Tume toon tähendab, et viil on oksüdeerunud või halvasti karastatud. Viili kasutamisel tuleb kinni pidada järgmistest reeglitest: 1. Tööajal ega hoidmisel ei tohi viilid saada lööke üksteiselt ega metallesemetelt, sest see vigastab viili hambaid ja võib nad murda. Viile tuleb hoida puitalustel. 2
mopeedi) või selle agregaadi esialgsest kasutuseast. ja käärid. 183 Peale selle läheb vaja tihedusmõõdikut* ja akulaadurit aku hooldamiseks, vanni, pintslit ja terasharja detailide puhastamiseks ning jootetõlvikut koos j oot e vahenditega elektri j uhtmestiku korrastamiseks. Lahtivõtu- ja koostetöödel läheb vaja veel mitmesugu- seid rakiseid: Tööriistad
annaabi.ee 
