kokkupõrked; 6. Katalüsaator- aine mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust. Katalüüs- Keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil Inhibiitor- aine, mis aeglustab keemilise reaktsiooni kiirust ehk neg.katal Ensüüm- biokatalüsaator 7. Pöörduv reaktsioon- Keemiline reaktsioon mis kulgeb üheaegselt kahes suunas. Saaduste tekke ja nende lagunemise suunas. 2 SO2 + O2 ↔ 2 SO Keemiline tasakaal- Olek kus keemilise reaktsiooni saaduste tekkekiirus võrdub nende lagunemisreaktsiooni kiirusega N2 + 3 H2 ↔ 2 NH3 8.See on tööstuses rakenduslikult oluline, et tõsta reaktsiooni saagist. 9. • Lähteainete kontsentratsiooni- kontsentratsiooni kontsentratsiooni vähendamisel lähteainete tekke suunas Kui kahandatakse lähteainete kontsentratsiooni, siis süsteem kasvatab seda saadusi lagundades. • Temperatuuri- Temperatuuri tõstmisel endotermilise reaktsiooni suunas-
PÕHIEMOTSIOONID: Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (nt on inimene pessimistlik, optimistlik) ent ta sõltub ka olukorrast.
sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 = mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma. Ei ütle ju üks molekule teisele "oo millised ....., kuule tead, reageeriks õige natukene". Enamus põrgetest pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi. Resultatiivseks põrkeks on vaja
isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena Kui aine lahustuvus antud dispersioonikeskkonnas on L ja meie lahus on piisavalt üleküllastunud kontsentratsiooniga C, siis on kristallisatsioonikeskme tekkekiirus V1 =dt/dn=k (C-L)/L 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide (aatomite, ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte.
• Allika mudeleid on palju, nad erinevad üksteisest detailsuse ning keerukuse poolest. Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset allikat kirjeldab ja seda täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam kirjeldada ja analüüsida. NT: tõenäosustabel, Markovi mudel, erinevad graafid jne 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda allikat iseloomustada Shannoni entroopiaga ehk antud informatsiooniallika poolt toodetava informatsiooni (üllatuse) keskmise hulgaga Nagu näeme, on kasutatava logaritmi aluseks kaks, seega on ka entroopia mõõtühikuks bitt. Sümboli kestus D määrab sümbolikiiruse r = 1/D (ühik sümbolit sekundis ehk boodi Bd).
põlvkonna kohta. tingimused: populatsioon lõpmata suur; populatsioon isoleeritud; mutatsioonide absents; toimub vaba ristumine; puudub looduslik valik; organismid on diploidsed; paljunemine toimub ainult sugulisel teel. heterosügootsuse tasakaal püsib madalamal tasemel väikse populatsiooni ja mutatsioonide aeglase tekke korral. H – heterogeense seisundi tasakaal; N – populatsiooni suurus; u – mutatsioonide tekkekiirus Efektiivse populatsiooni suurust mõjutavad tegurid: 1) populatsiooni vanuseline struktuur: inimese puhul umbkaudu Ne = N/3 2) sugupoolte arvukuse suhe 3) populatsiooni suuruse fluktuatsioonid 4) populatsiooni jaotumine
tähendab , et kui me valame välja viha, siis muutume me veel vihasemaks. Viha väljanäitamine põhjustab ka probleeme inimestevahelistes suhetes. 38) Võimete kolm tasandit. Neid tuleb arendada 1) Andekus (kõige madalam) 2) Talent (keskmine) 3) Geenius/geniaalsus (kõige kõrgem) Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on suure ja järjekindla töö tulemus. 40) Oska kirjeldada emotsionaalseid seisundeid, põhjustajaid (meeleolu, afekt, kirg) Emotsiooniseisundi Tekkekiirus Tugevus Kestus Põhjustajad d Meeleolu Suhteliselt suhteliselt nõrk Suhteliselt Ilmastik, tervis, aeglane päris kaua teised inimesed Afekt Tekib kiiresti Väga tugev Lühikest aega Katastroof, nägemine,
Alküülhalogeniidid: süsiniku halogeenderivaadid, kus mõni aatomitest on asendatud halogeeniga. Sõltuvalt sellest, kus halogeeni aatom asub, saab eristada primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid haliide. Lisaks veel geminaalsed(ühe süsiniku küljes), vitsinaalsed(ühendi otstes). Sn1 ja Sn2 reaktsioonid: o Sn1 karbkatioonse vaheühendi tekkega reaktsioon, kus reaktsiooni kiiruse määrab ära karbkati tekkekiirus (kineetiliselt esimest järku reaktsioon, mis sõltub ainult ühe aine haliidi kontsentratsioonist) v=k[RX]; mahukad rühmad reaktsiooni ei takista, mida stabiilsem on karbkatiioonne vaheühend, seda kiirem on Sn1 reaktsioon. o Sn2 kineetisilelt teist järku reaktsioon, mis sõltub mõlema osakese, nii haliidi kui kui nukleofiili kontsentratsioonist; v=[RX][Nu:]; selle korral on oluline, et nukleofiil saaks
Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused: Valgus läbib molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine.
Kondensatsioonimeetodi eesmärgiks on väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks Kondensatsioonil tekkivate osakeste mõõtmed määrab kiiruste v1 ja v2 vahekord. Kui mõlemad kiirused on ligilähedased (v1v2), siis jõuavad kristallisatsiooni algul tekkinud keskmed kasvada märgatavalt suuremateks kui protsessi lõpul tekkinud keskmed. Seega saame ebaühtlase dispersiooniastmega soolid. Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1>>v2). Sel juhul on osakeste kasvamise momendiks tekkinud palju keskmeid ning suurem osa ainest eraldunud. Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma mõõtmetelt oluliselt suureneda 4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste võtetega saab esile kutsuda lüofoobse kolloidsüsteemi koagulatsiooni?
Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi:
Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi:
olemust. Evolutsiooniteooria evolutsioon pärast sünteesi See on muidugi üks pidev protsess isegi neodarvinismi sisesi. Küsimuste kvantitatiivne läbitöötamine selleks, et saada kindlaid vastuseid olulistele bioloogilistele küsimustele - näit. kas populatsioonisised variandid on arvukad ehk siis väikesed, kas evolutsiooni kiiruse limiteerivaks faktoriks on kasulike mutatsioonide tekkekiirus, milline (kui suur) on loomuliku triivi osa - jne jne. Lisaks - terve rida suuri bioloogia probleeme, nagu seda on arengubioloogia, ei olnud pea üldse haaratud neodarvinismi süsteemi. Mõned autorid muide kutsuvadki seda post-moodsa sünteesi perioodi alles neodarvinismiks ja seostavad ta DNA kaksikspiraali avastamise ja edasise progressiga arusaamisest sellest, mismoel see pärilikkus ikka toimub, mis on geen ja millised on mutantide vormid molekulaarsel tasemel
Moodsad liigid on pikemaealised ja elavad kauem kui vanad. Permi lõpp 230 mlj a tagasi, suri välja umbes 90% maakera liikidest. Kriidi lõpus surid nt dinosaurused. Asteroid Mehhiko lahte ja selle plahvatuse tulemusel moodustus Jukatoni ps, mis moodustus merest ülesküntud lubjakividest. See tõestus on kaudne, kuid üsna kindel. Trilobiidid nende liigitekke kiirus oli kiire, kuid eluiga lühike. Õisloomad (korallrahne), okasnahksed (merisiilikud), nende tekkekiirus aeglane, kuid elavad kaua. Arvatavasti genotüübiga seotud omadus mutatsioone edukalt parandada, teistel aga strateegia, kuidas paremini kohastuda ja kõik mutatsioonireparatsioonid on vähe arenenud. 38. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Dominantsuse diversiteedi kõver graafik, kust on võimalik välja lugeda mõlemat diversiteedi komponenti (liigirikkus ja ühtlus).
sulgedega) ja hiiglaslikud sauropoodid. Juura alguses tekkisid katteseemnetaimed. 3. Kirjelda Sepkoski mudeleid üldjoontes, mida nad näitavad? Need näitavad merefaunade väljasuremisi ja asendumisi. Uute liikide teket, on võimalik näha tsüklitena 3 suurt merefauna evolutsioonitüüpi Kambriumi, Paleosoikumi ja post- Paleosoikum. Mudelist on välja loetav Big 5 väljasuremist. 26 miljoni aastased tsüklid. 4. Missugustel ajastutel oli soontaimede liikide tekkekiirus eriti suur? Devoni ja Karboni esimesel poolel. Devonis tekkisid sõnajalgtaimed ja koldade mitmekesistumine, tekkisid seemnetaimed. Karbonis toimus koldade/osjade/sõnaljalgade mitmekesistumine (tekkisid ka paljasseemnetaimed, aga siia ei sobi!). 5. Mille poolest oli Ordoviitsium oluline makroevolutsioonilisest vaatenurgast lähtudes? Ordoviitsiumi teises pooles enne ulatuslikku väljasuremist jääaja tõttu olid sobivad tingimused merefaunade mitmekesistumiseks
Monosubstraatse reaktsiooni lihtsustatud reaktsiooniskeem on järgmine: k+1 k+2 E + S ES E+P k-1 Substraadi Katalüütiline sidumise staadium staadium Reaktsiooniskeemilt ilmneb, et kiiruskonstant k+1, millest sõltub ES kompleksi tekkekiirus, on teist järku reaktsiooni kiiruskonstant, dimensioon mol-1s-1, samas aga kiiruskonstandid k- 1 ja k+2, mis määravad ES kompleksi lagunemise kiiruse, on esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandid, dimensioon s-1. 69 Analüüsides sellist reaktsiooniskeemi tõid uurijad Michaelis ja Menten välja ensüümi- reaktsiooni algkiiruse (v) võrrandi, mida tuntaksegi Michaelis-Menten'i kiiruse võrrandina.
Negatiivseks loetakse tulemus 6 nädala möödumisel. Üldjuhul on positiivne tulemus hinnatav 1-3 nädala möödudes. Verest mükobakterite isoleerimiseks on kasutusel spetsiaalne BACTEC Myco/F-Lytic vedelsööde, mille testimine toimub BACTEC 9050MB aparaadis. Mükobakterite kasvatamiseks kasutatavale BACTEC söötmele on lisatud 14C-ga märgistatud substraati. Mükobakterid on suutelised seda substraati utiliseerima, metabolismi tulemuseks on radioaktiivse 14CO2 teke. 14 CO2 hulk ja tekkekiirus on proportsionaalne mükobakterite kasvuga. Meetodi eeliseks on tema tundlikkus ja kiirus, sest radiomeetriliselt on võimalik avastada väga väikest 14CO2 hulka, mistõttu ka mükobakterite kasv on sedastatav varajases staadiumis. PUHASKULTUURI MIKROSKOOPIA. Kasvanud kolooniatest või kasvu andnud BACTEC vedelsöötmest valmistatakse preparaat, mis värvitakse Ziehl-Neelseni meetodil. IDENTIFIKATSIOON
annaabi.ee 
