ja pöördemomendi määratlemine Koormust ülekandvate komponentide asukohtade kindlaksmääramine võllil või teljel Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal- toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne. Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) 6. Tuua näide (teha eskiis) võlli geomeetrilisest kujust, koormust ülekandvate komponentide ja laagrite paigutamisest võllil.
- tahkkesendatud kuupvõre: Ag, Al, Cu, Co, Cu, Fe, Ni, Pb, Pt, Sn; - kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr, Mg, Ti, Zn. A a to m itu u m P ro o to n N e u tro n E le k tr o n Sele 1.1. Aatomi ehitus Kristallivõret iseloomustavad suurused a) võre periood teljesihiline aatomite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); b) võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv; c) võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel: kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8 K8, koordinatsiooniarvuga 12 - K12 jne.); d) aatomiraadius (on vahemikus 0,05...3 nm); e) võre kompaktsusaste võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi
Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid?Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi
siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil pöördemomendi ülekanne ning detailide on raske; ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju 2. Hea tsentreeritus; täpsusele on kõrged; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele õigesti). koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon;
· detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem. 2. Liites puudub nurklõtk ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite: Eelised 1. Konstruktsiooni lihtsus tagatud on pöördemomendi ülekanne ning detailide ülekanne ning detailide teljesihiline asend; 2. Hea tsentreeritus; 3. Töökindlus (kui liide on konstrueeritud õigesti). Puudused 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil on raske; 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele on kõrged; 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb: · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; · kontaktpindadel tekib hoordkorrosioon; 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.
Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi (meeter või toll), pöörlemise suuna järgi (parem või vasak), käikude arvu järgi (ühe- või kahekäiguline),
Liitpaarideks nimetatakse mitmest paarist ning üht ja sama liikumist andvaid paare. Näiteks kuullaager 14) Kinemaatiline paar saab eksisteerida, kui tema sidemete arv s=1...5. Kui s=0, siis kinemaatilist paari veel ei ole (keha võib liikuda ruumis täiesti vabelt igas suunas, pole millegagi piiratud), kui s=6, siis kinemaatilist paari enam ei ole (keha on täielikult jäigalt kinni, liikumine võimatu) 15) Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadus astet (iga teljesihiline liikumine + iga telje ümber translatoorne liikumine) 16) Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest. a) Tasandiline ahel b) Ruumiline ahel c) Suletud ahel d) Avatud ahel 17) Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määratud liikumise
Takistatud on ainult keha liikumine pinna sisse st. pinna normaalisihilised nihked. Järelikult seose reaktsioon peab olema ka pinna normaalisihiline. Sellist reaktsioonijõudu nimetatakse normaalreaktsiooniks. Nt: Redel seinal 1. Sarniirliigend: silindri kujuline sarniir koosneb rõngakujulisest kinnitusest, mis saab pöörelda ümmarguse liikumatu poldi ümber. Nt: ukse hing. Poldi teljesihiline liikumine pole takistatud, mistõttu peab selle sarniiri avaldatud reaktsioonijõud mõjuma polditeljega risti olevas tasapinnas. 2. Keha ripub ahela otsas: Kolme jõu tasakaal + Mõjugu jäigale kehale kolm mitteparalleelset jõudu , ja . Mis tingimusi peavad need jõud täitma tasakaalu korral? Liidame esialgu kaks mingit jõudu (Nt: ja ), selleks pikendame nende sirget kuni nende lõikumiseni punktis O. Ja kuna jõud on libisev vektor, siis
pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14
pikke korral materjali sisepunktides?*** 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? sisejõud: pikijõud N ja ka kaks paindemomenti My ja Mz, mille väärtused piki varda telge ei muutu 8.10. Mis on ristlõike tuum? pinnakeset ümbritsev piirkond 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus ;tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab ühemärgilise normaalpingelaotuse 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda?*** 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! *ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades; *arvestades pikijõu N märki (survejõud on negatiivne, tõmbejõud on positiivne), saab nelikantristlõike normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14
aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallvõre tüüpides võib paikneda enam aatomeid kui neid mahub kristallvõre sõlmpunktidesse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubiline või heksagonaalne kristallvõre: · Ruumkesendatud kuupvõre: Cr; Fe; Mn; Mo; V; W · Tahkkesendatud kuupvõre: Ag; Al; Cu; Co; Fe; Ni; Pb; Pt; Sn · Kompaktne heksagonaalvõre: Be; Cd; Co; Cr; Mg; Ti; Zn Kristallvõret iseloomustadad suurused a) Võre periood teljesihiline aatomite vaheline kaugus on 0-0,7 mm b) Võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv c) Võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv [on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall
· kui pikikoormus mõjub pinnakeskmest väga kaugel, siis on tegemist painde või vildakpaindega koos erimärgilise normaalpinge laotusega ning pinnakeset läbiva nulljoonega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus. · tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab Ristlõike tuum = ühemärgilise normaalpingelaotuse; pinnakeset ümbritsev piirkond (Joon. 8.6): · tuumast väljas mõjuv teljesihiline koormus tekitab erimärgilise normaalpingelaotuse. Kui koormus rakendub tuuma sees: · nulljoon paikneb detaili ristlõike-pinnast väljaspool;
Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi. Kui pöördenurk on vektor, siis sellest võetud tuletis aja järgi st nurkkiirus � on samuti vektor. Analoogiliselt leiame, et ka nurkkiirendus � on vektor. � on alati nurgavektoriga samasihiline, kuid � ei lange üldiselt kokku pöörlemisteljega. Teljesihiline on see ainult fikseeritud telje puhul. Sel juhul on � nurkkiirusvektori � suunaline kiireneva ja vastassuunaline aeglustuva pöörlemise korral. E) Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine Liikumisülesannetes käsitletakse tahket keha tavaliselt ainepunktidest koosnevana, kusjuures nende vahekaugused on muutumatud. Sel juhul võib keha meelevaldse liikumise lahutada kaheks lihtsamaks liikumiseks (kulg- ja pöördliikumiseks), mis toimuvad teineteisest sõltumatult
asetada võimalikult pingi spindli lähedale, sest niisuguse asetuse korral on torni läbipaine kõige väiksem. Freesi vajalik asend töödeldava tooriku suhtes saadakse seejuures töölaua nihutamisega ristsuunas. Tuleb meeles pidada, et tingimata on vaja valida niisugune freesimisskeem, kus freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad. See on seletatav sellega, et juhtudel, kui freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad, on lõikejõu teljesihiline komponent P suunatud spindli poole. Seega nimetatud jõud surub freestorni spindli avasse, mitte aga ei kisu torni koos freesiga spindli pesast välja. Freesi viskumise kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalset indikaatorkellaga mõõteriista. Freesidel läbimõõduga kuni 100 mm ei tohi lõikeservade radiaalviskumine ava suhtes kahel naaberhambal ületada 0,02 mm ja kahel vastashambal 0,04 mm.Tugiotste viskumine ei tohi freestornil kontrollimisel olla üle 0,02 mm freesidel
8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14. Millised on pressliidete põhieelised ja puudused? 15. Eelised 16. Puudused 17. 1. Konstruktsiooni lihtsus 20. 1. Liite kvaliteedi kontrollimine montaazil tagatud on pöördemomendi on raske; ülekanne ning detailide 21. 2. Nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju teljesihiline asend; täpsusele on kõrged; 18. 2. Hea tsentreeritus; 22. 3. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele 19. 3. Töökindlus (kui liide on koormustele väheneb: konstrueeritud õigesti). 23. · istu ping tekitab pingekontsentratsiooni; 24. · kontaktpindadel tekib hõõrdkorrosioon; 25. 4. Kontaktpindade vigastamise oht liite
Poisson'i tegur = ehk µ = - materjalidele pikkuse suhteline muutus teoreetiliselt: ("-" näitab, et ja ' on alati vastasmärgilised) µ = 0.25 2.3. Sisejõud tõmbel ja survel 2.3.1. Sisejõudude olemus Sirgele vardale BC (Joon. 2.4) on rakendatud tõmbav teljesihiline koormus F: · varras venib pikemaks (deformeerub); · piisavalt suure väärtusega jõu puhul varras puruneb; · pikenemist ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Sisejõudude olemus Sisejõudude teooria
16 FR Tiheda silindervedru staatika tugevustingimus: max = K S [ ] D 3 kus: max silindervedru suurim (summaarne) nihkepinge, [Pa]; [] lubatav nihkepinge, [Pa]; F vedru teljesihiline koormus, [N]; KS Wahl'i tegur staatilisel C vedru indeks (kõveruse näitaja); koormusel; R silindervedru keeru telje D vedru keeru (traadi) ristlõike kõverusraadius, [m]; diameeter, [m]; - indeks C >3; Wahl'i teooria kehtib vedrude korral, mille:
võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N]. Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM: Teada on varda tugevustingimust rahuldav lubatav koormus;
rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-,joote-,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik. 2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine:
o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26 Tööratta taga on rõhk ps hoopis suurem ning ratta keskosale mõjub sissevooluava poole jõud : F2 = ps ( d12 / 4 d 2 /4 ) , kus d on pumba võlli läbimõõt. Summaarne teljesihiline jõud F on seega F = F2 - F 1 . See jõud on üsna suur . Telgjõu vastuvõtmiseks on tarvis erilaagreid , mis muudavad pumba keerukaks ja kalliks . Telgjõust vabanemiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: Küsimus 11. Ühe- ja mitmeastmelised tsentrifugaalpumbad. Töörataste ühendamise skeemid; ehitus - töörattad, kere, võllid, laagrid, võlli- ja sisetihendid, valmistamise materjalid. Kere kuju ja konstruktsioon oleneb tsentrifugaalpumba tüübist
paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik- nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite Sele 1.1. Aatomi ehitus paigutus vastab aatomite omavahelise mõju mini- maalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristallivõret iseloomustavad suurused a) võre periood teljesihiline aatomite vaheline Kristalliline struktuur kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); b) võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv; Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste c) võre koordinatsiooniarv võreelemendi mis- skeemide abil, nn
annaabi.ee 
