“Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poolt elluviidud intellektuaalset revolutsiooni, peab kõigepealt analüüsima Anaximandrose loomingut. Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas, murdis ta teogoonia (õpetus jumalate saaamisloost) poeetilise stiili ja juurutas uue kirjandusliku žanri. Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem, mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud.
Vana-Kreekas oli 12 jumalat, kes elasid müütide järgi Olümposel ja moodustasid n.ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik). Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose ,,Teogoonia" järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros (allmaailm). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim oli noorim, Kronos, sest tema kukutas oma isa Uranose
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose
Britannica) 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. Alguses kahe venna päranduse jagamise probleemid. Üks vend kulutab enda osa kohe ära ja nõuab ebaausalt teise venna (autori) osa endale. Et teise pärandusepoolega sama ei juhtuks, siis otsustab autor juhtida venda paremale, ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põllutööde tegemisest. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas.
Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7. saj eKr Korintose valitseja. Türann. Erinevalt oma isast karm ja türannid nahaalne, rahva seas ebapopulaarne. Samas edukas poliitik, tema ajal Korintos Kreeka võimsaim linn. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Hesiodos vanakreeka luuletaja. Tema töödest on säilinud esmajoones kaks heksameetreis kirjutatud eepost: "Tööd ja päevad" ja "Teogoonia" ; Hesiodos tarvitab Homerose luulevormi ja keelt, erineb temast aga tunduvalt oma stiili kuivuse, lühiduse, tabavuse ja lihtlabase otsekohesusega. Homeros vanakreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. Arvatakse, et ta oli pime. Archilocho 7
Hesiodos väidab oma 700 aastat eKr ilmunud poeemis ka, et elab halvimal ajastul. Ta jaotab ajaloo viieks ajastuks, esimene ja kõige varasem oli kuldne ajastu, sellele järgnes hõbedane, siis pronksi ja siis kangelaste ja lõpuks raua ajastu, milles ta ise elab. Ta ennustab, et Zeus hävitab tema rahva, kui mehed sünnivad hallide juustega ning kõik moraali- ja religioonitavad on hüljatud. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Hesiodose eepos ,,Teogoonia" räägib kreeka jumalate põlvnemisest, nende sugupuust. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkaios, Alkman, Anakreon, Bakchylides, Ibykos, Pindaros, Sappho, Simonides ja Stesichoros. 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürikas ei esindanud jutustaja või autor enamasti oma reaalset mina, vaid see oli võetud "mina"-roll, mask. Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest. 28
Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv ,,Teogoonia" (1022 värssi) ja põllumehi õpetav ,,Tööd ja päevad" (828 värssi). Osaliselt säilinud ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. Ülejäänud teostest säilinud vaid fragmendid. Hesiodos on esimene Euroopa kirjanik kelle autorlus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Pidustusi pidi alustama hümniga jumala auks, kelle auks pidu peeti. "Homerose" nime
22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona ehk mask 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jamb (Hipponax, Semonides, Solon), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis), meelika
vend jne. Samuti ei olnud erilist sõna "esivanema" jaoks. Seda asendati sõnaga "isa". Kõik see viitab asjaolule, et siin kujunes struktureeritud perekond ja ühiskond juba õige vanal ajal, mil patriarhaalsest korrust ei olnud veel kadunud matriarhaadi jäljed. ) Seepärast ("feministliku" ideoloogia pärast...) kujutlesid egiptlased taevajumalust, keda peeti maajumalusest tähtsamaks, jumalannana, kujutades NELJAS LOENG Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.).
vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? 7. saj eKr Didaktilise eepika (kr didaskein `õpetama') tuntuim esindaja Jumalate ja kangelaste sugupuud (,,Teogoonia", 1022 värssi; ,,Naiste kataloog" e ,,Eoiai") Põllumehe tööd (,,Tööd ja päevad", 828 värssi) Kataloogistiil 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ülistab ausat põllumeheelu, esitab manitsusi ja ähvardusi ning praktilisi nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust. 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist
Polymeikese pojad tulevad kättemaksuga. See, et need on 7. 6. saj eKr, on ka kirjanduslooline kokkulepe. Pole teada, kas Homerose eeposed tulid varem või hiljem. Tutvusta Hesiodose eeposeid ,,Theogonia" ja ,,Tööd ja päevad". Kreeka mandri vanim meile tuntud luuletaja. Tema olulisim ülesanne kõneleda tõtt! Homerost ja Hesiodost võrreldi juba antiikajal. Üldiselt jäi tuntuse osas Homerosele alla. Tervikuna on meieni jõudnud 2 Hesiodose eepost: ,,Teogoonia" (jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog, mis on oluline allikas varastest kreeka müütidest) ja ,,Tööd ja päevad" (õpetab põllumehi ehk siis eluolu, tuleb loobuda ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt). Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga.
Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost jäljendavad ka mitmed keskaja ladina kangelaseeposed. 52.Mis on retoorika, kuidas on see seotud demokraatiaga (kõnevabadus)? Milliseid
Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki.
Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end Orpheuse ja tema õpilase Musaiose rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfikute kirjavarast (Hieroi logoi) on säilinud katkendeid, mis pärinevad eri aegadest, enamus III saj. p. Kr., neisse on lisatud palju võõrast ainest. Õpetuses on kesksel kohal teogoonia ja antropogoonia. Müüt: Chronos (Aeg) lõi maailmamuna, millest tuli hermafrodiit Phanes, kes sünnitas Nyxi (Öö) ja sigitas tollega Gaia (Maa), Uranose (Taeva) ja Kronose. Kronose poeg Zeus neelas Phanese alla ning sai maailma valitsejaks. Oma tütre Persephone/Demeteriga sigitas ta Dionysos/Zagreuse, kelle titaanid lõhki kiskusid ja alla neelasid. Karistuseks hukutas Zeus titaanid välgu abil. Titaanide jäänustest sündis inimene, kelles on segamini head (Dionysose)
annaabi.ee 
