Keemiline valem: C10H14N2 Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Nikotiini leidub tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini.
Hallutsinogeenid phjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhired), ngemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega prssivat toimet (vlja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad * pgenemine igapevareaalsusest * depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Depressiooni põhjustajaks võib siiski olla ka orgaaniline haigus või vähemalt võib orgaaniline haigus olla soodustavaks teguriks. Tavalisemateks depressiooni tekitavateks haigusteks on nt suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, vähk, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning Parkinsoni tõbi. On teada, et ka B-vitamiini puudus tekitab depressiooni. Ravimitest võivad tekitada depressiooni beetablokaatorid, hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid ja kortikosteroidid. Diagnoosimine Depressiooni diagnoosimine põhineb eelkõige vestlusel, patsiendi üldseisundi hindamisel ja varasemal haiguslool
taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks ,,muusikariistadeks". Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni. Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii
või ekseem kätel. Enamasti tekib see sõrmedel, sageli sõrmeotstes, kus esialgu ilmneb punetus, hiljem pakatised." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Möldrid, viljahoidlatöötajad, pagarid ja kondiitrid, lk 221). Lisak võib suurt nagapõletikku tekitada ka erinevad kätepesuvahendid. Allergiat võib tekitada ka jahu, selle haiguse iseloomulik tunnus on sügelev lööve ning kuplade ilmnemine nahale. Samuti allergiat tekitavateks toiduaineteks võivad olla puuviljad ja pärmtaignad milles võib esineda pärmseent, sellega kokkupuutumisel võib tekkida nahaseenhaigus. Haigestumist võib soodustada naha pisivigastused kui ka naha kahjustamine puuviljades sisalduvate orgaaniliste hapete toimel, samas ka pidev kokkupuutumine niiskete materjalidega. Eriti tähtis mitte allergiline olla on pagaritel ja kondiitritel, sest sellist eriala ja töötavatel inimestel tuleb kõige enam kokku puutuda
Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele . Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini.
teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Depressiooni põhjustajaks võib siiski olla ka orgaaniline haigus või vähemalt võib orgaaniline haigus olla soodustavaks teguriks. Tavalisemateks depressiooni tekitavateks haigusteks on nt suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, vähk, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning Parkinsoni tõbi. On teada, et ka B-vitamiini puudus tekitab depressiooni. Ravimitest võivad tekitada depressiooni beetablokaatorid, hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid ja kortikosteroidid Ravi Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Professionaalset ravi saab üksnes iga kolmas
rinnus,värin,higistamine,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise kiirenemine ehk hüperventilatsioon,iiveldus,tuimumis-või torkamistunne,külmavärinad,surmahirm või hulluksmineku kartus ning iseendast võõrdumise tunne ehk depersonalisatsioon. 3.2 Hirm Hirm ehk foobia kaasneb sageli mõne sotsiaalse olukorraga või teiste inimeste tähelepanu objektiks olemisega,kõrge koha või kitsa ruumiga,näiteks liftiga.Tüüpiliseks hirmu tekitavateks situatsioonideks on ka lendamine,vere nägemine ja mõne looma,näiteks koera kohtamine.Sellise situatsiooni lähenedes hakkavad vaevama ärevus ja pinge,kuni lõpuks tekib paanika.Elu on ahistatud,kui kardetud situatsioone seisab ees sageli või kui objekte on palju.Eriti käib see nende juhtude kohta,mil hirm kaasneb näiteks poeskäimise või üksi rongis või bussis sõitmisega. 3.3 Depressioon Haiguslik depressioon kuulub tundeelu-ehk afektiivsete häirete hulka
stressiseisundis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Kindlasti võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. . 2.2. Toimetulek tööstressiga, lähtudes organisatsiooni tasandist Tööstress mõjutab nii organisatsiooni kui ka selles töötavaid inimesi. Tihti arvatakse, et alluva isiksuseomadused on põhilisteks tööstressi tekitavateks asjaoludeks, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannetega. Pigem põhjustavad tööstressi tingimused, milles töötajad on sunnitud viibima. Kui organisatsioon tunnistab oma osalust tööstressi põhjustamisel, siis individuaalne vastutus väheneb. Alluvaid kaasates leiab tööalastele probleemidele kõige kiiremini lahendused. (Arthur 2004: 160-161) Tööstressil on kolm iseloomulikku tahku (Rice 1999, cit Rüütel 2002: 8):
Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. 5
Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele (ibid). Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini
otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37). Isetu, hell ja hooliv armastus tõotab olla intiimelu paljude objektiivsete stressipõhjuste leevendamise kõige loomulikum abinõu. Nauditav intiimelu tugevdab aga omakorda kõige kindlamini armastamisvõimet. Seepärast pole liiast ka seksuaalelus suurema asjatundlikkuse omandamine (Elenurm jt 1997: 39). Püüan ka ise selles valdkonnas ennast harida. 2.6. Stress suhtlemisel Enamik emotsionaalset stressi tekitavateks teguriteks on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuse ootuste täitmata jäämine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist ja vimma. Tegelikult ootab ju igaüks teiselt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata (Elenurm jt 1997: 10). Suhtlemist häirivad asjaolud: sinu tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine, ebaõiglane või järsk hukkamõist kellegi poolt,
Primaarsed rakud - organismi normaalsest koest eraldatud rakud, millel ei ole in vitro piiramatut paljunemisvõimet. Püsiliini rakud - rakud, mis on spontaanselt immortaliseerunud (eraldatud kasvajatest või spontaanselt transformeerunud) ning võimelised in vitro piiramatult paljunema. Protoonkogeenide, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide mõisted. Protoonkogeenid - tavaliselt raku jagunemist reguleerivad normaalsed geenid, mis muteerudes võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Kasvajate supressorgeenid - geenid, mille muteerumisel kaob nende õige funktsioon ning mille tulemusel arenevad kasvajad. Onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide dominantne ja retsessiivne olek kasvaja tekkel. Dominantne mutatsioon, mis viib onkogeeni üliaktiivsusele
peratuur, rõhk, niiskus, tuule liikumi- ja gaasitorbikust. se kiirus). Oht kokku puutuda keemilise ründe- Sõjaliselt jagatakse ründemürgid: ainega on väike, kuid terroristidki on kasutanud keemiarelva 28.02.1995 1) tapvateks ründemürkideks (nt sa- korraldas Tokyo metroos sariinirün- riin, somaan); naku äärmuslik usulahk Aum Shin- 2) ajutisi kahjustusi tekitavateks rün- rikyo eesotsas oma guru Shoko Asa- demürkideks, mille tagajärjel on haraga; surma sai 11 inimest, 1000 vaenlase isikkoosseis teatud aja võit- vajas haiglaravi ning 5500 inimest sai lusvõimetu (nt LSD 25, Bz). mürgistuse. Ründemürke iseloomustav suurus Tõenäosus kokku puutuda ärritava on LC50 ründemürgi kontsentrat- ainega on aga tänapäeval suur, kuna
annaabi.ee 
