Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Teleskoop - sarnased materjalid

teleskoop, reflektor, teleskoobi, refraktor, teleskoobid, teleskoobis, newton, peegel, 1668, isaac, leiutati, araabia, capella, 1400, kosmoseteleskoop, stars, kumer, heledamad, idetud, lisainfo, teaks, imalik, hoiti, kollakas, sinakas, 13000, optilist, peeglid, mnaasium, kogub, potentsiaalsed, peeglite, populaarsed, olemuselt
thumbnail
8
doc

Teleskoop

........................................................................................ 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Teleskoobid

Teleskoobid Ants Luik Refraktoteleskoop Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas" Miinused: - Suur pikkus - Halb tasakaal (ühes otsas raske lääts) - Erineva lainepikkusega valguskiired murduvad läätses erinevalt, kvalieetse kujutise saamiseks on vaja erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kosmoseteleskoop

Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Teleskoobid

Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hubble’i teleskoop

Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad.

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Teleskoobid

Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu

Optika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hookeri teleskoop

Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G.W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga. · Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile.

Astronoomia
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teleskoobid

Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid

Astronoomia ja astroloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE

Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) ­ riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

.............................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop...........................

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Taevakehade uurimine

......................................................................... 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kosmos

sodiaagivööks. 10. Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje? Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks? Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
15
docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Kui vari maapinnani ei ulatu, on päikeseketta serv näha- varjutus on rõngakujuline. 18. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Osaline ning täielik kuuvarjutus. 19. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kaugustel kasutati saua tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid ning 1610 a. võttis Galileo Galilei kasutusele teleskoobi. 20. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. 21. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

sodiaagi tähtkujudeks seda tegelikult olla - (jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits, - taevakehadelt saabuv kiirgus pärineb erinevatest aegadest veevalaja, kalad) - põhiliseks vaatlusvahendiks on teleskoop (põhiosad objektiiv ja okulaar) - teleskoope on ka kahte tüüpi: - kuna maakera pöörlemistelg ei ole orbiidi tasapinnaga risti, siis muutuvad aasta - refraktor ­ objektiiviks on lääts jooksul ka päikese alumise ja ülemise kulminatsiooni kõrgused (23,5 o)

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika astronoomia

Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria ­ asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ­ ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine ­ planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem ­ kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa ­ 1609/1610 ­ leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne ­ kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt ­ maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R ­ maa raadius

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Astronoomia

Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 ­ 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 ­ 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Tõravere Observatoorium

.........................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu.............................................

Füüsika ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat

astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi. Veel hiljuti olid astronoomide töövahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop. Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10)

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased

Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. ­ Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika arvestus

Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraani avastas 13. Märtsil 1781. Aastal William Herschel. Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga. Kuigi tegelikult on teateid Uraani olemasolust juba enne, näiteks 1690. Aastal katalogiseeris John Flamsteed seda kui 34 Tauri, seega tähena. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike.

Füüsika
153 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9. klassi füüsika kontrolltöö

kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa tekitab, ulatub 1,4 miljoni km kauguseni, on nähtav poole maakera ulatuses ning kestab 1,5 tundi. Maa, Kuu ja päike ei liigu ühes tasapinnas, seetõttu ei toimu päikesevarjutus iga 30 päeva tagant. Kuu orbiit on Maa suhtes kaldu: tasandite vaheline nurk on 5 kraadi. 10.3 teleskoobi tüüpi: refraktor reflektor katadioptriline teleskoop 11. Teodoliit ­ seadeldis, millega on võimalik määrata taevalaotuses olevate objektide koordinaate (asimuut, kõrgus). 12. Maa pinnalt ei ole kosmost hea uurida, sest Maad kaitseb atmosfäär, mis võib taevakehade poolt tekitavaid valguskiiri nurda, hajutada või peegeldada. 9.

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju. Aega käsitati ruumist lahus olevana ja teda võinuks võrrelda raudteeliiniga, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus.

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine ­ optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis ­ tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis ­ tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s ­ s=H/h=k/a Sfaariline peegel ­ sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel ­ koonduva laatse omadused; kumer peegel ­ nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup ­ suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop ­ suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest ­ objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse

Füüsika ii
433 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis ­ tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis ­ tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s ­ s=H/h=k/a Sfaariline peegel ­ sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel ­ koonduva laatse omadused; kumer peegel ­ nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup ­ suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Kosmose uurimis tehnika

Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks.

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

1 1 1 = + f a k Optiline tugevus Läätse optiline tugevus iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. 1 D= f D- läätse optiline tugevus. Suurendus Kui ese on läätsest kaugemal kui 2F, siis läätse suurendus on väiksem kui 1 kujutis < 1 ( kujutis on esemest väiksem) Kui ese on läätsest 2F kaugusel, siis suurendus on 1 kujutis = 1 ( kujutis on sama suur esemega) Kui ese on 2F ja F vahel on kujutis suurem kui 1 Kujutis > 1 S=H/h=k/a Sfääriline peegel ja tema analoogia läätsega Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Kumerpeegel Nõguspeegel. Peeglitele kehtivad analoogilised valemid F=R/2 1/a+1/k=1/f=D=2/R Sfäärilistel peeglitel on peegelpinnaks osa kerapinnast ehk sfäärist. Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind, kumerpeeglil kera välispind.

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Isaac Newton

Referaat Isaac Newton Tallinn 2007 Sisukord: 1. Isaac Newtoni elulugu......................................................................................lk 3 2. Isaac Newtoni saavutused.................................................................................lk 7 3. 17. sajandi Inglismaa........................................................................................lk 10 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................................lk 11 2 Sir Isaac Newton

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

Tähesuurus on ­1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Merkuuri värvus varieerub tumehallist ja kollaseni. Merkuur on tumehalli või kollast värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuuri pinnas. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti astronoomid

astronoomidest on tuntumad Eratosthenes, Aristarchos, Hipparchos ja Ptolemaios. Planeetide efemeriidide arvutamise ülesandest tulenes seal Päikesesüsteemi ehituse uurimine. Kreeka astronoomiapärandit edendasid keskaja Idamaade ja hiljem ka Euroopa teadlased. Hiliskeskajal võeti kasutusele uued instrumendid (kvadrant, teleskoop) ja algas üleminek heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Avastati Päikesesüsteemi kehade liikumise seadused (Galilei, Newton, Kepler). Tekkis taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja 19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast

Füüsika
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun