TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a
mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead. · 23 m kõrged, 1530 t rasked · Negriidsete näojoontega. · Arvatavasti kujutasid valitsejaid. Olmeegi linnad · Linnad olid väiksed. · Eeskätt valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulad. · Elanike arv ei ulatunud üle 1000. · Poliitilised ja usulised keskused. · Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad." · Suurejoonelised linna varemed on säilinud siiamaani. · Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000 inimese. · Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas.
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur
päeva, 13 kahekümnepäevast kuud; iga 52 aasta järel langesid nende kahe kalendri algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske desifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused.
Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Teotihuacan Päikesepüramiid Sulismadude pead linnulennult Teotihuacanis Quetzalcoatli püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-
Kahtlustavad välismaalasi omakasupüüdlikkuses Mehhiklased tahavad igal ajal väärikad ja teiste poolt lugupeetud olla Söök ja jook Lisandid ja kastmed on sageli väga teravamaitselised TexMex versioonis Põhitoiduaine on muidugi mais, tähtsal kohal on ka tsilli Tequila ja margarita. Kraanivesi ei ole enamasti joodav. Vaatamisväärsused Maailma suurim väljak El Zócalo Teotihuacan - Mexico City lähistel asuv kuulsamaid arheoloogilisi vaatamisväärsusi Huvitavad faktid Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi "põrnikad". Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak ja tema auks on püstitatud palju katedraale ning peetakse pidustusi. Mehhiklased on tuntud, kui truud katoliiklased. 1. novembril tähistatakse surnutepüha Hispaania keeles on tervitus buenos dias Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast hõbedast
teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel · Rahulikud põlluharijad(maisipõllud ümber ehitiste), edukad matemaatikas, astroloogias (kalendris 260 päeva, ehitiste asend tähtede paigutuse seotud, erilised ehitised tähtede vaatlemiseks), oma kri ja ajalookirjutis · Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj
templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide saavutuste vahel kahe tuhande aasta pikkune periood. Võib järeldada, et Ameerika oli muu maailmaga võrreldes maas tuhandeid aastaid. Päikesepüramiidi kõrval asub ka mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani ei teata täpselt, kes ja kuidas ehitati püramiide. Teothihuacani ehitamisel sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt
Muca Universidad del Claustro de Sor Juana Kontserdikohad Auditorio Blas Galindo 8 Kuulsad hooned Torre Latinoamericana Castillo de Chapultepec 9 Torre Mayor Monumendid ja vaatamisväärsused Templo Mayor 10 Palacio Nacional Monumento A La Revolución 11 Teotihuacan - Mexico City lähistel asuv kuulsamaid arheoloogilisi vaatamisväärsusi Mehhikos. Selles kunagises asteekide linnas on säilinud palju ehitisi, nagu näiteks Päikese püramiid, Kuu püramiid ning Surnute allee. Plaza de Toros - maailma suurim härjavõtluse areen 12 Muuseumid ja kunstigaleriid Museo Nacional de Antropología Palacio de Bellas Artes 13
On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan- Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal.Linna hävitasid välisvaenlased umb. 700 aastal.Tähtsaim jumal oli vihma jumal, kelle nimi oli Tlaloc ehk ,,see kes paneb kõik kasvama". Tolteegid
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid,
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid,
õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid w, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide
ligikaudu 3 meetri pikkune ja rohkem kui pooleteise meetri kõrgune. Haudadest on päevavalgele toodud hämmastaval hulgal luksusasju, sealhulgas türkiismosaiigiga kuju, kuld- ja hõbeesemed, kvartskristallist gemmid, õhukesed obsidiaanist kõrvaehted, jadeiidist kaelakeed, pärlid, merevaik, korallid, pigisüsi ja ka savinõusi.4 Terrakotast matuseurn5 TEOTIHUACANI KULTUUR 150 a eKr- 750 a pKr Teotihuacan oli Ameerika mandri esimene metropol, piirkonna religiooni- ja kaubanduskeskus. Märkimisväärne on selle piirkonna ehituskunst. Umbes 100 aastat ekr. otsustati hakata 2200 meetri kõrgusele mägedesse rajama linna, mille põhiplaan meenutas malelauda. Ehitatud oli templitekompleks, paleedega ääristatud protsessiooni käik ja ulatuslik elumajade piirkond. Linn kasvas nii suureks, et lõpuks haaras enda alla rohkem kui 18 ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesel sajandil pkr
Ka zapoteekidel oli oma kiri (juba Kristuse eelsel ajal), on leitud ka kalendrilisi tähistusi (ka zapoteegid tundsid kahe kalendri süsteemi rituaalne kalender 650 päeva aastas ja päikesekalender 365 päeva aastas, mis ühtisid iga 52 aastase tsükli järel. Mehhiko kiltmaa Kujunes Texcoco järve ümbruses (tänapäeval on sellel kohal Mexico City). Kujunes välja niisutuspõllundus, omavahl hakkasid konkureerima kaks keskust: Cuicuilco ja Teotihuacan. Cuicuilco hukkus vulkaanipurske tagajärjel. Teotihuacan hakkas kiiresti arenema ning muutus väga suureks. Linn oli ristkülikukujulise üldplaneeringuga. Linnas oli suur põhja-lõunasuunaline tänav (steegid nimetasid seda hiljem Surnute teeks), teest ühele poole jääb üks kahest hiigelsuurest astmiktemplist, nn Päikesepõramiid, teine suur astmiktempel, Kuupüramiid asub nn Surnute tee alguses. Tee lõunapoolses otsas oli madalam tempel, mida asteegid nimetasid Quetzalcoatli templiks
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas, on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud,
on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku). Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli
poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt. 35) Suured maadeavastused põhjused ja käik
Ameerika tsivilisatsioone ühendab inimohvrite toomine suurel määral. Siiski peetakse neid teineteisest sõltumatuteks: Kesk-Ameerika-maiad ja Andide-inkade tsivilisatsioonid. Kesk-Ameerikas algas Olmeegidega, kes olid Mehhiko lahe lõunarannikul- tuntud kivipeade kujutiste järgi, mis pärinevad teisest ja esimesest aastatuhandest ekr. Sealt hakkas see levima kõikidesse suundadesse nt Mehhiko mägismaale, kus kujunes Monte Apal??. Mehhiko kiltmaal esimene suurem asula Teotihuacan-kuu püramiidid. Hiilgeaeg 6-8 saj pkr. Kolmas suund ida poole, kus kujunesid välja Maiade linnriigid. Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa. Põhjapoolsel Mehhiko alal kujunes Asteekide kuningriik pealinnaga Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700-2600 ekr
Mitmed kauni loodusega rahvuspargid Kanada lääneosas, mis sobivad matkamiseks ja loodusega tutvumiseks. Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses. Yellowstone. Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga. Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest. Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid. Chichen-Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka. Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad. Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga. Evergladesi Rahvuspark 36. Ülevaade Lõina Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest 19
annaabi.ee 
