Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase perekond kolis mitmeid kordi ning Urmas õppis erinevates koolides kuni jõudis Tallinna Muusikakooli. Tema tõsisteks kirgedeks olid muusika ja astronoomia
Hea, et ta tunnistas seda endale. Hetkeks ma juba kartsin, et ta annab alla. Laseb oma unistuste Vargamäe pildil kildudeks kukkuda. Väikesed eesmärgid mis on lihtsamini saavutatavad, peavad andma meile uhkust, rõõmu ja uut jõudu, et oma saavutatamatu unistuse poole liikuda Peremehe elu tegi raskeks naisepeksja Pearu, kes pühendas ennast koos oma olematu südamega Andrese plaanide segamisele. Miks pidi Pearu kogu Andrese elurõõmu välja imema oma tempudega? Seda järjepidevalt juba hetkest, millal Vargamäele koliti. Igavlev Pearu pidi ju proovile panema, mis mees ta naaber ikkagi on. Kuna kurja naabri isa oli terve oma elu rabanud, et pojal elus lihtsam oleks, uskus ta siiralt, et tema asi on elu nautida. Tegi ta seda kahjuks kas kõrtsis räusates ja kodus naist pekstes või naabri hinge kallal närides. Mõlemad olid kanged mehed. Andres ei andnud alla, mis Pearut aga ärritas ja teda veel rohkem pingutama sundis
sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on mul endalgi lähiaegadest vastavaid kogemusi ja fakt see on. Aga seadused kehtivad näiteks Euroopas siiski küllaltki edukalt. Kuidas ? Kallis, kuid vägagi tõhus lahendus on palku tõsta. Just parasjagu nii palju, et seadusesilmal poleks mõtet enam riskida ja jännata taoliste tempudega. Kindlasti pole ma mingi geenius. Sellise järelduse peale on juba ammu enne mind tulnud mitmed mõtlejad inimesed. Aga paraku pole igale riigile taoline ulatuslik riigirahakoti kergendamine võimalik ja säilib riike, kus altkäemaks jääb siiski võimalikuks. Neil riikidel on oma õlekõrs, millele nad loodavad. Tahetakse loota inimese eneseväärikusele ja aatelisusele. Samas nagu ma ka enne juba nimetasin seda õlekõrreks, siis paraku ta seda ka
Parthenon Ateenas. Phoibos Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei Apollon valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis Diana Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega. Aphrodite Venus Armastuse ja ilujumalanna. Hermes Mercurius Üks mitmekülgsemaid jumalatest, karjajumal, kaubandus ja teede, ta oli noor ja väle jumalate käskjalg. Teda peeti heeroldikeppikese tõttu ja une- ja unenägudejumalaks. Petturite ja varaste. Kuna ta oskas kõigest väljapääsu leida oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal. Hestia Vesta Kodukolde jumalanna ja perekonna kaitseja
Oh seda kurbust, pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast seda kinnitas ta pisut keha ning peale pikka ning väsitavat päeva heitis ta magama. Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Ta silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, lidus ta tagasi paksu metsa. Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle öö ja nii juba nädal, kuid Kalevipoeg ikka veel magas samas sängis liikumatult. Teda käidi otsimas, kuid tulutult. Ta oleks jäänudki niimoodi igavesti magama, kui üks kuri unenägu ei oleks teda lõpuks äratanud: unenäos valmistasid maa-alused meistrid salajases kojas talle uut ja uhket mõõka.
said tema ajaloomaalidest „Teutani lahing“ ja „Tuunikala püüdmine“. (Weyers, 2006) TUUNIKALA PÜÜDMINE T E U TAA N I L A H I N G SKANDAALID Juba Madridis õppides äratas Dalí tähelepanu oma ebahariliku käitumisega. Alguses aitasid omapärane riietumisstiil ja keigarlik käitumine tal üle saada häbelikkusest suhtlemisel, kuid peagi hakkas ta neid teadlikult kasutama. Kogu oma elu jooksul pani Salvador oma segadusse ajavate tegude ja seletamatute tempudega inimesi endast rääkima. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes kasutas avalikkust kunstilise väljendusvormina. Näiteks 1936. aastal Londonis toimunud suure rahvusvahelise sürrealisminäituse ajal ilmus kunstnik loenguks lavale tuukriülikonnas. NEW YORGIS . tekitas Dalí sensatsiooni, olles kujundanud kaubamajale Bownit-Teller kaks vaateakent teemal öö ja päev. Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd üle vaatama, avastas ta, et dekoratsiooni oli muudetud
Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada. Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks. Nad mõlemad olid sarnased kuid lõpuks Pearu nende tempudega hävitus enda maad. 5.) Vargamäe naised Krõõt : Krõõt oli tõõkas kuid kurb naine. Tal läks mehele teades, et tegu pole armastusega, sellest hoolimatta oli ta nõus minema ära oma kodu talust ja asuma elsama viljatule, üleujutatud soomülkale uut kodu rajama oma mehega. Ta oli väga töökas, ja ei kurtnud kunagi isegi mitte siis kui ta oli rase ja läks tööd tegema, või kui ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere
tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalanna, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Apollon - Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis - Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega. Aphrodite - Armastuse ja ilujumalanna. Vastupandamatu, õel, pilkav. Hermes - Üks mitmekülgsemaid jumalatest, karjajumal, kaubandus ja teede, ta oli noor ja väle jumalate käskjalg. Teda peeti heeroldikeppikese tõttu ja une- ja unenägudejumalaks. Pettur ja varas. Kuna ta oskas kõigest väljapääsu leida oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal. Hestia - Kodukolde jumalanna ja perekonna kaitseja. Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt
metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli sortsidega võidelnud ning hulga kalleid laudu kaotanud, kuidas ta oli abimehest siilile tänutäheks kasuka meisterdanud. Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Tuuslar silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid, posis ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, irvitas veel vaikselt ning lidus tagasi paksu metsa. 5 Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle omakorda öö, kuid Kalevipoeg ikka veel magas. Kui tema kodukülas nähti, et kuningat ei ole ikka veel saabunud, asus kannupoiss teda rannalt otsima, kuid tulutult. Nii möödus jällegi üks ööpäev, kuid mees veel ei ärganud. Samas sängis lebas ta liikumatuna
Ta õppis kunstniku käe all maalimist. Esmakordselt ateljees käies tundus talle, et kõik pilgud, mis seal oli salvasid teda solvangutega. Lautrec ei lasknud sellel ennast segada ja süvenes täielikult kunstitöösse. Lühikese ajaga võitis ta endale jällegi palju sõpru, kes temast hoolisid ja teda austasid. Lautrec'i õnneks oli ta ema tema väljavaadetega rahul ja toetas teda. Lautrec võlus kõiki inimesi enda siiruse, sundimatu käitumise ja tempudega. Tema oli heal arvamusel vaid inimestest, kunstnikest, kes olid nemad ise mitte ei püüdnud olla keegi parem. Eelkõige hoidis ta inimesi enda lähedal sellega, et ta ei haletsenud ennast vaid tegi alati enda üle nalja. Lautrec hakkas tööle äärmise innuga. Hommikuti viibis ta Bonnat'i ateljees, peal lõunat aga maalis ja joonistas Princetau või Rachou juures. Bonnat'i käe alla alustas Lautrec täielikult nullist, et saada kunstnikult palju nõuandeid ja õpetust
Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumala õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega Selene taevas, Artemise maa peal ja Hekate allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse. Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine, kui kuu ei paistnud. Teda seostati pimeduse tempudega, teda peeti teeristide jumalannaks; teeriste peeti kurja maagia vaimude paigaks. See on metsade kütitar, kuu, mis muudab oma valgusega kõik kauniks, neitsiliku jumalanna omapärane kujunemine olevuseks, kes "on vaimult karske, kes korjab lehti, viljasid ja lilli, kes iial pole rõve." Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritlus hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder.
Paulile ei meeldi naer, kui põhjus pole teada. -> juhtum üheksateistkümnendast aastast, mil ta oli sõjaväes moonamuretsejaks. -> lk 58 Käo peremees suurustab jõuga. Paul jääb ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes viltu läheb ja kes saab veel lõpuks naisegi käest sugeda (pisut paralleele Pearuga). Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on ebaõnnestumisi. Aga nad on, nagu nad on, ja Tuhakopli küla peaks neile tänulik olema, et nad oma tempudega igavat külaelu natukenegi elustavad. ( nagu Vargamäel) Paulil on kodus kohtlane tütar. Kuigi Taavet võiks tema üle valusalt nalja heita, ei hakka ta seda tegema, sest see oleks liiga julm kättemaks, isegi kui Paul teda rängalt solvanud on. Karlil läks ülikoolis käimine lörri. Viis Taaveti puumajja, kus olid ok daamid. Härta istus Taavet põlvel. Jõid kõik koos viinapudeli tühjaks. Taavet lubas kõik kinni maksta. Läksid
pildielemente, mis on tema loomingust tuttavad. Kuulsaimateks said tema ajaloomaalidest ,,Teutani lahing" ja ,,Tuunikala püüdmine". (Weyers, 2006) 8.2. Skandaalid Juba Madridis õppides äratas Dalí tähelepanu oma ebahariliku käitumisega. Alguses aitasid omapärane riietumisstiil ja keigarlik käitumine tal üle saada häbelikkusest suhtlemisel, kuid peagi hakkas ta neid teadlikult kasutama. Kogu oma elu jooksul pani Salvador oma segadusse ajavate tegude ja seletamatute tempudega inimesi endast rääkima. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes kasutas avalikkust kunstilise väljendusvormina. Näiteks 1936. aastal Londonis toimunud suure rahvusvahelise sürrealisminäituse ajal ilmus kunstnik loenguks lavale tuukriülikonnas. New Yorgis tekitas Dalí sensatsiooni, olles kujundanud kaubamajele Bownit-Teller kaks vaateakent teemal öö ja päev. Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd üle vaatama, avastas ta, et dekoratsiooni oli muudetud
sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada. Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks. Nad mõlemad olid sarnased kuid lõpuks Pearu nende tempudega hävitus enda maad. Krõõt: Krõõt oli tõõkas kuid kurb naine. Tal läks mehele teades, et tegu pole armastusega, sellest hoolimatta oli ta nõus minema ära oma kodu talust ja asuma elsama viljatule, üleujutatud soomülkale uut kodu rajama oma mehega. Ta oli väga töökas, ja ei kurtnud kunagi isegi mitte siis kui ta oli rase ja läks tööd tegema, või kui ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere. Kahjuks ei
oma sõprade pähe ja neid häbistavad.» Siis tõusis ta pikkamisi püsti ja läks vigvami, sõnagi enam lausumata. Aga sellest oli küllalt. Tundsin end nii alatuna, et oleksin suudelnud tema jalgu, kui oleksin võinud oma sõnad tagasi võtta. Möödus viisteist minutit, enne kui ma endast jagu sain ja läksin ja ennast alandasin neegri ees, -- kuid ma tegin seda ega ole seda hiljemini iial kahetsenud. Ma ei narrinud teda 'iial enam alatute tempudega ega oleks seda ka tol korral teinud, kui oleksin teadnud, et see teda niiviisi kurvastab. 16. PEATÜKK Magasime peaaegu päev otsa ja sõitsime öösel edasi. Natuke maad meist ees liikus määratu suur parv; võttis aega, kuni sellest mööda jõudsirrfe. Parvel oli neli pikka aeru kummaski otsas; järeldasime sellest, et see kandis vististi umbes kolmekümmend meest. Parvel oli viis 298 suurt vigvami, üksteisest tükk maad eemal; keskel oli lahtine laagrituli ja otstes kõrged lipuvardad
Meid riidu! Nägi esteks, kuis ma sinu eest välja astusin, ja sellest on temale küll. Ja kui kavalasti! Annab raha sinu kätte, sest sina olla pikem. Mõistad -- pikem! Õige oleks olnd ju raha minu kätte anda, sest mina olen juba pisut kooliõpetaja -- sa kuulsid ju -- ja oskan rahaga linnas ümber käia. Ja nüüd, mõtle ometi seda meie vana: tema annab raha koolipoisi kätte ja see peab siis kooliõpetaja eest maksma. Lihtsalt naeruväärt! Niisukeste tempudega saab ainult meie vana toime. Tean küll, mis ta sellega mulle tahtis öelda. Ütles: mine veel teise eest vastutama, siis saad teise näppude vahelt oodata. Tead, mis viguri mina talle tahtsin vastu mängida? Tahtsin lihtsalt öelda: Ei, härra Maurus, ma ei või täna napooleoni süüa, sest mu kõht valutab. Nõnda tahtsin ma öelda. Aga miks ma seda ei teinud? Ainult sinu pärast mitte, puhtpaljalt sinu pärast. Sest esteks ei oska sa
annaabi.ee 
