Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini
11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae- vadel, autoveolaevadel jne
MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6
Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks.
tugevust,vastupidavust mereveele ja otsesele päikesekiirguele. Lülid on ümmargused või ovaalsed. Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud. 29)Mis on plokk? Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate trooside suunda.Plokkidest omakorda saab koostada lihtsat tõstemehhanismi-tali. Olenevalt materjalist ja siivide arvust esineb puust,plastikust ja terasest,ühe ja mitmesiivilise plokke. 30)Laevakere,tekkide ja tekiehitiste hooldamine: Laevakere ehk parraste hooldamise põhitööd tuleb planeerida dokkimise ajaks. Ekspluatatsiooni ajal saab läbi viia ainult korrektiivseid töid NT: väikeste värvivigastuste parandamine,uue värvikihi panek,mis ei nõua vana eemaldamist. Tekiehitise hooldamine tähendab selle rooste puhastamist roostest ja värvimist vastavalt tehnoloogiale. Tekiehitiste hooldustööde hulka kuulub ka uste,illuminaatorite ja luukide veetiheduse tagamine.
sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte. Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju: parraste kallet, põhja tõusu, kimmi kuju ja mõõtmeid, teki kumerust. (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv. Lõige pikitasandis annab ettekujutuse täävide kujust, teki ja kiilujoone kujust. 2
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
vastavalt ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp
ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp
vastavalt ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp
Saadi 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta. Tulemus ümardati 100 kuupjalaks ja sellele anti nimetus – registertonn. . Seega: 1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3 Praktikas kasutatil järgmisi näitajaid: BRT - kogumahutavus ehk brutomahutavus ehk brutotonnaaž. BRT mõõtühikuks on mahumõõt100 kuupjalga (jalg on 12 tolli, ning toll on täpselt 25,4 mm), seega pärast arvutusi BRT ~ 2,83 m3. BRT oli kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste mahu mõõt, millest oli maha arvatud topeltpõhja ja mõningate teenistuslike ruumide mahud. NRT – puhasmahutavus ehk netotonnaž saadi kommertskauba ja reisijate paigutamiseks mitte sobivate ruumide mahu kogumahutavusest maha arvamise teel. Tegelikult kasutati nii BRT kui NRT määramisel ruumide mahu juures keerulist koefitsientide süsteemi. Nii määrati mahutavust kuni 1982. aastani nn. Moorsomi süsteemi järgi.
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu
vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m. Kui tekilast ulatub tekiehitiste vahel poordist poordini ja lasti püsttoed jäävad paigale ka suurtel külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani - püstuvusõla suurim väärtus peab olema vähemalt 0,25 m
Kuna jäätumise vastu ei ole veel leitud tõhusat vahendit, kuid oht temast on laevale reaalne, siis on parim soovitus laevajuhile: laev võimalikult kiiresti ohtliku nähtuse mõjupiirkonnast välja viia. Joon. 11.13. Laeva jäätumine. Kõige intensiivsem jäätumine toimub madalatel temperatuuridel kui laev kõigub ja vastu kere purunevate lainete tekile kantud pritsmed muutuvad jääks puutudes kokku laeva osadega, tekiehitiste, mehhanismide, seadmete ja taglasega. Kui tormiavad funktsioneerivad normaalselt, siis tekk ise jäätub suhteliselt aeglaselt. Peamine jäämass koguneb pollaritele, luugikaantele, tekimehhanismidele, klüüsidele. Kuid tormiavad, eriti kui neil on restid, kipuvad kiiresti jäätuma. Sellisel juhul toimub veega ülevalataval tekil kiire jää kogunemine. Jäätumine võib aset leida ka vaikse ilmaga arktilises rajoonis, kuhu tungib soe hoovus. Sel
annaabi.ee 
