(1470 1520) · Saavutas juhistaatuse 1502. aastal. · Viimane iseseisva asteekide riigi juht. · Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Kultuur · Kummardasid arvukalt jumalaid. · Usuti, et kui nad ei too päikeseja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. · Ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Tenochtitlan (1325 1521) · Pealinn asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. · Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. · Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. · Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Tenochtitlan · Linna keskel olid koolid ja templid.
Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid asteegid Rahvas Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile Tähtsuselt järgmised olid preestrid Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad Toitu kasvatati Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del
u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6
ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil. Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi, kus elas u 12 miljonit inimest. Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel kohal México. Tenochtitlan oli õitsev suurlinn, kus elas nii kohalikku rahvast kui ka asteekide võimu all olevatest kaugematest paikadest pärit orje ja kaupmehi. Ehkki asteegid ei tundnud ratast, leidsid selle linna 300 000 elanikku pidevalt turgudelt uusi kaupu.
Missuguseid mälestusi on nad enda st jätnud? Olme ekide kuulsaimad kunstiteosedhiiglaslikud on kuni 3m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. .. on leitud ka . maosarnaseid, mao pea ja draakoni kehaga kujutisi 3. Millise riigi pealinn oli praegus e Mehhiko pealinna kohal a sunud Tenochtitlan? Asteegi riigi pealinn oli s el ajal Tenochtitlan, nüüdseks on samass e kasvanud Mexico linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosa s Yucatani poolsaarel? Millal oli s elle kultuuri kõrgaeg? Maajade kultuur. S elle kultuuri kõrgaeg oli ~ 300 - 900 aastat pKr. 5. Nimeta ma ajade s a avutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? kõrgel tase mel oli mate maatika ja astronoomia. Tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa.
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi
4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomusta. Vana-egiptuse vaarao. Skulptuur oli dünaamiline ja pemine vorm oli reljeef. 5Mida ütleb sulle nimi Horyuji? Kirjelda seda. 29Millise tänapäeva riigi pealinna kohal asus asteekide pealinn 7 sajandil Jaapani usu klooster mis on vanimaid puitehitisi tenochtitlan? maailmas. Mehiko 6Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 30Kuidas nimetatakse hieroglüüvide maalimist? 6 sajand Koreast Kalligraafia 7Milliseid geograafukusu alasid hõlmab indi kunst? 31Mis on Jaapanlaste algne usund? Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur
Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos: Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud , neist osad jäid Mehhikosse aga osad liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. Inkade Andid mägismaal:
KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud
valitsejaperekondadega, kuid jäid ikkagi aastakümneteks sõltuvasse seisundisse. 1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele. Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu Mehhiko vapil. Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku rajati saarele kanalid, kuivendati ja ühendati 3 tammi kaudu mandriga. Ehitusmaterjal tuli osta kalasaaduste eest naabritelt, järvele rajati põldude ja aedade tarbeks ujuvad saared - nn
kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini o lõdva keskvõimuga impeerium o mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. o pealinnaks oli Tenochtitlan Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12. sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud,
The fifteenth century saw the completion of the reconquest of Spain and the emergence of Ferdinand and Isabella as the rulers of an expansionist empire eager to spread Christianity to distant lands and increase the wealth and power of Spain in the process.. Immediately after Christopher Columbus's discovery of the Americas in 1492, Spain began a series of expeditions into North, Central and South America. In 1519 Hernan Cortes began a campaign to conquer Tenochtitlan. It took several years but eventually he prevailed. The Aztec capital was razed to the ground and replaced by Mexico City. Mexico City quickly became the political/military center for most of Spain's possessions in North and Central America - what they were to call New Spain. The conquistadores brought great wealth to the throne but they also posed potential political risks as they grew stronger. The Spanish monarchy sought to neutralize those risks. A royal judicial body, the audencia,
oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan (1325 1521) Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. 4 Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Linna keskel olid koolid ja templid
Linnriikide elurütmi määravad ritaalid olid korraldatud täpselt välja arvesatud kalendri järgi. Maiade linnriike tabas 9. sajandil langus, millest saadi küll üle, ent juba 16. sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike. Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla. Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika
konföderatiivseid liite. Suure elanikkonna toitmiseks, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Põhja pool ostsid kaupmehed puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti
Templi sissepääs. - Sõdalaste Templis u. 10.-11. saj. Tolteegi 2.-6. saj. Teotihuacan. Tollanis. kultuur. u. 10.-11. saj. Tolteegi kultuur. Tenochtitlan - asteekide pealinn Texcoco järve saartel. Päikesekivi - kalender. Terrakotast matuseurn. 14.-15. saj. 15. saj. Asteegi u. 5.-10. saj. Sapoteegi Rekonstruktsioon. kultuur. kultuur. Kuningas Montezuma Veejumalanna kujuline Türkiisidega II peakate.
suur tähtsus. 7 Google.com 7 ASTEEKIDE KULTUUR 1350- 1521 a pKr Asteekide kultuur oli Mesoameerika viimane suur Kolumbuse-eelne kultuur. Nende impeerium oli suur. Selle moodustasid Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Viimaste elanikud allusid rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole
Tolteegid Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese
KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6
Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. (Konspekt 2013) 2.3. Asteegid Mehhikos Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud, neist osad jäid Mehhikosse, osad aga liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. (Konspekt 2013) 2.4. Inkade Andid mägismaal
Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid vallutasid palju rahvaid, ja nõudsid neilt andamit. Asteegid olid lühikest kasvu ja jässakad, pruuni naha ja laia näoga. Asukoht: Mehhiko kiltmaal ja selle pealinn oli Tenochtitlan. Tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, Riik ja selle juhtimine: linnriik oli ja seda juhtis pealik, Elanikud: ülikud ja lihtrahvas, Religioon: peaaegu 60 jumalat ja neile toodi inimohvreid, Kultuur: kool, oma kalender ja oma kiri, Varia: Mexica olevat olnud muistne valitseja Neil olid näiteks sellised sõnad nagu chocolatl ja tomatl Maiad Ühtne kultuur ja usk, ei olnud pealinna ega valitsejad linnriigid. Palju infot on saadud nende kujude abil. Maiad olid hästi õpetatud
Tenochtitlanile. Asteekide esiletõus langeb 14. sajandi teisele poolele. Piirkonna linnriigid sõdisid omavahel ning asteegid vahetasid vastavalt oma kasule pooli. 15. sajandil oli moodustunud kolm linnriiki Tenochtitla, Texcoco ja Tlacopan, kes moodustasid sõjalise liidu ühise vaenlase vastu. Seda liitu loetakse asteegi impeeriumi alusepanekuks. Antud liit muutus kiiresti agressiivseks ning alistas kogu Texcoco järve ümbruse oma võimule, ka hakkas Tenochtitlan domineerima oma liitlaste üle. 15. sajandi teisel poolel oli saadud oma kontrolli alla suur territoorium ning oli kujunenud asteekide impeerium. Asteekide impeerium, erinevalt inkade impeeriumist, jäi siiski linnriikide ühenduseks. Tenochtitlan oli ristküliku kujulise põhiplaaniga, keskel oli rituaalkompleks, mis oli piiratud ristkülikujulise müüriga. Valitsejate residentsid jäid sellest väljaspoole. Suure astmikpüramiidi tipus
Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16
annaabi.ee 
