9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12. Mida tähendab import ja eksport? 13. Nimeta EV majanduspoliitikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 1.Sotsialistid nägid presidendis tugeva keskõimu teostajat. Parlamentaarne riigikord. 2. Eesti poliitilist elu iseloomustas erakondade rohkus. Valitsuses oli 4-5 erakonna esindajat. Üks valitsus kestis umbes 11 kuud. 1923 osales riigikogu valimistel 26 parteid 3.Toetada tööliseid ja töölis parteisi. 4. Kuna Leedu ja Poola olid konfliktis Vilniuse piirkonna pärast. Venemaale ei meeldinud Balti Liidu idee. Rahvasteliitu saamiseks kehtestati maareform. 5.1920 tõusis majandus tänu Venemaa suhetele ja Eesti tuli majanduskriisist ise välja. 6
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest. 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult. 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. 16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu. 4 EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
Eeldused ja riskid Eelduste ja riskide kirjeldamisel võetakse aluseks loogilise maatriksi kirjed. Lähteülesandes on kohane esitada seletav või täpsustav kommentaar iga LogFrame'is esitatud eelduse kohta. Töö ulatus Töö ulatust kirjeldatakse lähteülesandes LogFrame'i tegevuste välja alusel. Samas on soovitav vältida liigset detailsust, mis takistab teostajal oma know how ning metoodilise lähenemise kasutamist. Üks võimalus esitada oma lähenemine ilma teostajat sellega sidumata on rõhutada, et ülesannete kirjeldus on suunda andev ning et pakkumisel ei välistata teostaja alternatiivlähenemist. Väljundid Konkreetsete tulemuste kirjeldus, mida teostav meeskond peab saavutama. Täpsustus iga väljundi saavutamise kriteeriumide kohta. Ka siin on aluseks loogilises maatriksis defineeritud väljundid. Lähteülesande selguse huvides võib näiteks pealkirjad "töö ulatus" ja "väljundid" ühendada ning
· töökeskkond · infovahetus · koostöö · tööalased kompetentsid Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et
meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel. Tavapäraselt esitab vaatleja täiendavad küsimused vaatluse lõpus, et mitte häirida töö teostajat. Simulatsiooni all mõistetakse tööülesannete matkimist väljaspool igapäevast töökeskkonda, näiteks teenindusolukorra etendamist õppeklassis. Simulatsiooni kasutatakse pigem juhtudel, kus otsene vaatlus pole võimalik ning soovitakse mõnda töö aspekti detailsemalt täpsustada. Ainult simulatsioonil põhinev töö analüüs ei pruugi tegevuste sisu adekvaatselt kajastada. Individuaalsed ja rühmaintervjuud on küsimustike ja vaatluse kõrval ühed enim kasutatud
kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel. Tavapäraselt esitab vaatleja täiendavad küsimused vaatluse lõpus, et mitte häirida töö teostajat. Simulatsiooni all mõistetakse tööülesannete matkimist väljaspool igapäevast töökeskkonda, näiteks teenindusolukorra etendamist õppeklassis. Simulatsiooni kasutatakse pigem juhtudel, kus otsene vaatlus pole võimalik ning soovitakse mõnda töö aspekti detailsemalt täpsustada. Ainult simulatsioonil põhinev töö analüüs ei pruugi tegevuste sisu adekvaatselt kajastada. Individuaalsed ja rühmaintervjuud on küsimustike ja vaatluse kõrval ühed enim
ja hinnangu ning võimalusel leidma lahenduse mis rahuldaks Tallinna linna soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja seadustega. Tööde teostaja ei ole kohustatud viima sisse selliseid Tallinna linna parandusi, mis lähevad vastuollu kehtivate seaduste ja normidega. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub Tööde teostajal ning Tallinna linna poolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta Tööde teostajat vastutusest. Hoone projekti staadiumid tuleb enne järgneva etappi teostamist kooskõlastada Tallinna linnaga. Kooskõlastatud eelnev staadium jääb aluseks koostatavale järgneva projekti staadiumile. Projektdokumentatsioon antakse Põhiprojektistaadiumis Tallinna linnale üle kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt CD-l (dwg failina, AUTOCAD 2001). Vaheetappidel väljastatav projektdokumentatsioon või selle osad antakse üle kahes eksemplaris paberkandjal.
võimaldavad koguda lühikese aja jooksul palju struktureeritud informatsiooni, kuid kõikide tööde kohta küsitakse samu küsimusi, mis ei pruugi anda kõiki vastuseid. Dokumentide analüüs, töötajate tähelepanekud ja üldinfo dokumentide analüüsi käigus uuritakse, milliste dokumentidega töö tegija kokku puutub; millistest juhendites oma töös lähtub jms. Meetodit saab kasutada ilma töö teostajat kaasamata, kuid see ei anna tööst täielikku ülevaadet. 8. Tööanalüüsi läbiviimise ja tulemuste dokumenteerimine TÖÖANALÜÜSI LÄBIVIIMISE DOKUMENTEERIMINE: Andmete kogumine, töötlemine ja üldistamine töörühmades Töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistus Töökirjelduste ja ametinõuete tutvustamine juhtkonnale ja töötajatele ning nende korrigeerimine.
kompetentsid. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest). Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna. Meetod sobib enamusele elukutsetest
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest. 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult. 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. 16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu. 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses. 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. 13. Poliitiline süsteem Eestis
sellele germaaniõiguslikult27. Altkäemaksuga kahjustatav õigushüve on põhimõtteliselt kokkulangev ametialase kuriteo kui sellisega kahjustatava hüvega, s.o riigivõimu funktsioneerimine, täpsemalt riigivõimu normaalne, nõuetekohane funktsioneerimine. Altkäemaksu spetsiifikast tulenevalt on aga õigushüve määratlemisel vaja arvestada veel ühte aspekti – ametnikku kui riigivõimu teostajat. Olenevalt sellest, millist külge enam rõhutatakse, riigivõimu kui sellist või ametnikku kui riigivõimu teostajat, käsitatakse altkäemaksu teoebaõigust ning sellega kahjustatavat hüve tavaliselt kahesuguselt – roomaõiguslikult ja germaaniõiguslikult28. Roomaõiguslik vaatevinkel lähtub ametnikule kehtestatud keelust teenistuse raamides mistahes kingitusi või meelehead vastu võtta. Eeltoodu järgi on altkäemaksu ebaõigus
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest. 13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. 14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult. 15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. 16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu. 17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis. 18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. 19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses. 20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule. Avaliku teenistuse aastaraamat 2009 Avalik teenistus 2009. aastal (http://www.avalikteenistus.ee/?id=11199) Cardona, Francisco
põhikirjad, ametijuhendid, tööajagraafikud jm. 3. Vaatlus - vaadeldakse kuidas töötaja oma tööd teeb ja kirjutatakse üles tegevused mis ta sooritas. 4. Tööaja pildistamine, nn töötaja raport - töötaja paneb täpselt kirja kõik oma tööd ja tegevused 5. Küsimustik – Töötaja täidab küsimustiku, küsimused puudutavad töötaja tööülesandeid, vastutuse jaotust, töö täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. 6. Intervjuu - küsitletakse töö vahetut teostajat ja tema vahetut ülemust. Intervjuul võib kasutatakse eelnevalt väljatöötatud abistavaid küsimustikke. 7. Eksperthinnangud, võrdlus Töö analüüsi tulemusena saadav info personali planeerimiseks 1. Kas töötaja on oma ametikohal kogu tööpäeva/vahetuse osas piisavalt koormatud? 2. Kas töö iseloom tingib ebaühtlase töökoormuse? 3. Millised töötajad on ülekoormatud ja millised alakoormatud? 4. Milliseid tööülesandeid on võimalik ümber jagada? 5
annaabi.ee 
